Hambarobot

Agressiivne parodontiit

Seda parodontiidi vormi esineb umbes 1%-l elanikkonnast. On haiguse kiiresti progresseeruv vorm, mille puhul patsiendid kaotavad kõik hambad enne 30-35. eluaastat. Tavaliselt haigestutakse piimahammaste lõikumise ja puberteedi vahele jääval perioodil. Jagunemine: - lokaliseeritud agressiivne vorm - generaliseerunud vorm. Põhilised muutused on sarnased kroonilise täiskasvanuea parodontiidiga, kuid on ka teistsuguseid iseloomulikke jooni, mistõttu neid haigusi käsitletakse eraldi. Iseloomulik on haiguse järsk

Algav hambanärvi põletik

Algav hambanärvi põletik ehk pöörduv pulpiit on tavaline hambakaariese tüsistus, kui hambaauku põhjustanud mikroobide toksiinid on kahjustamas hambasäsi. Põletik on organismi kaitsereaktsioon ja valu selle üks näht.

ANUG (äge nekrotiseeruv haavandiline gingiviit/parodontiit)

Äge nekrotiseeruv haavandiline gingiviit (ANUG) või nekrootiline haavandiline gingiviit (NUG) on nekrootiline bakterite poolt põhjustatud infektsioosne igeme haigus, mille korral põletikust on haaratud hammast ümbritsev ige ja kahjustus ei ulatu teiste parodondi kudedeni. Põletiku arenedes sügavamatesse parodondi kudedesse, nimetatakse haigust \nekrootiline haavandiline parodontiit\ (NUP). Üldjuhtudel areneb, kui organismi vastupanuvõime on järsult langenud. Haigus võib esineda igas vanuses, 0, 1-10% elanikkonnast

Bruksism

Bruksism on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma jne. Järgnev artikkel annab nõuandeid bruksismi avastamiseks ja peatamiseks. Kas olete kunagi

Diasteem

Diasteem – vahe esimeste hammaste vahel. Esineb 50%-l 6-8 aastastel lastel. Kuni 2 mm diasteemi puhul on, peale lateraalse intsisiivi ja silmahamba lõikumist, võimalik diasteemi iseeneslik sulgumine. Diasteem, mille suurus on 2, 5 mm ja enam, spontaanselt ei sulgu. Disasteem on enamasti seotud huulekida anomaaliaga.

Downi sündroom

Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. Tekkepõhjust ei teata. Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Inimese komosoomid jagunevad 23 paariks. Paaris on

Ebameeldiv lõhn suust

Vähemalt 80%-l juhtudel põhjustab ebameeldiva lõhna suu – Sageli seotud suitsetamisega - tsirkulatoorne ehk vereringest Suu kaudu hingamine – Lastel on põhjuseks adenoidid – Vanuritel on suu normaalsed puhastusmehhanismid sageli häirunud Bakteriaalsed põhjused – Halb suu hügieen (eriti proteeside kasutajail) – Hambakaaries – Parodondi haigused – Mustkarvaskeel (lingua hirsuta) (lingua nigra piluta) – Krooniline tonsilliit (harva) Nina ja ninakõrvakoopad –

Eesmine lahihambumus

Eesmise lahihambumuse tunnuseks on see, et hammustades ei teki kontakte ülemiste ja alumiste eesmiste hammaste vahel. Eesmine lahihambumus esineb 4% lastest, raskemad vormid vaid 0, 2%.

Eesti Haigekassa tasub ortodontilise ravi eest kindlate diagnooside korral

Hetkel on reeglid väga rangelt määratud ja loendisse kuulub 6 diagnoosi, millise korral ortodontilise ravi eest tasub Eesti Haigekassa. Seda loendit on võimalik kontrollida, kui leiate Haigekassa kodulehelt hambaraviteenused, ortodontilise ravi teenused ja seal lõpus on loend diagnoosidest. Eesti Ortodontide Selts on teinud ettepanekuid loendi laiendamiseks, kuid siiani tulutult. Lapsevanemad ei pea tasuma kuni 19-aastase lapse ortodontilise ravi eest kui

Francisella tularensis ehk JÄNESEKATK

– Infektsiooni oletatakse haigel, kel esineb palavik, lümfadenopaatia ning putuka (sääse) hammustuse või mõne nahavigastuse kohale tekib haavand. – Ravi tuleb alustada juba tüüpilise haiguspildi alusel. Diagnoosi võib tõestada seroloogiliselt. Nakatumine – Nakkuse looduslikeks kandjateks on närilised. – Nakkuse levitajad ja levik • sääsed (tähtsaim) • parmud, puugid või kihulased • haige looma hammustus või kriimustus • saastunud tolmu sissehingamine

Gingiviit ehk igemepõletik (Gingivitis)

Gingiviit on hammast ümbritseva igeme põletikuline protsess, mis on tingitud hambakatu kogunemisest ning mis kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kusjuures on säilinud igeme terviklik kinnitus hambapinnale ja alveolaarluu ei ole põletikust haaratud. Tüüpiline on igemete valulikkus ( seda ei pruugi ka üldse esineda), punetus, veritsemine ja turse, harvem haavandumine ja vohamine. Igeme turse tõttu võib olla igemetasku

Glossitis rhomboidea mediana

– Keele keskosa arengus osalev tuberculum impar võib keele keskjoonel jääda nähtavaks punetava, sileda ja rombitaolise kõrgendiku või lohuna. – Muutus on ohutu, kuid seda tuleb eristada keele kasvajatest (vähegi ebaselgetel juhtudel tuleb patsient kutsuda uuesti kontrolli või saata eriarsti vastuvõtule).

