Vaata haigusi riskigruppide kaupa:
Algav hambanärvi põletik
Algav hambanärvi põletik ehk pöörduv pulpiit on tavaline hambakaariese tüsistus, kui hambaauku põhjustanud mikroobide toksiinid on kahjustamas hambasäsi. Põletik on organismi kaitsereaktsioon ja valu selle üks näht.
Ancyloglossia
Kaasasündinud anomaalia, mille juures keel on tugevalt fikseerunud suupõhjas. Selline anomaalia oluliselt ei takista rääkimist, kuid takistab loomulikku suuõõne (hambad, suuesik) puhastumist keele abil ja foneetikat. Keelekida haavandumine tekib pideva venituse tulemusena.
Atoopiline ekseem huultel
Paljudel atoopilist ekseemi põdevatel lastel huuled rohtuvat ja lõhenevad. Eriti talvel
Bednari aftid vastsündinutel
Bednari aftid (dekubitaalsed aftid), mille välja kujunemisel soodustavaks teguriks võib olla jäik ja pikk lutt. Kuid tervel ja tugeval lapsel ei kujune afte, suulae muutustele suulimaskestal imikul eelneb alati sooletrakti kas äge või pikaleveninud põletik. Esinevad sooletrakti haigustega imikutel mille juures soodustavaks paikseks teguriks on kõva luti või kõva rinnanibu trauma.
Diasteem
Diasteem – vahe esimeste hammaste vahel. Esineb 50%-l 6-8 aastastel lastel. Kuni 2 mm diasteemi puhul on, peale lateraalse intsisiivi ja silmahamba lõikumist, võimalik diasteemi iseeneslik sulgumine. Diasteem, mille suurus on 2, 5 mm ja enam, spontaanselt ei sulgu. Disasteem on enamasti seotud huulekida anomaaliaga.
Difteeria
(Diphteria)
Difteeria on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae. Haigus levib piisknakkusena. RHK-10 alusel klassifitseeritakse difteeria järgmiselt: - Neeludifteeria - Ninaneeludifteeria - Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria - Nahadifteeria - Muu difteeria - Täpsustamata difteeria
Downi sündroom
Kaasasündinud geneetiliselt määratud haigus, mis avaldub arengupeetuse ja mitmete väärarenditena. Tekkepõhjust ei teata. Häire tekib munaraku või spermatosoidi moodustumisel. Kromosoomide jagunemisel ilmneb viga ja loode areneb algest, millel on üks kromosoom rohkem kui tavaliselt. Tervel inimesel on igas rakus 46 komosoomi, mis koosnevad pärilikkuseainest, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele. Inimese komosoomid jagunevad 23 paariks. Paaris on
Ebameeldiv lõhn suust
Vähemalt 80%-l juhtudel põhjustab ebameeldiva lõhna suu – Sageli seotud suitsetamisega - tsirkulatoorne ehk vereringest Suu kaudu hingamine – Lastel on põhjuseks adenoidid – Vanuritel on suu normaalsed puhastusmehhanismid sageli häirunud Bakteriaalsed põhjused – Halb suu hügieen (eriti proteeside kasutajail) – Hambakaaries – Parodondi haigused – Mustkarvaskeel (lingua hirsuta) (lingua nigra piluta) – Krooniline tonsilliit (harva) Nina ja ninakõrvakoopad –
Erythema multiforme
– Retsidiveeruv, äge villiline haigus, mis tekitab kogu suu limaskestale, eriti alahuulele ning keelele sama tüüpi muutusi nagu herpeseviirused. – Haiguse generaliseerunud vormi korral (Stevens- Johnsoni sündroom) esinevad nii nahal kui ka limaskestadel villid. Erythema multiforme’t aktiveerivad mitmed viirus- ja bakterinfektsioonid, pahaloomulised kasvajad, rasedus ja ravimid.
