Hambarobot

Vaata haigusi riskigruppide kaupa:

pilt
Algav hambanärvi põletik
Algav hambanärvi põletik ehk pöörduv pulpiit on tavaline hambakaariese tüsistus, kui hambaauku põhjustanud mikroobide toksiinid on kahjustamas hambasäsi. Põletik on organismi kaitsereaktsioon ja valu selle üks näht.
pilt
ANUG (äge nekrotiseeruv haavandiline gingiviit/parodontiit)
Äge nekrotiseeruv haavandiline gingiviit (ANUG) või nekrootiline haavandiline gingiviit (NUG) on nekrootiline bakterite poolt põhjustatud infektsioosne igeme haigus, mille korral põletikust on haaratud hammast ümbritsev ige ja kahjustus ei ulatu teiste parodondi kudedeni. Põletiku arenedes sügavamatesse parodondi kudedesse, nimetatakse haigust \nekrootiline haavandiline parodontiit\ (NUP). Üldjuhtudel areneb, kui organismi vastupanuvõime on järsult langenud. Haigus võib esineda igas vanuses, 0, 1-10% elanikkonnast
pilt
Downi sündroom
Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. Tekkepõhjust ei teata. Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Inimese komosoomid jagunevad 23 paariks. Paaris on
pilt
Ebameeldiv lõhn suust
Vähemalt 80%-l juhtudel põhjustab ebameeldiva lõhna suu – Sageli seotud suitsetamisega - tsirkulatoorne ehk vereringest Suu kaudu hingamine – Lastel on põhjuseks adenoidid – Vanuritel on suu normaalsed puhastusmehhanismid sageli häirunud Bakteriaalsed põhjused – Halb suu hügieen (eriti proteeside kasutajail) – Hambakaaries – Parodondi haigused – Mustkarvaskeel (lingua hirsuta) (lingua nigra piluta) – Krooniline tonsilliit (harva) Nina ja ninakõrvakoopad –
pilt
Francisella tularensis ehk JÄNESEKATK
– Infektsiooni oletatakse haigel, kel esineb palavik, lümfadenopaatia ning putuka (sääse) hammustuse või mõne nahavigastuse kohale tekib haavand. – Ravi tuleb alustada juba tüüpilise haiguspildi alusel. Diagnoosi võib tõestada seroloogiliselt. Nakatumine – Nakkuse looduslikeks kandjateks on närilised. – Nakkuse levitajad ja levik • sääsed (tähtsaim) • parmud, puugid või kihulased • haige looma hammustus või kriimustus • saastunud tolmu sissehingamine
pilt
Gingiviit ehk igemepõletik (Gingivitis)
Gingiviit on hammast ümbritseva igeme põletikuline protsess, mis on tingitud hambakatu kogunemisest ning mis kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kusjuures on säilinud igeme terviklik kinnitus hambapinnale ja alveolaarluu ei ole põletikust haaratud. Tüüpiline on igemete valulikkus ( seda ei pruugi ka üldse esineda), punetus, veritsemine ja turse, harvem haavandumine ja vohamine. Igeme turse tõttu võib olla igemetasku
pilt
Glossitis rhomboidea mediana
– Keele keskosa arengus osalev tuberculum impar võib keele keskjoonel jääda nähtavaks punetava, sileda ja rombitaolise kõrgendiku või lohuna. – Muutus on ohutu, kuid seda tuleb eristada keele kasvajatest (vähegi ebaselgetel juhtudel tuleb patsient kutsuda uuesti kontrolli või saata eriarsti vastuvõtule).
pilt
Hamba atritsioon
Atritsiooniks nimetame vastashammaste kontaktpindade patoloogilist kulumist. Tegemist võib olla nii üksiku hamba kuni kõigi hammaste kulumisega.
pilt
Hamba erosioon
Muu kui katubakterite happe põhjustatud hamba kõvakoe happelist kahjustust nimetatakse erosiooniks. Hape söövitab ehk demineraliseerib hambapinda, muutes selle pehmeks ja nii kiiresti kuluvaks.