Halvad harjumused

Hamba-lõualuuanomaaliaid põhjustavad kahjulikud harjumused: •imedes sõrmi, huuli, põski, esemeid, keelt •suuhingamine, infantiilne ehk imikutele iseloomulik neelamistüüp, kõnedefektid, häirunud mälumisfunktsioon •rühihäired Kahjulike harjumuste korral tekib lõualuude ebaühtlane kasv. Imemisfunktsiooni häireid on mitu (imemise täielik häirumine või võimetus imeda, loid imemine, rahuldamata imemine, pikaajaline imemine, väärastunud imemine). Täielik imemisfunktsiooni häire on tugevalt enneaegsetel lastel, keda toidetakse esimestel elupäevadel sondi kaudu, neil tuleks

Hamba atritsioon

Atritsiooniks nimetame vastashammaste kontaktpindade patoloogilist kulumist. Tegemist võib olla nii üksiku hamba kuni kõigi hammaste kulumisega.

Hamba erosioon

Muu kui katubakterite happe põhjustatud hamba kõvakoe happelist kahjustust nimetatakse erosiooniks. Hape söövitab ehk demineraliseerib hambapinda, muutes selle pehmeks ja nii kiiresti kuluvaks.

Hambaauk

Hambaauguks ehk kaariesekahjustuseks nimetame hamba kõvakoe kahjustust, mille on põhjustanud hambapinnal elava mikroobiikihi ehk biofilmi elutegevuse jääkaine - piimhape. See hape söövitab hambakude ehk lahustab sellest välja mineraale, mille tagajärjel hambakude pehmeneb. Kahjustus tungib läbi hambaemail silmale nähtamatult järjest sügavamale vähem mineraalaineid sisaldava hambaluuni ehk dentiinini, kus kõduprotsess salakavalalt hammast seest õõnestab, kuni vaap murdub ning ka inimene ise endal

Hambakaaries

Hambakaaries on hamba kõvakudedes (emailis, dentiinis, juuretsemendis) pöördumatult kulgev krooniline destruktiivne protsess. Tekkiva emaili demineralisatsiooni tulemusena kahjustunud hambakude langeb välja ja hambasse tekib karioosne defekt e. hambaauk. Kahjustus progresseerub kui õigeaegselt ei eemaldata muundunud karioosset kude ja defekti ei täideta plommiga. Hambakude ei taastu kunagi iseenesest. Hambakaaries on hammaste haigus, millesse on haigestunud enam kui 70 - 80 % kogu

Hambatraumad

Põhimõtted – Trauma tagajärjel irdunud jäävhammast tasub alati tagasi istutada, kui õnnetuses on hammas ja alveool terveks jäänud. Kui ka hammas hiljem kaotataks, on istutamine tähtis, sest see kergendab implanteerimist ja lükkab edasi hamba asendamist proteesiga. – Mingil juhul ei replanteerita ära tulnud piimahambaid, sest see võib kahjustada all arenevat jäävhammast. Esmaabi hamba väljatulemise korral – Hammas puhastatakse ettevaatlikult mustusest

Hammaste arenguvead

– Esimesed hambad lõikuvad tavaliselt umbes pooleaastaselt. Kui 1, 5-aastasel lapsel pole lõikunud ühtegi hammast, siis tuleb alustada uuringutega. – Täielik hammaste puudumine (väga haruldane) kaasneb tavaliselt mõne sündroomiga ja nõuab lastearsti konsultatsiooni. – Kergekujulistest arenguhäiretest nõuavad arstiabi • liighammas, eriti ülalõua keskjoonel • esteetiliselt häirivad emailidefektid ja puuduvad hambad. – Tetratsükliini derivaadid võivad põhjustada arengustaadiumis olevate hammaste värvi muutumise

Hammaste lõikumise jälgimine, järjekord

• Jäävhammaste lõikumine algab 5. - 6. eluaastal: esimesed purihambad lõikuvad piimahammaste rea lõppu ja samal ajal tulevad suhu ka alumised tsentraalsed lõikehambad. • Alumised esihambad lõikuvad rohkem keelepoolelt samanimeliste piimahammaste suhtes, ning hiljem nende asend muutub õigeks keele surve abil. • Enamasti lõikuvad samanimelised jäävhambad paaridena. Tähelepanu tuleb pöörata kui esineb rohkem kui 6 kuud vahet vasaku ja parema