Francisella tularensis ehk JÄNESEKATK
– Infektsiooni oletatakse haigel, kel esineb palavik, lümfadenopaatia ning putuka (sääse) hammustuse või mõne nahavigastuse kohale tekib haavand. – Ravi tuleb alustada juba tüüpilise haiguspildi alusel. Diagnoosi võib tõestada seroloogiliselt. Nakatumine – Nakkuse looduslikeks kandjateks on närilised. – Nakkuse levitajad ja levik • sääsed (tähtsaim) • parmud, puugid või kihulased • haige looma hammustus või kriimustus • saastunud tolmu sissehingamine
Gingiviit ehk igemepõletik
(Gingivitis)
Gingiviit on hammast ümbritseva igeme põletikuline protsess, mis on tingitud hambakatu kogunemisest ning mis kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kusjuures on säilinud igeme terviklik kinnitus hambapinnale ja alveolaarluu ei ole põletikust haaratud. Tüüpiline on igemete valulikkus ( seda ei pruugi ka üldse esineda), punetus, veritsemine ja turse, harvem haavandumine ja vohamine. Igeme turse tõttu võib olla igemetasku
Glossitis rhomboidea mediana
– Keele keskosa arengus osalev tuberculum impar võib keele keskjoonel jääda nähtavaks punetava, sileda ja rombitaolise kõrgendiku või lohuna. – Muutus on ohutu, kuid seda tuleb eristada keele kasvajatest (vähegi ebaselgetel juhtudel tuleb patsient kutsuda uuesti kontrolli või saata eriarsti vastuvõtule).
Halvad harjumused
Hamba-lõualuuanomaaliaid põhjustavad kahjulikud harjumused: •imedes sõrmi, huuli, põski, esemeid, keelt •suuhingamine, infantiilne ehk imikutele iseloomulik neelamistüüp, kõnedefektid, häirunud mälumisfunktsioon •rühihäired Kahjulike harjumuste korral tekib lõualuude ebaühtlane kasv. Imemisfunktsiooni häireid on mitu (imemise täielik häirumine või võimetus imeda, loid imemine, rahuldamata imemine, pikaajaline imemine, väärastunud imemine). Täielik imemisfunktsiooni häire on tugevalt enneaegsetel lastel, keda toidetakse esimestel elupäevadel sondi kaudu, neil tuleks
Hambaauk
Hambaauguks ehk kaariesekahjustuseks nimetame hamba kõvakoe kahjustust, mille on põhjustanud hambapinnal elava mikroobiikihi ehk biofilmi elutegevuse jääkaine - piimhape. See hape söövitab hambakude ehk lahustab sellest välja mineraale, mille tagajärjel hambakude pehmeneb. Kahjustus tungib läbi hambaemail silmale nähtamatult järjest sügavamale vähem mineraalaineid sisaldava hambaluuni ehk dentiinini, kus kõduprotsess salakavalalt hammast seest õõnestab, kuni vaap murdub ning ka inimene ise endal
Hambakaaries
Hambakaaries on hamba kõvakudedes (emailis, dentiinis, juuretsemendis) pöördumatult kulgev krooniline destruktiivne protsess. Tekkiva emaili demineralisatsiooni tulemusena kahjustunud hambakude langeb välja ja hambasse tekib karioosne defekt e. hambaauk. Kahjustus progresseerub kui õigeaegselt ei eemaldata muundunud karioosset kude ja defekti ei täideta plommiga. Hambakude ei taastu kunagi iseenesest. Hambakaaries on hammaste haigus, millesse on haigestunud enam kui 70 - 80 % kogu
Hambatraumad
Põhimõtted – Trauma tagajärjel irdunud jäävhammast tasub alati tagasi istutada, kui õnnetuses on hammas ja alveool terveks jäänud. Kui ka hammas hiljem kaotataks, on istutamine tähtis, sest see kergendab implanteerimist ja lükkab edasi hamba asendamist proteesiga. – Mingil juhul ei replanteerita ära tulnud piimahambaid, sest see võib kahjustada all arenevat jäävhammast. Esmaabi hamba väljatulemise korral – Hammas puhastatakse ettevaatlikult mustusest
Hammaste arenguvead
– Esimesed hambad lõikuvad tavaliselt umbes pooleaastaselt. Kui 1, 5-aastasel lapsel pole lõikunud ühtegi hammast, siis tuleb alustada uuringutega. – Täielik hammaste puudumine (väga haruldane) kaasneb tavaliselt mõne sündroomiga ja nõuab lastearsti konsultatsiooni. – Kergekujulistest arenguhäiretest nõuavad arstiabi • liighammas, eriti ülalõua keskjoonel • esteetiliselt häirivad emailidefektid ja puuduvad hambad. – Tetratsükliini derivaadid võivad põhjustada arengustaadiumis olevate hammaste värvi muutumise
Hammaste lõikumise jälgimine, järjekord