pilt
Hambaauk
Hambaauguks ehk kaariesekahjustuseks nimetame hamba kõvakoe kahjustust, mille on põhjustanud hambapinnal elava mikroobiikihi ehk biofilmi elutegevuse jääkaine - piimhape. See hape söövitab hambakude ehk lahustab sellest välja mineraale, mille tagajärjel hambakude pehmeneb. Kahjustus tungib läbi hambaemail silmale nähtamatult järjest sügavamale vähem mineraalaineid sisaldava hambaluuni ehk dentiinini, kus kõduprotsess salakavalalt hammast seest õõnestab, kuni vaap murdub ning ka inimene ise endal
pilt
Hambakaaries
Hambakaaries on hamba kõvakudedes (emailis, dentiinis, juuretsemendis) pöördumatult kulgev krooniline destruktiivne protsess. Tekkiva emaili demineralisatsiooni tulemusena kahjustunud hambakude langeb välja ja hambasse tekib karioosne defekt e. hambaauk. Kahjustus progresseerub kui õigeaegselt ei eemaldata muundunud karioosset kude ja defekti ei täideta plommiga. Hambakude ei taastu kunagi iseenesest. Hambakaaries on hammaste haigus, millesse on haigestunud enam kui 70 - 80 % kogu
pilt
Hambatraumad
Põhimõtted – Trauma tagajärjel irdunud jäävhammast tasub alati tagasi istutada, kui õnnetuses on hammas ja alveool terveks jäänud. Kui ka hammas hiljem kaotataks, on istutamine tähtis, sest see kergendab implanteerimist ja lükkab edasi hamba asendamist proteesiga. – Mingil juhul ei replanteerita ära tulnud piimahambaid, sest see võib kahjustada all arenevat jäävhammast. Esmaabi hamba väljatulemise korral – Hammas puhastatakse ettevaatlikult mustusest
pilt
Hemofiilia ja Von Willebrandi tõbi
Veritsushaiguste all kannatavatele patsientidele ei määrata ASA-ravi. Esmane ravim on paratsetamool või paratsetamooli ja kodeiini kombinatsioon. Valuvaigistavatest põletikuvastastest ravimitest on lubatud kasutada näiteks mefenaamhapet, tolfenaamhapet ja diflunisaali. Tugeva valu korral võib kasutada dekstropropoksifeeni või tramadooli. – Ravimite kasutamist nõudvad situatsioonid on liigese- ja lihasesisene verejooks, näo-, kaela-, suu-, keele- ja silmavigastus, tugev löök pähe või ebatavaline peavalu, tugev valu ja
pilt
Herpes zoster - vöötohatis
Ühe kehapoolega piirduv vöötjas äge villiline lööve, tavaliselt kehatüvel või näol, harvemini jäsemetel. – Nahapiirkonna paikne valu, kõrvetustunne või puutehellus võib tekkida mitu päeva enne lööbimist. • Mõtle herpes zoster-infektsioonile ka rinnavalude diferentsiaaldiagnostikas ja kontrolli patsiendi nahka. – Kui palavikuhaigel ei paikne villiline lööve ühepoolselt 1 kuni 2 dermatoomi piires, võib olla tegemist primaarse herpes simplex-infektsiooniga. Nakkavus ja isoleerimise vajadus
pilt
Karvane leukoplaakia (leucoplacia hirsuta oris)
– Heledakatuline muutus, mis esineb tavaliselt sümmeetriliselt keele mõlemal poolel, alates keele tagumisest kolmandikust. – On selgelt seotud immuunsupressiooniga ja esineb tihti HIV-viirusega nakatunutel. – Kliiniline lesioon on sümptomiteta ja siiani peetakse teda täiesti ohutuks, sest düsplastilisi muutusi ei ole avastatud. HIV-infektsiooni korral peetakse karvase leukoplaakia ilmumist prognostiliselt halvaks märgiks.