Hemofiilia ja Von Willebrandi tõbi

Veritsushaiguste all kannatavatele patsientidele ei määrata ASA-ravi. Esmane ravim on paratsetamool või paratsetamooli ja kodeiini kombinatsioon. Valuvaigistavatest põletikuvastastest ravimitest on lubatud kasutada näiteks mefenaamhapet, tolfenaamhapet ja diflunisaali. Tugeva valu korral võib kasutada dekstropropoksifeeni või tramadooli. – Ravimite kasutamist nõudvad situatsioonid on liigese- ja lihasesisene verejooks, näo-, kaela-, suu-, keele- ja silmavigastus, tugev löök pähe või ebatavaline peavalu, tugev valu ja

Herpes simplex

Primaarinfektsioon – Umbes 99% juhtudest on kliinilised sümptomid suhteliselt vähesed või puuduvad täielikult. – Esmane nakatumine toimub varases lapseeas, harvemini noorukieas. – Umbes 1%-l esineb primaarinfektsioon kõrge palavikuga ägeda stomatiidina, kus nii igemetel kui ka mujal suu limaskestal on valulikud villid. Retsidiveeruv herpeseinfektsioon – Algab punetava ja sügeleva laiguna huulel, millele lühikese ajaga tekivad väiksed, läbipaistvad, kergesti purunevad villid, mis

Herpes zoster - vöötohatis

Ühe kehapoolega piirduv vöötjas äge villiline lööve, tavaliselt kehatüvel või näol, harvemini jäsemetel. – Nahapiirkonna paikne valu, kõrvetustunne või puutehellus võib tekkida mitu päeva enne lööbimist. • Mõtle herpes zoster-infektsioonile ka rinnavalude diferentsiaaldiagnostikas ja kontrolli patsiendi nahka. – Kui palavikuhaigel ei paikne villiline lööve ühepoolselt 1 kuni 2 dermatoomi piires, võib olla tegemist primaarse herpes simplex-infektsiooniga. Nakkavus ja isoleerimise vajadus

Huule-suulaelõhe

Huule-suulaelõhe ehk rahvakeeli \jänesemokk\ on sünnidefekt, mis tekib loote arengu käigus. Tavaliselt arenevad suu ja nina välja 6. ja 12. nädala vahel. Mõnel lapsel ei kasva aga osa huulest ja suulaest kokku. Kuna huuled ja suulagi arenevad erinevalt, võib lapsel olla lõhenenud huul, suulagi või mõlemad. Sellisel juhul on lõhe ülehuules ja/või suulaes, mis jätab augu nina ja suu vahele.

Huulepõletik (e. keiliit) toidu allergiast

Ehkki toiduallergia esineb kõige sagedamini väikelastel, võib seda kahtlustada kõikides vanusegruppides. Enamik lapseeas toiduallergia all kannatanutest paraneb sellest mängueas või hiljemalt koolieas. Osal patsientidel areneb siiski mõni teine allergiline haigus. Atoopikutest 50%- l esineb toiduallergia. Lastel viitab allergiale laiaulatuslik või järsku ägenev atoopiline lööve, suu- või silmaümbruse ning tuharavao ekseem, eriti kui patsiendil on ka hingamisteede või kõhukaebusi. Täiskasvanutel viitab

Infektsioosne mononukleoos (suudlemisnakkus), Epstein-Barri viirus (EBV)

Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Avaldub nii üldkui ka lokaalsete nähtudena. Üldnähud võivad tekkida alles 30-50 päeva järel (palavik, lümfisõlmed suurenevad, düsfaagia, maksa ja

Kaasasündinud hammaste puudumine (agenees)

Sagedamini puuduvad hambad: teised premolaarid, ülemised lateraalsed intsisiivid, alumised tsentraalsed intsisiivid.

Karvane leukoplaakia (leucoplacia hirsuta oris)

– Heledakatuline muutus, mis esineb tavaliselt sümmeetriliselt keele mõlemal poolel, alates keele tagumisest kolmandikust. – On selgelt seotud immuunsupressiooniga ja esineb tihti HIV-viirusega nakatunutel. – Kliiniline lesioon on sümptomiteta ja siiani peetakse teda täiesti ohutuks, sest düsplastilisi muutusi ei ole avastatud. HIV-infektsiooni korral peetakse karvase leukoplaakia ilmumist prognostiliselt halvaks märgiks.