• Jäävhammaste lõikumine algab 5. - 6. eluaastal: esimesed purihambad lõikuvad piimahammaste rea lõppu ja samal ajal tulevad suhu ka alumised tsentraalsed lõikehambad. • Alumised esihambad lõikuvad rohkem keelepoolelt samanimeliste piimahammaste suhtes, ning hiljem nende asend muutub õigeks keele surve abil. • Enamasti lõikuvad samanimelised jäävhambad paaridena. Tähelepanu tuleb pöörata kui esineb rohkem kui 6 kuud vahet vasaku ja parema
Harilik vill-lööve
(pemphigus vulgaris)
– Üle poolte haigusjuhtudest algab suus esinevate, kiiresti purunevate villidega. Villid on läbipaistvad ja pehmed ning piirduvad algul, mõne kuu jooksul, ainult ühe piirkonnaga ja levivad seejärel üle kogu naha. Tervena näiv nahk villi ümber irdub sõrmega vajutades (Nikolsky sümptom). Suu limaskestal tekivad valulikud erosioonid eelkõige nendes kohtades, mis traumeeruvad toidu mälumisel ja neelamisel. Tihti on need pemphigus vulgarise puhul
Hemofiilia ja Von Willebrandi tõbi
Veritsushaiguste all kannatavatele patsientidele ei määrata ASA-ravi. Esmane ravim on paratsetamool või paratsetamooli ja kodeiini kombinatsioon. Valuvaigistavatest põletikuvastastest ravimitest on lubatud kasutada näiteks mefenaamhapet, tolfenaamhapet ja diflunisaali. Tugeva valu korral võib kasutada dekstropropoksifeeni või tramadooli. – Ravimite kasutamist nõudvad situatsioonid on liigese- ja lihasesisene verejooks, näo-, kaela-, suu-, keele- ja silmavigastus, tugev löök pähe või ebatavaline peavalu, tugev valu ja
Herpangiin
Haigust põetakse lapsepõlves. Kandub edasi sülje ja väljaheidetega.
Herpes simplex
Primaarinfektsioon – Umbes 99% juhtudest on kliinilised sümptomid suhteliselt vähesed või puuduvad täielikult. – Esmane nakatumine toimub varases lapseeas, harvemini noorukieas. – Umbes 1%-l esineb primaarinfektsioon kõrge palavikuga ägeda stomatiidina, kus nii igemetel kui ka mujal suu limaskestal on valulikud villid. Retsidiveeruv herpeseinfektsioon – Algab punetava ja sügeleva laiguna huulel, millele lühikese ajaga tekivad väiksed, läbipaistvad, kergesti purunevad villid, mis
Huule-suulaelõhe
Huule-suulaelõhe ehk rahvakeeli \jänesemokk\ on sünnidefekt, mis tekib loote arengu käigus. Tavaliselt arenevad suu ja nina välja 6. ja 12. nädala vahel. Mõnel lapsel ei kasva aga osa huulest ja suulaest kokku. Kuna huuled ja suulagi arenevad erinevalt, võib lapsel olla lõhenenud huul, suulagi või mõlemad. Sellisel juhul on lõhe ülehuules ja/või suulaes, mis jätab augu nina ja suu vahele.
Huulepõletik (e. keiliit) toidu allergiast
Ehkki toiduallergia esineb kõige sagedamini väikelastel, võib seda kahtlustada kõikides vanusegruppides. Enamik lapseeas toiduallergia all kannatanutest paraneb sellest mängueas või hiljemalt koolieas. Osal patsientidel areneb siiski mõni teine allergiline haigus. Atoopikutest 50%- l esineb toiduallergia. Lastel viitab allergiale laiaulatuslik või järsku ägenev atoopiline lööve, suu- või silmaümbruse ning tuharavao ekseem, eriti kui patsiendil on ka hingamisteede või kõhukaebusi. Täiskasvanutel viitab
Infektsioosne mononukleoos (suudlemisnakkus), Epstein-Barri viirus (EBV)
Mononukleoos põetakse sageli läbi juba lapseeas. Väikelastel kulgeb nakkus enamasti sümptomiteta, kuid noortel ja täiskasvanutel kujuneb välja mononukleoosi haiguspilt. Peale nakatumist jääb Epstein-Barr viirus vaikselt kogu eluks organismi, elades neelus ja spetsiifilistes immuunsüsteemi rakkudes. Mononukleoos esineb kõige sagedamini vanuses 15-35 aastat. Avaldub nii üldkui ka lokaalsete nähtudena. Üldnähud võivad tekkida alles 30-50 päeva järel (palavik, lümfisõlmed suurenevad, düsfaagia, maksa ja
Karvane leukoplaakia
(leucoplacia hirsuta oris)
– Heledakatuline muutus, mis esineb tavaliselt sümmeetriliselt keele mõlemal poolel, alates keele tagumisest kolmandikust. – On selgelt seotud immuunsupressiooniga ja esineb tihti HIV-viirusega nakatunutel. – Kliiniline lesioon on sümptomiteta ja siiani peetakse teda täiesti ohutuks, sest düsplastilisi muutusi ei ole avastatud. HIV-infektsiooni korral peetakse karvase leukoplaakia ilmumist prognostiliselt halvaks märgiks.