pilt
Krooniline parodontiit
Krooniline parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammaste tugikudede põletik, mille tulemusena tekib progresseeruv alveolaarluu (nähtav röntgenograamil) ja periodontaalligamendi destruktsioon, igemetaskute moodustumine, igeme retsessioon või mõlemad kahjustused kombineeritult. Krooniline parodontiit on põhiliselt täiskasvanute haigus, mis algab tavaliselt 30-ndates aastates, võib kahjustada kas kõiki või üksikuid hambaid ning ravi hilinemisel või puudumisel lõppeda hammaste kaotusega. Umbes 10%-l progresseerub haigus kiiresti ja tavapärane
pilt
Kroonilised soolepõletikud (haavandiline koliit, crohni tõbi)
Crohni tõbi on krooniline soolepõletik, mis haarab teatud sooleosa, näiteks niudesoole lõpposa ja käärsoole algusosa kõiki seinakihte. Crohni tõbi on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Sümptomid võivad olla, aga haigus võib kulgeda ka haigusnähtudeta. Crohni tõbi on üks kahest põletikulise soolehaiguse vormist (teine on haavandiline koliit). Crohni tõbi põhjustab soole paksenemist, punetust, isegi haavandeid. Haavandid võivad tekitada sooleseina
pilt
Lame lihhen (lichen ruber planus)
Lame lihhen on üks sagedasematest suu limaskesta muutustest. 70%-l patsientidest, kellel esinevad nahamuutused, on lihhenile tüüpilised muutused ka suu limaskestal. Seevastu suu lihhenit põdevatest patsientidest on nahamuutused ainult 30–40%-l. Enamik haigestunuist on keskealised naised. Suu limaskestal esineb retikulaarne, atroofiline (erosiivne) või bulloosne lihheni vorm. Kõige sagedasem on retikulaarne vorm, mille puhul nähakse põse limaskestal võrkjaid heledaid Wickhami kiude. •Retikulaarne ehk
pilt
Leukeemia (Äge ja krooniline.)
Äge leukeemia: Haigus algab palaviku halva enesetunde, tonsilliidi, suu limaskesta haavandumisega:  Hüperplastiline gingiviit  Veritsus  Petehhiad  Haavandid  Infektsioonid Gingiva on sageli suus esimeseks kahjustuspiirkonnaks. Igemetel on turse, nad on kergesti vigastatavad ja veritsevad. Infiltraadis domineerivad leukeemilised rakud, millel puuduvad kaitseomadused. Hambaid kattev hüperplastiline gingiva on kergesti komprimeeritav. Hammaste liikuvus ja kadu. Võib tekkida raske igemete ja
pilt
Leukopeenia ja agranulotsütoos
Neutrofiilide hulga langus, raskematel juhtudel nimetatakse agranulotsütoosiks. Neutrofiilide hulga vähenemisega kaasneb omakorda risk nakatuda bakterinfektsiooni. • Kui neutrofiilide hulk on 1, 5–2, 0 x 109/l, siis infektsiooniriski suurenemist veel ei täheldata. See on tingitud sellest, et luuüdis on nendel inimestel mitu korda rohkem küpseid neutrofiile kui vereringes. • Mõõdukalt tõusnud on infektsioonirisk inimestel, kelle neutrofiilide tase on 0, 5–1, 0
pilt
Leukoplaakia
Leukoplaakia on puhtalt kliiniline mõiste ja tähendab valget laiku, mida ei saa ära kraapida ning millele ei leita ühtegi teist kliinilist diagnoosi. Osa leukoplaakiatest on prekantseroosid, mistõttu sellise leiu diagnoosimine ja jälgimine biopsia teel on möödapääsmatu. Iga kümnes keele ja iga neljas suupõhja leukoplaakia maligniseerub. Suurim vähirisk kaasneb leukoplaakiatega, mille puhul valkjad laigud vahelduvad erütroplaakiatega. Tavaliselt kaasneb leukoplaakiaga sekundaarne seennakkus.
pilt
Lõhedega keel (lingua plicata)
Umbes ühel protsendil vastsündinutest on keele pind limaskesta vagude poolt osadeks jagatud, mis jätab mulje, et keel on tavalisest punasem. Vanuse kasvades on leid pisut sagedasem.
pilt
Lümfoomid
– Kui täiskasvanul leitakse suurenenud lümfisõlm (> 2 cm), mille mõõtmed kuu aja jooksul ei vähene, siis tuleb patsient suunata biopsia võtmiseks haiglasse, kus on võimalik preparaadi patohistoloogiline uuring. – Kui patsiendil on pärast lümfoomi ravi kauakestvad vaevused, siis tuleb teda lümfoomi retsidiveerumise välistamiseks põhjalikult uurida. – Perearsti juures teostataval pikaajalisel jälgimisel tuleb arvestada ravijärgsete kõrvalnähtude võimalust (tavalisest varasem menopaus,
pilt
Maakaartkeel (lingua geographica)
– Ebakorrapäraseid punaseid atroofilisi limaskestalaike ümbritsevad matsereerunud filiformsete papillide poolt moodustatud hallikad vallitaolised piirkonnad. – Laigud muudavad iga päev kuju. – Ohutu leid, millega ei kaasne haigusnähte.