Krooniline gingiviit

Krooniline gingiviit, mida seostatakse katu kogunemisega, esineb enamasti ja on väga tavaline täiskasvanud populatsioonis ning kujuneb välja peale 2-3 nädalast katu ladestumist igemepiirile. Nii nagu on erinevad kõik inimesed on ka igemehaiguste arenemine, nende tunnused ja haiguse progresseerumine individuaalne. Mõnedel inimestel on see protsess kiire, kuid teistel võivad igasugused kahjustused, hoolimata aastatepikkusest puudulikust suuhügieenist, puududa. Haiguse esinemust ja selle kulgu

Krooniline parodontiit

Krooniline parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammaste tugikudede põletik, mille tulemusena tekib progresseeruv alveolaarluu (nähtav röntgenograamil) ja periodontaalligamendi destruktsioon, igemetaskute moodustumine, igeme retsessioon või mõlemad kahjustused kombineeritult. Krooniline parodontiit on põhiliselt täiskasvanute haigus, mis algab tavaliselt 30-ndates aastates, võib kahjustada kas kõiki või üksikuid hambaid ning ravi hilinemisel või puudumisel lõppeda hammaste kaotusega. Umbes 10%-l progresseerub haigus kiiresti ja tavapärane

Kroonilised soolepõletikud (haavandiline koliit, crohni tõbi)

Crohni tõbi on krooniline soolepõletik, mis haarab teatud sooleosa, näiteks niudesoole lõpposa ja käärsoole algusosa kõiki seinakihte. Crohni tõbi on eluaegne haigus, mis kulgeb ägenemiste ja vaibumistega. Sümptomid võivad olla, aga haigus võib kulgeda ka haigusnähtudeta. Crohni tõbi on üks kahest põletikulise soolehaiguse vormist (teine on haavandiline koliit). Crohni tõbi põhjustab soole paksenemist, punetust, isegi haavandeid. Haavandid võivad tekitada sooleseina

Lame lihhen (lichen ruber planus)

Lame lihhen on üks sagedasematest suu limaskesta muutustest. 70%-l patsientidest, kellel esinevad nahamuutused, on lihhenile tüüpilised muutused ka suu limaskestal. Seevastu suu lihhenit põdevatest patsientidest on nahamuutused ainult 30–40%-l. Enamik haigestunuist on keskealised naised. Suu limaskestal esineb retikulaarne, atroofiline (erosiivne) või bulloosne lihheni vorm. Kõige sagedasem on retikulaarne vorm, mille puhul nähakse põse limaskestal võrkjaid heledaid Wickhami kiude. •Retikulaarne ehk

Laste ja noorukite söömishäired. Anorexia nervosa, Bulimia nervosa

Söömishäirete all peetakse silmas olukordi, kus toidul on kaudne, manipulatiivne tähendus: leitakse, et toiduga saab hästi reguleerida välimust. – Söömishäirete skaala on kirju. Kõige sagedamini esinevad häired on anorexia nervosa ja bulimia nervosa. Neile lisanduvad atüüpilised haigusjuhud ja liigsöömissööstud (binge-eating). – Väikestel lastel võib esineda söömishäireid, mis on põhjustatud lapse ja hoidja vahelistest probleemsetest suhetest.

Leukeemia (Äge ja krooniline.)

Äge leukeemia: Haigus algab palaviku halva enesetunde, tonsilliidi, suu limaskesta haavandumisega:  Hüperplastiline gingiviit  Veritsus  Petehhiad  Haavandid  Infektsioonid Gingiva on sageli suus esimeseks kahjustuspiirkonnaks. Igemetel on turse, nad on kergesti vigastatavad ja veritsevad. Infiltraadis domineerivad leukeemilised rakud, millel puuduvad kaitseomadused. Hambaid kattev hüperplastiline gingiva on kergesti komprimeeritav. Hammaste liikuvus ja kadu. Võib tekkida raske igemete ja

Leukopeenia ja agranulotsütoos

Neutrofiilide hulga langus, raskematel juhtudel nimetatakse agranulotsütoosiks. Neutrofiilide hulga vähenemisega kaasneb omakorda risk nakatuda bakterinfektsiooni. • Kui neutrofiilide hulk on 1, 5–2, 0 x 109/l, siis infektsiooniriski suurenemist veel ei täheldata. See on tingitud sellest, et luuüdis on nendel inimestel mitu korda rohkem küpseid neutrofiile kui vereringes. • Mõõdukalt tõusnud on infektsioonirisk inimestel, kelle neutrofiilide tase on 0, 5–1, 0

Leukoplaakia

Leukoplaakia on puhtalt kliiniline mõiste ja tähendab valget laiku, mida ei saa ära kraapida ning millele ei leita ühtegi teist kliinilist diagnoosi. Osa leukoplaakiatest on prekantseroosid, mistõttu sellise leiu diagnoosimine ja jälgimine biopsia teel on möödapääsmatu. Iga kümnes keele ja iga neljas suupõhja leukoplaakia maligniseerub. Suurim vähirisk kaasneb leukoplaakiatega, mille puhul valkjad laigud vahelduvad erütroplaakiatega. Tavaliselt kaasneb leukoplaakiaga sekundaarne seennakkus.

Lisahammas(hambad)

Suurenenud hambaalgete arvu puhul, kui suus esineb komplektiväline hammas on tegemist lisahambaga. • Lisahammas võib lõikuda suhu või olla peetunud lõualuus. Komplektiväline hammas võib takistada normaalset hammaste lõikumist õigele kohale või näiteks põhjustada hammaste vahele vahe tekket. • Lisahammas võib olla nii anatoomilise kui ka ebanormaalse kuju või suurusega. • Kõige sagedamini esineb ülemiste tsentraalsete lõikehammaste lisahambaid (80%).