Kontaktist tekitatud kahjustused suulimaskestal
-Kontaktist põhjustatud mehhaanilist limaskesta kahjustust võivad esile kutsuda ortodontilised plaadid, breketid Harva põhjustavad kahjustusi täidismaterjalid. - Metalliärritust võivad anda breketid, aparaatide klambrid, hambakroonid – kroom, nikkel, berüllium, palladium, kloriid. Siia kuulub ka elavhõbe hambatäidisena kasutatavas amalgaamis. - Akrüülmonomeer, koos värvainega millest valmistatakse ortodontilist plaataparaati, võib olla allergilise kontakreaktsiooni põhjustaja. - Kloorheksidiini, stanniumfluoriidi jt suuõõnes nii ravimite kui ka antibakteriaalsete ainetena
Lapse stomatiit
Tekitajad ja kliiniline pilt Gingivostomatiit – Tekitaja herpes simplex-viirus – Primaarinfektsioon, mille üldnähtudeks on palavik, halb enesetunne ja peavalu. – Herpeseville leidub põskede limaskestal, huultel ja keelel, sageli lõhkevad need kiiresti ja jätavad väikese erosiooni. – Igemed on punetavad, tursunud ja sageli veritsevad. -Suu on väga valulik ning laps keeldub toidust. – Paraneb iseenesest, palavik langeb 4 päeva pärast ning
Leetrid
Peiteperiood kestab 9-11 ööpäeva, mille möödudes tekivad viirusnakkusele iseloomulikud kaebused: temperatuuri tõus, halb enesetunne jms. Veel mõned päevad hiljem ilmub lööve, milleks on roosakaspunased laigud nahal ja samaaegselt või veidi varemgi suulimaskestal; 6. -10. päeval muutub lööbega nahk pruunikaks ja hakkab ketendama. Kehatemperatuur püsib lööbimise lõpuni kõrge. Harva esinevad lisaks laikudele villid. Leetritele iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad
Leukeemia (Äge ja krooniline.)
Äge leukeemia: Haigus algab palaviku halva enesetunde, tonsilliidi, suu limaskesta haavandumisega: Hüperplastiline gingiviit Veritsus Petehhiad Haavandid Infektsioonid Gingiva on sageli suus esimeseks kahjustuspiirkonnaks. Igemetel on turse, nad on kergesti vigastatavad ja veritsevad. Infiltraadis domineerivad leukeemilised rakud, millel puuduvad kaitseomadused. Hambaid kattev hüperplastiline gingiva on kergesti komprimeeritav. Hammaste liikuvus ja kadu. Võib tekkida raske igemete ja
Leukopeenia ja agranulotsütoos
Neutrofiilide hulga langus, raskematel juhtudel nimetatakse agranulotsütoosiks. Neutrofiilide hulga vähenemisega kaasneb omakorda risk nakatuda bakterinfektsiooni. • Kui neutrofiilide hulk on 1, 5–2, 0 x 109/l, siis infektsiooniriski suurenemist veel ei täheldata. See on tingitud sellest, et luuüdis on nendel inimestel mitu korda rohkem küpseid neutrofiile kui vereringes. • Mõõdukalt tõusnud on infektsioonirisk inimestel, kelle neutrofiilide tase on 0, 5–1, 0
Lutipudelikaaries
Lutipudelikaaries on tõsine, kuid ennetatav hammaste haigus, mis tekib siis, kui väikelapse hambad puutuvad liiga pikalt kokku süsivesinikega. Lutipudelikaariesest hoidumiseks: · Ära pane last voodisse pudeliga, milles on suhkrut sisaldavaid jooke (ka veega lahjendatud mahla) või piima. · Kui laps on magusa joogiga harjunud, pole teda võimalik kohe sellest harjumusest vabastada - seega tuleks hakata jooki iga päev üha rohkem
Lõhedega keel
(lingua plicata)
Umbes ühel protsendil vastsündinutest on keele pind limaskesta vagude poolt osadeks jagatud, mis jätab mulje, et keel on tavalisest punasem. Vanuse kasvades on leid pisut sagedasem.