pilt
Maitsmisaistingu häired
Esmalt välja selgitada, kas pole ehk tegemist haistmismeele häirega. Üldarsti vastuvõtul piisab haistmise uurimiseks pudelist tõrvast
pilt
Mustkarvaskeel (lingua hirsuta, lingua nigra piluta)
– Keele filiformsed papillid reageerivad kroonilisele ärritusele keratiini moodustamisega. Tagajärjeks on papillide liigkasv ja vastavalt keele keskosa muutumine. – Põhjuseks on tavaliselt krooniline ärritus (halb suu hügieen, suitsetamine, vahel pikaajaline antibiootikumide tarvitamine). – Seened võivad muutuse mustaks värvida. – Mustkarvaskeelega ei kaasne haigusnähte.
pilt
Ninakinnisus
Eesmärk – Püütakse avastada taustal olevad põletikukolded ja tuumorid. – Selgitatakse välja ninakäikude anatoomilised defektid ja võimalikud allergeenid või ärritajad. Tavalisimad põhjused – Aastaringne allergiline nohu, ninapolüübid, ninavaheseina kõverdus ja varjatud sinuiit on sagedased ninakinnisuse põhjused. – Ninakinnisust põhjustab ka vererõhuravimite ja nina limaskesta turset alandavate lokaalsete ravimite pikaaegne kasutamine. – Lastel tekitab ninakinnisust suurenenud adenoid ja mõnikord võõrkeha. Anamnees
pilt
Parodontiit
Parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja. Parodontiidile eelneb alati gingiviit, kuid mitte igast gingiviidist ei pruugi areneda parodontiit. Parodontiit mõjutab kogu organismi! Parodontiidi korral on põletikust haaratud ja kannatada saanud hammaste tugiaparaat – luu- ja sidekude, mis hoiab hambaid paigas. Kui gingiviit on pöörduv haigus
pilt
Pernitsioosne aneemia
Enam levinud üle 35-aastaste Põhja-Euroopa päritoluga inimestel.
pilt
Pöördumatu hambanärvi põletik
Kui algul lihtsalt külmatundlik olnud hammas hakkab valutama järjest tugevamini, siis on tavaliselt tegemist hambanärvi pöördumatu põletiku ehk pulpiidiga.
pilt
Rauavaegus aneemia
WHO järgi loetakse aneemia määramisel hemoglobiini piirväärtusi: Lapsed ~ 110 g/l Naised ~120 g/l Rasedad ~ 110 g/l Mehed ~ 130 g/l Aneemia tüübid: Mikrotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 80 fl) Normotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 80-100 fl) Makrotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 100 fl) Põhjused: - Suurenenud vere kaotus, - Vähenenud erütrotsüütide produktsioon -Hemolüüs – Krooniline verejooks – Puudulik
pilt
Ravimiallergia huultel
Tekitajad – Kõige tavalisem on penitsilliiniallergia. Vaatamata sellele tekitab penitsilliin tõelise reaktsiooni ainult 5% nendest inimestest, kes arvavad olevat penitsilliini suhtes ülitundlikud. – Sulfaravimid tekitavad lööbeid (ka Stevens- Johnsoni sündroomi) ja verepildi muutusi. – Trimetopriim põhjustab lööbeid sama sagedasti kui sulfaravimid. – Pikka aega kestev nitrofurantoiiniravi võib viia allergilise kopsureaktsiooni tekkimisele. – Atsetüülsalitsüülhappe intolerantsus põhjustab igal aastal astmapatsientidel surmajuhtumeid. Ettevaatlik
pilt
Seedetraktihaigused
Refluksile viitavad haigusnähud – Vaevus on seotud söömisega: rohke söömine, rasvane toit, šokolaad, kohv, kange alkohol ja hapud mahlad halvendavad olukorda. Sageli on leevenduseks piim ja antatsiidid. – Seisundit halvendavad kummardumine, tõstmine ja kitsad riided, samuti kõhuli lamamine. – Kõrvetistega kaasnevad teised söögitorukaebused: valu rinnus, neelamishäired, röhatised, vedeliku refluks suhu. – Sageli esineb refluksi all kannataval patsiendil ka teisi funktsionaalseid