Lõhedega keel (lingua plicata)

Umbes ühel protsendil vastsündinutest on keele pind limaskesta vagude poolt osadeks jagatud, mis jätab mulje, et keel on tavalisest punasem. Vanuse kasvades on leid pisut sagedasem.

Lõualiigese nihestus

Lümfoomid

– Kui täiskasvanul leitakse suurenenud lümfisõlm (> 2 cm), mille mõõtmed kuu aja jooksul ei vähene, siis tuleb patsient suunata biopsia võtmiseks haiglasse, kus on võimalik preparaadi patohistoloogiline uuring. – Kui patsiendil on pärast lümfoomi ravi kauakestvad vaevused, siis tuleb teda lümfoomi retsidiveerumise välistamiseks põhjalikult uurida. – Perearsti juures teostataval pikaajalisel jälgimisel tuleb arvestada ravijärgsete kõrvalnähtude võimalust (tavalisest varasem menopaus,

Maakaartkeel (lingua geographica)

– Ebakorrapäraseid punaseid atroofilisi limaskestalaike ümbritsevad matsereerunud filiformsete papillide poolt moodustatud hallikad vallitaolised piirkonnad. – Laigud muudavad iga päev kuju. – Ohutu leid, millega ei kaasne haigusnähte.

Maitsmisaistingu häired

Esmalt välja selgitada, kas pole ehk tegemist haistmismeele häirega. Üldarsti vastuvõtul piisab haistmise uurimiseks pudelist tõrvast

Mustkarvaskeel (lingua hirsuta, lingua nigra piluta)

– Keele filiformsed papillid reageerivad kroonilisele ärritusele keratiini moodustamisega. Tagajärjeks on papillide liigkasv ja vastavalt keele keskosa muutumine. – Põhjuseks on tavaliselt krooniline ärritus (halb suu hügieen, suitsetamine, vahel pikaajaline antibiootikumide tarvitamine). – Seened võivad muutuse mustaks värvida. – Mustkarvaskeelega ei kaasne haigusnähte.

Ninahingamisprobleemid

Ninahingamise takistuse korral võib laps võib hakata suu kaudu hingama. Sagedamini tekib suuhingamine lastel, kes põevad tihti ülemiste hingamisteede haigusi või on allergikud. Tagajärjed: Ülemised hambad kalduvad ette, ülalõug jääb kitsaks, alalõug jääb liiga taha, näo alumine kolmandik pikeneb ja esihammaste vaheline horisontaalne vahe suureneb. Kui ninahingamine taastatakse piimahammaskonnas, peaks probleem ise lahenema. Kui takistus jätkub ka peale jäävhammaste lõikumist,

Ninakinnisus

Eesmärk – Püütakse avastada taustal olevad põletikukolded ja tuumorid. – Selgitatakse välja ninakäikude anatoomilised defektid ja võimalikud allergeenid või ärritajad. Tavalisimad põhjused – Aastaringne allergiline nohu, ninapolüübid, ninavaheseina kõverdus ja varjatud sinuiit on sagedased ninakinnisuse põhjused. – Ninakinnisust põhjustab ka vererõhuravimite ja nina limaskesta turset alandavate lokaalsete ravimite pikaaegne kasutamine. – Lastel tekitab ninakinnisust suurenenud adenoid ja mõnikord võõrkeha. Anamnees

Näo asümmeetria

Näo vasak ja parem pool peavad olema sarnased. Näo vasaku ja parema poole nähtava erinevuse korral on tegemist näo asümmeetriaga. Näo asümmeetria puhul on oluline välja selgitada etioloogiline faktor, milleks võib olla ühepoolne risthambumus, vale keele asend neelamisel, trauma, nn. halvad harjumused (pöidla, põse limaskesta või mõne eseme imemine), suulaelõhe, ühepoolne neuromuskulaarne defitsiit jne.

Papilloomiviirused (HPV)

Praeguseks tuntakse üle 70 HPV-tüübi, millest ühed põhjustavad infektsiooni ainult nahal, teised limaskestadel. Suu limaskestal võib leiduda nii genitaalpiirkonnas (HPV 6, 11, 16, 18) kui ka nahal esinevaid HPV-tüüpe (HPV 2, 4, 7). – Eksofüütseid, lillkapsakujulisi vohandeid (papilloomid, kondüloomid) on suus umbes 4%-l inimestest. Lastel võivad sõrmedel paiknevad soolatüükad sõrmede imemisega kanduda ka suhu.

Parodontiit

Parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja. Parodontiidile eelneb alati gingiviit, kuid mitte igast gingiviidist ei pruugi areneda parodontiit. Parodontiit mõjutab kogu organismi! Parodontiidi korral on põletikust haaratud ja kannatada saanud hammaste tugiaparaat – luu- ja sidekude, mis hoiab hambaid paigas. Kui gingiviit on pöörduv haigus

Pernitsioosne aneemia

Enam levinud üle 35-aastaste Põhja-Euroopa päritoluga inimestel.