Maakaartkeel
(lingua geographica)
– Ebakorrapäraseid punaseid atroofilisi limaskestalaike ümbritsevad matsereerunud filiformsete papillide poolt moodustatud hallikad vallitaolised piirkonnad. – Laigud muudavad iga päev kuju. – Ohutu leid, millega ei kaasne haigusnähte.
Maitsmisaistingu häired
Esmalt välja selgitada, kas pole ehk tegemist haistmismeele häirega. Üldarsti vastuvõtul piisab haistmise uurimiseks pudelist tõrvast
Mustkarvaskeel
(lingua hirsuta, lingua nigra piluta)
– Keele filiformsed papillid reageerivad kroonilisele ärritusele keratiini moodustamisega. Tagajärjeks on papillide liigkasv ja vastavalt keele keskosa muutumine. – Põhjuseks on tavaliselt krooniline ärritus (halb suu hügieen, suitsetamine, vahel pikaajaline antibiootikumide tarvitamine). – Seened võivad muutuse mustaks värvida. – Mustkarvaskeelega ei kaasne haigusnähte.
Neelamisfunktsiooni häire
Kliinilised sümptomid on tingitud muutunud keeleasendist ja miimiliste lihaste suurenenud pingest. 2, 5-aastasel lapsel on piimahammaskond ja on lõppenud infantiilse e. imikutele iseloomuliku neelamisviisi ümberkujunemine somaatiliseks e. tavapäraseks (keele ots toetub eeshammaste taha). Kui aga säilib infantiilne neelamisviis, siis suunava tõuke ajal täheldatakse alahuule ja lõuatsi lihaste pinget. Mõningatel juhtudel on pingul kõik miimilised lihased ja kaelalihased. Neelamise momendil on
Neonataalhamba tekitatud kahjustus keelel
Põhjustatud enneaegselt lõikunud alumise lõikehamba poolt keele edasi-tagasi liikumise tulemusena. Hamba poolt tekitatud traumaatiline kahjustus lokaliseerub keele eesmise osa alumisel pinnal.
Ninahingamisprobleemid
Ninahingamise takistuse korral võib laps võib hakata suu kaudu hingama. Sagedamini tekib suuhingamine lastel, kes põevad tihti ülemiste hingamisteede haigusi või on allergikud. Tagajärjed: Ülemised hambad kalduvad ette, ülalõug jääb kitsaks, alalõug jääb liiga taha, näo alumine kolmandik pikeneb ja esihammaste vaheline horisontaalne vahe suureneb. Kui ninahingamine taastatakse piimahammaskonnas, peaks probleem ise lahenema. Kui takistus jätkub ka peale jäävhammaste lõikumist,
Ninakinnisus
Eesmärk – Püütakse avastada taustal olevad põletikukolded ja tuumorid. – Selgitatakse välja ninakäikude anatoomilised defektid ja võimalikud allergeenid või ärritajad. Tavalisimad põhjused – Aastaringne allergiline nohu, ninapolüübid, ninavaheseina kõverdus ja varjatud sinuiit on sagedased ninakinnisuse põhjused. – Ninakinnisust põhjustab ka vererõhuravimite ja nina limaskesta turset alandavate lokaalsete ravimite pikaaegne kasutamine. – Lastel tekitab ninakinnisust suurenenud adenoid ja mõnikord võõrkeha. Anamnees
Näo asümmeetria
Näo vasak ja parem pool peavad olema sarnased. Näo vasaku ja parema poole nähtava erinevuse korral on tegemist näo asümmeetriaga. Näo asümmeetria puhul on oluline välja selgitada etioloogiline faktor, milleks võib olla ühepoolne risthambumus, vale keele asend neelamisel, trauma, nn. halvad harjumused (pöidla, põse limaskesta või mõne eseme imemine), suulaelõhe, ühepoolne neuromuskulaarne defitsiit jne.