pilt
Sjögreni sündroom
Sjögreni sündroomi võimalusele mõeldakse silmade ja suu kuivuse all kannatavatel patsientidel. Süsteemne haigus, mida iseloomustab kõigi eksokriinsete näärmete talitluse puudulikkus kroonilise põletikulise destruktsiooni tõttu.  Keratokonjunktiviit  Kserostoomia  Polüartriit või teised sidekoe patoloogiad Enamik patsiente on keskeas naised. Eksokriinsete näärmete puudulikkus avaldub kõigepealt silmade ja suu limaskesta kuivusena (vastavalt kuiv keratokonjunktiviit ja kserostoomia). – Sjögreni sündroom võib ilmneda iseseisvalt
pilt
Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff, Huuletubakas ehk snus, Närimistubakas, Gutka, Beetel, Kreemjas nuusktubakas)
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) määratluse kohaselt on tervis täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte haiguste ja tervisehäirete puudumine. Nii üksikisiku kui kogu rahvastiku tervist mõjutavad mitmesugused tegurid. MTO 1980. aastate kontseptsiooni järgi mõjutab tervist kõige enam: eluviis - inimese enda käitumine ja harjumused (50%) elukeskkond (20%), pärilikud eeldused (20%). arstiabi korraldus ja kättesaadavus (10%) 19. juunil 2000. a. vastuvõetud
pilt
Suu limaskesta haavandid
- Alati tuleb kontrollida hambaproteese. – Haavandi põhjuseks võib olla odontoloogiline infektsioon. – Igal juhul tuleb arvestada vähi võimalusega. Reeglina tuleb võtta biopsia haavanditest, mis kahe nädala jooksul ei parane. – Konsulteerida hambaarstiga; patsiendid, kellele tuleb teha biopsia või ekstsisioon, saadetakse eriarstile
pilt
Suu limaskesta pigmentatsioon
– Normaalset pigmentatsiooni võib esineda tavaliselt igemete piirkonnas. Kui pigmentatsioon on rohke või teda tekib kiiresti, siis võib tegemist olla mõne organismi üldhaigusega, näit. Addisoni tõvega. – Teatud kauakestvad põletikulised haigused võivad põhjustada limaskesta pigmentatsiooni, näit. lihhen. Igemete piirkonnas esinevad pigmentatsioonid võivad olla tingitud ka amalgaamtäidismaterjalide sattumisest koesse. Osa pigmentatsioone on põhjustatud ravimitest (näit. malaariavastased ja rasestumisvastased tabletid).
pilt
Suu seeninfektsioonid
– Candida albicans on tavaline suuparasiit, mis esineb asümptomaatilisena 20–50%-l elanikkonnast. – Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega on seeninfektsioon kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks. – Infektsiooni soodustavateks teguriteks on vanus, antibiootikumravi, sooleparasiidid, krooniline kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus, liigne alkoholitarbimine. hormoonravi ja endokrinoloogilised faktorid, neist tähtsaimana diabeet. –
pilt
Suu- ja keelevalu
Eesmärgid – Hoolikalt suu limaskesta, keelt ja hambaid uurides otsitakse paikseid põhjusi. – Diagnoosida ravitavad süsteemsed haigused (B12-hüpovitaminoos, diabeet). – Kaebuse võimaliku põhjusena diagnoosida suukuivus (põhjuseks ravimid, nagu antikolinergikumid ja tritsüklilised antidepressandid, samuti Sjögreni sündroom). – Ravida suuvalu sagedaseks põhjuseks olevaid psüühilisi põhjusi.