Pöördumatu hambanärvi põletik

Kui algul lihtsalt külmatundlik olnud hammas hakkab valutama järjest tugevamini, siis on tavaliselt tegemist hambanärvi pöördumatu põletiku ehk pulpiidiga.

Rauavaegus aneemia

WHO järgi loetakse aneemia määramisel hemoglobiini piirväärtusi: Lapsed ~ 110 g/l Naised ~120 g/l Rasedad ~ 110 g/l Mehed ~ 130 g/l Aneemia tüübid: Mikrotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 80 fl) Normotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 80-100 fl) Makrotsütaarne (erütrotsüütide keskmine maht alla 100 fl) Põhjused: - Suurenenud vere kaotus, - Vähenenud erütrotsüütide produktsioon -Hemolüüs – Krooniline verejooks – Puudulik

Ravimiallergia huultel

Tekitajad – Kõige tavalisem on penitsilliiniallergia. Vaatamata sellele tekitab penitsilliin tõelise reaktsiooni ainult 5% nendest inimestest, kes arvavad olevat penitsilliini suhtes ülitundlikud. – Sulfaravimid tekitavad lööbeid (ka Stevens- Johnsoni sündroomi) ja verepildi muutusi. – Trimetopriim põhjustab lööbeid sama sagedasti kui sulfaravimid. – Pikka aega kestev nitrofurantoiiniravi võib viia allergilise kopsureaktsiooni tekkimisele. – Atsetüülsalitsüülhappe intolerantsus põhjustab igal aastal astmapatsientidel surmajuhtumeid. Ettevaatlik

Ravimite põhjustatud limaskesta kahjustused lastel

Põletikuvastased ravimid: antibiootikumid (penitsilliin), aspiriin, ibuprofeen jt. Hüperplaasiat ehk igeme liigakasvu põhjustavad tavaliselt ravimid Nt. Epilepsiaravimid, kaltsiumikanalite blokaatorid ja immunosupressandid. Suurenenud igemete veritsuse põhjuseks võib olla pikaaegne atsetüülsalitsüülhappe või antikoagulantide (nt hepariin või varfariin) kasutamine. Astma raviks kasutatakse bronhide silelihaste spasmi lõõgastavaid ravimeid e. bronholõõgasteid ja glükokortikosteroide. Enamus astma ravimitest manustatakse inhalatsiooni teel, kuna nii satub ravim otse vajalikku toimekohta,

Ruumipuudus eesmiste hammaste osas

Ruumipuuduses ja viltuselt seisvad esihambad on sagedaseim põhjus, miks lapsevanem ise oma lapse ortodontid juurde toob. Lõualuude hea asetuse korral ei ole varane ravi vaheldusvas hammaskonnas ruumipuuduse korrigeerimiseks enamasti näidustatud, sest see probleem on sama hästi korrigeeritav hilisemas vanuses.

Seedetraktihaigused

Refluksile viitavad haigusnähud – Vaevus on seotud söömisega: rohke söömine, rasvane toit, šokolaad, kohv, kange alkohol ja hapud mahlad halvendavad olukorda. Sageli on leevenduseks piim ja antatsiidid. – Seisundit halvendavad kummardumine, tõstmine ja kitsad riided, samuti kõhuli lamamine. – Kõrvetistega kaasnevad teised söögitorukaebused: valu rinnus, neelamishäired, röhatised, vedeliku refluks suhu. – Sageli esineb refluksi all kannataval patsiendil ka teisi funktsionaalseid

Sjögreni sündroom

Sjögreni sündroomi võimalusele mõeldakse silmade ja suu kuivuse all kannatavatel patsientidel. Süsteemne haigus, mida iseloomustab kõigi eksokriinsete näärmete talitluse puudulikkus kroonilise põletikulise destruktsiooni tõttu.  Keratokonjunktiviit  Kserostoomia  Polüartriit või teised sidekoe patoloogiad Enamik patsiente on keskeas naised. Eksokriinsete näärmete puudulikkus avaldub kõigepealt silmade ja suu limaskesta kuivusena (vastavalt kuiv keratokonjunktiviit ja kserostoomia). – Sjögreni sündroom võib ilmneda iseseisvalt

Stevens-Johnsoni sündroom

Stevens-Johnsoni sündroom on haigus, mis kulgeb kõrge palavikuga ja nahal ning limaskestadel on villiline lööve. Raske süsteemne allergiline reaktsioon, mille iseloomulik lööve kaasneb naha ja limaskestade, sh suu limaskesta (suus), sidekesta, ja suguelundite piirkonnas. Lühendatud SJS. Tüsistused võivad olla hepatiit, nefriit, seedetrakti verejooks, kopsupõletik , artriit , artralgia, palavik ja lihasvalu. Täpne põhjus ei ole teada. Stevens-Johnsoni Sündroom arvatavad põhjused