Papilloomiviirused (HPV)
Praeguseks tuntakse üle 70 HPV-tüübi, millest ühed põhjustavad infektsiooni ainult nahal, teised limaskestadel. Suu limaskestal võib leiduda nii genitaalpiirkonnas (HPV 6, 11, 16, 18) kui ka nahal esinevaid HPV-tüüpe (HPV 2, 4, 7). – Eksofüütseid, lillkapsakujulisi vohandeid (papilloomid, kondüloomid) on suus umbes 4%-l inimestest. Lastel võivad sõrmedel paiknevad soolatüükad sõrmede imemisega kanduda ka suhu.
Parodontiit
Parodontiit on mikroobide poolt põhjustatud hammast ümbritsevate kudede põletik, mille tagajärjel hävib hamba kinnituskudede süsteem ja luu, kuni hammas langeb välja. Parodontiidile eelneb alati gingiviit, kuid mitte igast gingiviidist ei pruugi areneda parodontiit. Parodontiit mõjutab kogu organismi! Parodontiidi korral on põletikust haaratud ja kannatada saanud hammaste tugiaparaat – luu- ja sidekude, mis hoiab hambaid paigas. Kui gingiviit on pöörduv haigus
Peavalu ja hambumus
Põhimõtted – Hambaarsti konsultatsioon on vajalik juhul, kui peavalu kaebaval patsiendil on • lõua liikumisega seoses olevaid vaevusi • lõua liikumisel häireid või helisid • palpatoorne valulikkus lõualiigestes või mälumislihastes • ilma patoloogilise kõrva- või neeluleiuta esinev kõrvavalu või tinnitus.
Pemfigoidid
Suunähud esinevad harvemini kui pemfiguse korral. Villid on suured ja pinges ning tekivad punetavail aladel. See on ainukene vill, mida patsient saab arstile näidata kuna kogu epiteeli paksusega kaetud 2-6 mm läbimõõduga vill võib püsida lõhkemata mitu päeva.
Punetised
(Rubella)
Nakatumine – Inkubatsiooniaeg 14–21 ööpäeva – Nakkavus algab ca 2 päeva enne sümptomite ilmumist ning kestab nädala. Isoleerida 6 ööpäeva lööbe algusest. -Lööbeks on mõnemillimeetrise läbimõõduga roosad laigud, mis võivad laatuda ühtlaseks punetavaks alaks. Lööve algab näolt ja levib kehale, suulakke ilmuvad täppverevalumid.
Pöördumatu hambanärvi põletik
Kui algul lihtsalt külmatundlik olnud hammas hakkab valutama järjest tugevamini, siis on tavaliselt tegemist hambanärvi pöördumatu põletiku ehk pulpiidiga.
Ravimiallergia huultel
Tekitajad – Kõige tavalisem on penitsilliiniallergia. Vaatamata sellele tekitab penitsilliin tõelise reaktsiooni ainult 5% nendest inimestest, kes arvavad olevat penitsilliini suhtes ülitundlikud. – Sulfaravimid tekitavad lööbeid (ka Stevens- Johnsoni sündroomi) ja verepildi muutusi. – Trimetopriim põhjustab lööbeid sama sagedasti kui sulfaravimid. – Pikka aega kestev nitrofurantoiiniravi võib viia allergilise kopsureaktsiooni tekkimisele. – Atsetüülsalitsüülhappe intolerantsus põhjustab igal aastal astmapatsientidel surmajuhtumeid. Ettevaatlik
Ravimite põhjustatud limaskesta kahjustused lastel
Põletikuvastased ravimid: antibiootikumid (penitsilliin), aspiriin, ibuprofeen jt. Hüperplaasiat ehk igeme liigakasvu põhjustavad tavaliselt ravimid Nt. Epilepsiaravimid, kaltsiumikanalite blokaatorid ja immunosupressandid. Suurenenud igemete veritsuse põhjuseks võib olla pikaaegne atsetüülsalitsüülhappe või antikoagulantide (nt hepariin või varfariin) kasutamine. Astma raviks kasutatakse bronhide silelihaste spasmi lõõgastavaid ravimeid e. bronholõõgasteid ja glükokortikosteroide. Enamus astma ravimitest manustatakse inhalatsiooni teel, kuna nii satub ravim otse vajalikku toimekohta,
Retsidiveeruvad haavandid
Suu limaskesta retsidiveeruvad haavandid on 21% sagedased (20–25%-l inimestest). Haavandid võib jagada afti või herpese taolisteks.