pilt
Suukuivus
Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, terve päev kestev suukuivus. Selline seisund nõuab sagedat joomist. Inimesed ärkavad tihti keset öö ja on sunnitud võtma klaasi vett endaga voodisse. Tuleb eristada aga neid, kes ärkavad põhiliselt hommikul, sest suukuivuse põhjuseks sel korral on tõenäoliselt norskamine või suuhingamine ja sülje funktsioon on nendel normaalne. Lisaks kuivale suule mõned inimesed tunnevad
pilt
Suunurga haavandid
Tavaliselt on põhjuseks naha pidev süljega niiskumine. • Hammaste puudumine või liiga madalad proteesid põhjustavad vanuritel suunurkade sügavaid volte • Imikutel sageli normaalne nähtus. Esineb sageli lastel, kel on punnis põsed ja sügav nasolabiaalvagu, kus võivad kasvada stafülokokk ning Candida albicans. Patsiendid on sageli atoopikud. – Võib komplitseeruda seen- või bakterinakkuse tõttu (nt. Staphylococcus aureus, Candida albicans). – Raua- või
pilt
Suunurgapõletik ((cheilitis angularis monilica))
Infektsioon, mis esineb koos suu kandidoosiga või iseseisvalt. – Sageli teeb hambaproteesiga seotud madal hambumus suunurga voldid sügavaks ja niiskeks ning naha haudumine soodustab pärmseeneinfektsiooni.
pilt
Suurenenud süljenääre
-Kõrvasüljenäärme uni- või bilateraalse turse tekitajana tunda ära mumps. – Kui süljenäärme tursega kaasneb mäda eritumine näärmejuhast või mõni muu bakterinfektsiooni tunnus, tuleb alustada ravi antibiootikumidega. – Valuliku, hooti esineva ühepoolse süljenäärme turse korral tuleb mõelda sialolitiaasi peale. – Difuusse, nõrgalt valuliku bilateraalse turse puhul tuleb otsida sidekoehaigust või mõnda muud organismi üldhaigust. – Aeglaselt kasvava, ühepoolse turse korral võib
pilt
Toitumishäirete avaldumine suus
Enamik avitaminoose on tänapäeval seotud vabatahtliku või sunnitud nälgimisega. Buliimikutel, kes sageli oksendavad täheldatakse hammaste intensiivset kulumist ja kaariese aktiisuse tõusu. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne) Tõsiseid avitaminoose esineb peamiselt pahaloomuliste kasvajate terminaalses staadiumis ja malabsorbtsioon tõttu.
pilt
Trombotsütopeenia
Trombotsüütide hulga langus alla 30000/mm³. Trombotsütopeenia (Tromb < 150 x 109/l) mehhanismiks võib olla • vähenenud tootmine luuüdis • suurenenud perifeerne tarbimine • ebatavaline kogunemine põrna.
pilt
Tsükliline neutropeenia
Palavik, halb enesetunne, peavalu, halb enesetunne lümfisõlmede suurenemine tekib perioodiliselt iga 3-4 nädala tagant- seotud granulotsüütide hulga langusega perifeerses veres. Põletiku korral mäda puudumine (Ebatavaline)
pilt
Vähktõve ravi ja suuõõs
Tsütostaatikumide mõju suuõõnele – Tsütostaatikumid tekitavad sageli suuõõnes mööduvaid muutusi, sest rakkude jagunemine toimub seal kiiresti. • Stomatiit • Haavandid • Igemepõletikud • Mööduv süljeerituse vähenemine. – Haavandid võivad sekundaarselt infitseeruda (näit. candida albicans või herpes simplex). – Vahel võib leukeemiahaige ka tervetes hammastes valu tunda. – Tsütostaatikumravi saavatel patsientidel on leitud järgmised püsivad hammaste muutused: • hammaste lagunemine lisandunud
pilt
Ülalõuaurkepõletik (SINUITIS MAXILLARIS)
Sinuiiti diagnoositakse ülemiste hingamisteede sümptomitega täiskasvanuil ja üle 4-aastastel lastel ultraheli abil. – Antibiootikumi määratakse ainult neile patsientidele, kellel on leitud ülalõuaurkes eritist. – Sinuiit on astmahaige seisundi halvenemise põhjus. – Korduvate sinuiitide puhul tuleb otsida haigust soodustavat tegurit
NB! Meie leht kasutab küpsiseid (cookies) veebiliikluse analüüsimiseks ning kasutajakogemuse parandamiseks. Jätkates veebilehe kasutamist, nõustud küpsiste salvestamisega sinu arvutisse.