Suitsuvabad tubakatooted (Nuusktubakas ehk snuff, Huuletubakas ehk snus, Närimistubakas, Gutka, Beetel, Kreemjas nuusktubakas)

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) määratluse kohaselt on tervis täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte haiguste ja tervisehäirete puudumine. Nii üksikisiku kui kogu rahvastiku tervist mõjutavad mitmesugused tegurid. MTO 1980. aastate kontseptsiooni järgi mõjutab tervist kõige enam: eluviis - inimese enda käitumine ja harjumused (50%) elukeskkond (20%), pärilikud eeldused (20%). arstiabi korraldus ja kättesaadavus (10%) 19. juunil 2000. a. vastuvõetud

Suu limaskesta haavandid

- Alati tuleb kontrollida hambaproteese. – Haavandi põhjuseks võib olla odontoloogiline infektsioon. – Igal juhul tuleb arvestada vähi võimalusega. Reeglina tuleb võtta biopsia haavanditest, mis kahe nädala jooksul ei parane. – Konsulteerida hambaarstiga; patsiendid, kellele tuleb teha biopsia või ekstsisioon, saadetakse eriarstile

Suu limaskesta pigmentatsioon

– Normaalset pigmentatsiooni võib esineda tavaliselt igemete piirkonnas. Kui pigmentatsioon on rohke või teda tekib kiiresti, siis võib tegemist olla mõne organismi üldhaigusega, näit. Addisoni tõvega. – Teatud kauakestvad põletikulised haigused võivad põhjustada limaskesta pigmentatsiooni, näit. lihhen. Igemete piirkonnas esinevad pigmentatsioonid võivad olla tingitud ka amalgaamtäidismaterjalide sattumisest koesse. Osa pigmentatsioone on põhjustatud ravimitest (näit. malaariavastased ja rasestumisvastased tabletid).

Suu seeninfektsioonid

– Candida albicans on tavaline suuparasiit, mis esineb asümptomaatilisena 20–50%-l elanikkonnast. – Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega on seeninfektsioon kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks. – Infektsiooni soodustavateks teguriteks on vanus, antibiootikumravi, sooleparasiidid, krooniline kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus, liigne alkoholitarbimine. hormoonravi ja endokrinoloogilised faktorid, neist tähtsaimana diabeet. –

Suu- ja keelevalu

Eesmärgid – Hoolikalt suu limaskesta, keelt ja hambaid uurides otsitakse paikseid põhjusi. – Diagnoosida ravitavad süsteemsed haigused (B12-hüpovitaminoos, diabeet). – Kaebuse võimaliku põhjusena diagnoosida suukuivus (põhjuseks ravimid, nagu antikolinergikumid ja tritsüklilised antidepressandid, samuti Sjögreni sündroom). – Ravida suuvalu sagedaseks põhjuseks olevaid psüühilisi põhjusi.

Suukuivus

Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, terve päev kestev suukuivus. Selline seisund nõuab sagedat joomist. Inimesed ärkavad tihti keset öö ja on sunnitud võtma klaasi vett endaga voodisse. Tuleb eristada aga neid, kes ärkavad põhiliselt hommikul, sest suukuivuse põhjuseks sel korral on tõenäoliselt norskamine või suuhingamine ja sülje funktsioon on nendel normaalne. Lisaks kuivale suule mõned inimesed tunnevad

Suunurga haavandid

Tavaliselt on põhjuseks naha pidev süljega niiskumine. • Hammaste puudumine või liiga madalad proteesid põhjustavad vanuritel suunurkade sügavaid volte • Imikutel sageli normaalne nähtus. Esineb sageli lastel, kel on punnis põsed ja sügav nasolabiaalvagu, kus võivad kasvada stafülokokk ning Candida albicans. Patsiendid on sageli atoopikud. – Võib komplitseeruda seen- või bakterinakkuse tõttu (nt. Staphylococcus aureus, Candida albicans). – Raua- või

Suunurgapõletik ((cheilitis angularis monilica))

Infektsioon, mis esineb koos suu kandidoosiga või iseseisvalt. – Sageli teeb hambaproteesiga seotud madal hambumus suunurga voldid sügavaks ja niiskeks ning naha haudumine soodustab pärmseeneinfektsiooni.