Sarlakid
Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele papillid on punakaslillad ja suurenenud, meenutades vaarika- või maasikamarja. Haige keel õhetab.
Stevens-Johnsoni sündroom
Stevens-Johnsoni sündroom on haigus, mis kulgeb kõrge palavikuga ja nahal ning limaskestadel on villiline lööve. Raske süsteemne allergiline reaktsioon, mille iseloomulik lööve kaasneb naha ja limaskestade, sh suu limaskesta (suus), sidekesta, ja suguelundite piirkonnas. Lühendatud SJS. Tüsistused võivad olla hepatiit, nefriit, seedetrakti verejooks, kopsupõletik , artriit , artralgia, palavik ja lihasvalu. Täpne põhjus ei ole teada. Stevens-Johnsoni Sündroom arvatavad põhjused
Suu limaskesta haavandid
- Alati tuleb kontrollida hambaproteese. – Haavandi põhjuseks võib olla odontoloogiline infektsioon. – Igal juhul tuleb arvestada vähi võimalusega. Reeglina tuleb võtta biopsia haavanditest, mis kahe nädala jooksul ei parane. – Konsulteerida hambaarstiga; patsiendid, kellele tuleb teha biopsia või ekstsisioon, saadetakse eriarstile
Suu limaskesta pigmentatsioon
– Normaalset pigmentatsiooni võib esineda tavaliselt igemete piirkonnas. Kui pigmentatsioon on rohke või teda tekib kiiresti, siis võib tegemist olla mõne organismi üldhaigusega, näit. Addisoni tõvega. – Teatud kauakestvad põletikulised haigused võivad põhjustada limaskesta pigmentatsiooni, näit. lihhen. Igemete piirkonnas esinevad pigmentatsioonid võivad olla tingitud ka amalgaamtäidismaterjalide sattumisest koesse. Osa pigmentatsioone on põhjustatud ravimitest (näit. malaariavastased ja rasestumisvastased tabletid).
Suu- ja keelevalu
Eesmärgid – Hoolikalt suu limaskesta, keelt ja hambaid uurides otsitakse paikseid põhjusi. – Diagnoosida ravitavad süsteemsed haigused (B12-hüpovitaminoos, diabeet). – Kaebuse võimaliku põhjusena diagnoosida suukuivus (põhjuseks ravimid, nagu antikolinergikumid ja tritsüklilised antidepressandid, samuti Sjögreni sündroom). – Ravida suuvalu sagedaseks põhjuseks olevaid psüühilisi põhjusi.
Suukuivus
Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, terve päev kestev suukuivus. Selline seisund nõuab sagedat joomist. Inimesed ärkavad tihti keset öö ja on sunnitud võtma klaasi vett endaga voodisse. Tuleb eristada aga neid, kes ärkavad põhiliselt hommikul, sest suukuivuse põhjuseks sel korral on tõenäoliselt norskamine või suuhingamine ja sülje funktsioon on nendel normaalne. Lisaks kuivale suule mõned inimesed tunnevad
Suunurga haavandid
Tavaliselt on põhjuseks naha pidev süljega niiskumine. • Hammaste puudumine või liiga madalad proteesid põhjustavad vanuritel suunurkade sügavaid volte • Imikutel sageli normaalne nähtus. Esineb sageli lastel, kel on punnis põsed ja sügav nasolabiaalvagu, kus võivad kasvada stafülokokk ning Candida albicans. Patsiendid on sageli atoopikud. – Võib komplitseeruda seen- või bakterinakkuse tõttu (nt. Staphylococcus aureus, Candida albicans). – Raua- või
Suured kõrvalekalded norm lõualuude kasvus – alalõug suur/väike, ülalõug suur/väike
-külgvaates Normiks on sirge profiil. Huuled ulatuvad nina ja lõuatsiotsa ühendava joone (nn. esteetilise joone) lähedale. Nõgus või kumer profiil viitab kõrvalekaldele lõualuude kasvus. Kõige sagedamini esinevad kõrvalekalded on ülalõua defitsiit ning väike või tagaasetsev alalõug. Oluline on hinnata näo profiili juba varases lapseeas, enne nn. kasvuspurti, kuna anteroposterioorsed ebakõlad enamasti spontaanselt ei korrigeeru. -otsevaates Näo ülemine, keskmine ja alumine
Suurenenud süljenääre
-Kõrvasüljenäärme uni- või bilateraalse turse tekitajana tunda ära mumps. – Kui süljenäärme tursega kaasneb mäda eritumine näärmejuhast või mõni muu bakterinfektsiooni tunnus, tuleb alustada ravi antibiootikumidega. – Valuliku, hooti esineva ühepoolse süljenäärme turse korral tuleb mõelda sialolitiaasi peale. – Difuusse, nõrgalt valuliku bilateraalse turse puhul tuleb otsida sidekoehaigust või mõnda muud organismi üldhaigust. – Aeglaselt kasvava, ühepoolse turse korral võib
Sügav hambumus või sügav kattumine eesmiste hammaste osas
Normaalse hambumuse puhul katavad ülemised eeshambad alumisi 1/3 krooni pikkuse ulatuses ning alumiste eeshammaste lõikeserv on kontaktis ülemiste lõikehammaste suulaepoolse pinnaga. Sügavhambumuse puhul katavad aga ülemised hambad alumisi lõikehambaid rohkem kui 1/3 hambakrooni ulatuses. Raskemate vormide puhul alumised hambad ei paista ning on tekkinud traumeeriv kontakt suulae ja alumiste eeshammaste vahel. Näo välisvaatlusel on näha, et alumine näo kolmandik on
Termilised kahjustused lapse suulimaskestal
Traumaatiline kahjustus lapse suulimaskestal võib tekkida: -esemega vigastades (laps topib mängides asju suhu), -kukkudes ja limaskesta hammastega vigastades -ortodontilised aparaadid hõõruvad limaskesta . - anesteesia puhul võib laps hammustada huulde/ keelde, mille tulemusel tekib verevalum või limaskestal haavand.
Toitumishäirete avaldumine suus
Enamik avitaminoose on tänapäeval seotud vabatahtliku või sunnitud nälgimisega. Buliimikutel, kes sageli oksendavad täheldatakse hammaste intensiivset kulumist ja kaariese aktiisuse tõusu. Avitaminoos kujuneb reeglina ühe konkreetse vitamiini kestval, täielikul puudumisel ja erinevalt hüpovitaminoosist on avitaminoos konkreetne haigus (nt vitamiin B1 puhul beriberi ja vitamiin C puhul skorbuut jne) Tõsiseid avitaminoose esineb peamiselt pahaloomuliste kasvajate terminaalses staadiumis ja malabsorbtsioon tõttu.
Trombotsütopeenia
Trombotsüütide hulga langus alla 30000/mm³. Trombotsütopeenia (Tromb < 150 x 109/l) mehhanismiks võib olla • vähenenud tootmine luuüdis • suurenenud perifeerne tarbimine • ebatavaline kogunemine põrna.
Tsükliline neutropeenia
Palavik, halb enesetunne, peavalu, halb enesetunne lümfisõlmede suurenemine tekib perioodiliselt iga 3-4 nädala tagant- seotud granulotsüütide hulga langusega perifeerses veres. Põletiku korral mäda puudumine (Ebatavaline)
Tuulerõuged
(Varicella)
Tuulerõuged on esimene VZV infektsioon, mis tabab enamust lapsi. VZV on tavaline ka immunosupressiooniga patsientidel. Tuulerõuged rasedal ja sünnitajal – Kui ema nakatub tuulerõugetesse 0–5 päeva enne sünnitust või 2 ööpäeva sees sünnituse järel, on oht loote või vastsündinu nakatumiseks suur. Sellisel juhul nakatub 17% vastsündinuist sümptomitega tuulerõugetesse ja nende laste suremus on isegi 31%. Seetõttu soovitatakse kontaktsetele vastsündinutele zosterhüperimmunoglobuliini
Valehambumus
Hammaste asendianomaaliad on tingitud tavaliselt arenguhäirest.
Ülalõuaurkepõletik
(SINUITIS MAXILLARIS)
Sinuiiti diagnoositakse ülemiste hingamisteede sümptomitega täiskasvanuil ja üle 4-aastastel lastel ultraheli abil. – Antibiootikumi määratakse ainult neile patsientidele, kellel on leitud ülalõuaurkes eritist. – Sinuiit on astmahaige seisundi halvenemise põhjus. – Korduvate sinuiitide puhul tuleb otsida haigust soodustavat tegurit