Suured kõrvalekalded norm lõualuude kasvus – alalõug suur/väike, ülalõug suur/väike

-külgvaates Normiks on sirge profiil. Huuled ulatuvad nina ja lõuatsiotsa ühendava joone (nn. esteetilise joone) lähedale. Nõgus või kumer profiil viitab kõrvalekaldele lõualuude kasvus. Kõige sagedamini esinevad kõrvalekalded on ülalõua defitsiit ning väike või tagaasetsev alalõug. Oluline on hinnata näo profiili juba varases lapseeas, enne nn. kasvuspurti, kuna anteroposterioorsed ebakõlad enamasti spontaanselt ei korrigeeru. -otsevaates Näo ülemine, keskmine ja alumine

Suurenenud süljenääre

-Kõrvasüljenäärme uni- või bilateraalse turse tekitajana tunda ära mumps. – Kui süljenäärme tursega kaasneb mäda eritumine näärmejuhast või mõni muu bakterinfektsiooni tunnus, tuleb alustada ravi antibiootikumidega. – Valuliku, hooti esineva ühepoolse süljenäärme turse korral tuleb mõelda sialolitiaasi peale. – Difuusse, nõrgalt valuliku bilateraalse turse puhul tuleb otsida sidekoehaigust või mõnda muud organismi üldhaigust. – Aeglaselt kasvava, ühepoolse turse korral võib

Sügav hambumus või sügav kattumine eesmiste hammaste osas

Normaalse hambumuse puhul katavad ülemised eeshambad alumisi 1/3 krooni pikkuse ulatuses ning alumiste eeshammaste lõikeserv on kontaktis ülemiste lõikehammaste suulaepoolse pinnaga. Sügavhambumuse puhul katavad aga ülemised hambad alumisi lõikehambaid rohkem kui 1/3 hambakrooni ulatuses. Raskemate vormide puhul alumised hambad ei paista ning on tekkinud traumeeriv kontakt suulae ja alumiste eeshammaste vahel. Näo välisvaatlusel on näha, et alumine näo kolmandik on

Toitumishäirete avaldumine suus

Enamik avitaminoose on tänapäeval seotud vabatahtliku või sunnitud nälgimisega. Buliimikutel, kes sageli oksendavad täheldatakse hammaste intensiivset kulumist ja kaariese aktiisuse tõusu. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne) Tõsiseid avitaminoose esineb peamiselt pahaloomuliste kasvajate terminaalses staadiumis ja malabsorbtsioon tõttu.

Trombotsütopeenia

Trombotsüütide hulga langus alla 30000/mm³. Trombotsütopeenia (Tromb < 150 x 109/l) mehhanismiks võib olla • vähenenud tootmine luuüdis • suurenenud perifeerne tarbimine • ebatavaline kogunemine põrna.

Tsükliline neutropeenia

Palavik, halb enesetunne, peavalu, halb enesetunne lümfisõlmede suurenemine tekib perioodiliselt iga 3-4 nädala tagant- seotud granulotsüütide hulga langusega perifeerses veres. Põletiku korral mäda puudumine (Ebatavaline)

Turritavad ülemised lõikehambad

Ülemised eesmised hambad võivad olla liigselt ettepoole kaldunud mitmel põhjusel. - Hammaste huule poole kaldumine võib olla funktsionaalne ehk tingitud valedest harjumustest (suuhingamine, infantiilne neelamine), - kahjulikest harjumustest (pöidla, sõrme, luti, keele, alahuule imemine). - Samuti võib olla põhjustajaks ruumipuudus hambakaares, lisahammas jt. - Probleem võib olla ka skeletaalne ehk lõualuude kasv on toimunud vales suunas, alalõua kasv on peetunud

Valehambumus

Hammaste asendianomaaliad on tingitud tavaliselt arenguhäirest.

Vähktõve ravi ja suuõõs

Tsütostaatikumide mõju suuõõnele – Tsütostaatikumid tekitavad sageli suuõõnes mööduvaid muutusi, sest rakkude jagunemine toimub seal kiiresti. • Stomatiit • Haavandid • Igemepõletikud • Mööduv süljeerituse vähenemine. – Haavandid võivad sekundaarselt infitseeruda (näit. candida albicans või herpes simplex). – Vahel võib leukeemiahaige ka tervetes hammastes valu tunda. – Tsütostaatikumravi saavatel patsientidel on leitud järgmised püsivad hammaste muutused: • hammaste lagunemine lisandunud

Ülalõuaurkepõletik (SINUITIS MAXILLARIS)

Sinuiiti diagnoositakse ülemiste hingamisteede sümptomitega täiskasvanuil ja üle 4-aastastel lastel ultraheli abil. – Antibiootikumi määratakse ainult neile patsientidele, kellel on leitud ülalõuaurkes eritist. – Sinuiit on astmahaige seisundi halvenemise põhjus. – Korduvate sinuiitide puhul tuleb otsida haigust soodustavat tegurit

Ülemise hambakaare kitsenemine ehk tagumiste hammaste risthambumus

Hammustades on näha, et alumine hambakaar on laiem kui ülemine. Tagumine risthambumus võib olla kas mõlemapoolne või ühepoolne ja sageli hambakaarte keskjooned hammustades ei ühti. Tagumist risthambumust võib esineda 10 % lastest. Ülemise hambakaare kitsenemine võib olla tingitud ninahingamise takistusest (suu kaudu hingates muutub suulagi kõrgemaks ja kitsamaks), kahjulikest harjumustest (pöidla, sörme, luti, keele, alahuule imemine), kaariese komplikatsiooni tõttu varajasest

Vaata haigusi riskigruppide kaupa: