Valehambumus

Kirjeldus

Sümptomid
  • probleemid kõnega (5)
  • valehambumus (18)
  • probleemid neelamisega (4)
  • suuhingamine (6)
Hammaste asendianomaaliad on tingitud tavaliselt arenguhäirest.

Pildid

Normaalse jäävhammaskonna pilt küljelt ja eest vaadatuna.
Normaalse jäävhammaskonna pilt küljelt ja eest vaadatuna.
alumine hambakaar on laiem ülemisest
alumine hambakaar on laiem ülemisest
ülemine hambakaar on alumisest laiem nõnda palju, et hambad kokku ei puutu
ülemine hambakaar on alumisest laiem nõnda palju, et hambad kokku ei puutu
ettepoole ulatuvad alumised eeshambad
ettepoole ulatuvad alumised eeshambad
ettepoole ulatuvad ülahambad
ettepoole ulatuvad ülahambad
eeshambad ei ulatu kokku
eeshambad ei ulatu kokku
ülemised eeshambad katavad täielikult alumisi
ülemised eeshambad katavad täielikult alumisi
kahepoolse lõhega lapse hambumus
kahepoolse lõhega lapse hambumus
suuhingamine
suuhingamine

Etioloogia

Hammaste väärasendid, millega kaasnevad suu ja lõuapiirkonna vaevused
– Sügavhambumus (kui tagahambad on kokku hammustatud, siis alumised esihambad on eestpoolt vaadates täiesti ülemiste hammaste varjus) võib tekitada ülemiste esihammaste taga oleva mukoosa pidevat ärritust. Põhjuseks on alumised esihambad ning vahel võib tagajärjeks olla koe kahjustus.
– Kroonilises põletikus igemed võivad hambad üksteisest eemale lükata. Kui osa hambaid on väärasendis, võib alalõug normaalse hambumuse piiridest väljuda, nii et sageli häirub lõualiigese talitlus. Kasvueas võib selline viga põhjustada alalõua kergekujulise, kuid tülika defekti. kaasnevad hammaste väärasendid ja hambakaarte vastastikuse asendi hälbed

Tonsillaarkude ninaneelus
– Suurenenud neelumandel võib olla seoses liigse suuhingamisega. Selle tõttu paistavad ülemised esihambad pidevalt huule alt välja ja tekib igemete kuivus ning põletik. Tonsillaarkoe eemaldamine ei kaota siiski alati suu kaudu hingamise harjumust.

Kõnehäired
– Hammaste väärasendi ja hääldushäire vahelist seost ei ole veel lõplikult välja selgitatud. Soome lastel on sagedamini häda /r/- ja /s/-häälikuga, millest teise kohta on nenditud seost nö. eesosa lahihambumusega (tagahammaste kokkuhammustamisel ei puutu ülemised ja alumised esihambad omavahel kokku).
– Lõugade omavaheline sagitaalne sobimatus, eriti kombinatsioonis kitsa ülalõuaga, suurendab hääldushäire riski. Selle kohta, kas hammaste asendit korrigeeriv ravi häiret kuidagi mõjutab, puuduvad kindlad andmed.

Reumaatiline liigesepõletik
– Lõualiiges on kahjustatud umbes 60%-l reumaatilisi liigesepõletikke põdevatel kuni 16-aastastel lastel.
• Suu avamine ja alalõua ettepoole lükkamine võib raskeks osutuda ning häirida näiteks hambaravi.
• Ühepoolse kahjustuse korral roteerub alalõug suu avamisel kahjustatud poolele.
• Kahepoolne kahjustus võib viia alalõua kasvu aeglustumiseni, profiili kumerdumisele (nö. bird face), alalõua tagaosas selgesti nähtava sissetõmbeni (nö. antegonial notch) ja lahihambumuseni.
• Sedalaadi muutusi on täheldatud ka täiskasvanud reumahaigetel

Huule-suulaelõhed
– Nende väärarengute hulka kuulub eriti osa ülemiste esihammaste sünnipärane puudumine või kerge kujudefekt. Ülalõua kasvuhäire tagajärjel võib areneda esihammaste otse- või risthambumus (ülemised esihambad hambuvad
alumiste esihammastega serviti või nende taha).
– Tavalisest sagedamini on keskkõrvapõletikke ja mõnikord ka ninarääkimist.

Skolioos
– Hammaste asendivead näivad juba iseenesestki kaasnevat skolioosiga, kuid eriti ravi Milwaukee- korsetiga on põhjus, mille tõttu esihambad sageli ettepoole kalduvad ja näo alaosa madaldub. Asendivead võivad pärast korseti kandmise lõpetamist paraneda. Skolioosi ravi Boston-korsetiga on hammaste seisukohalt ilmselt vastuvõetavam.

Kõõrkael (torticollis)
– Ebanormaalses asendis on eelkõige eesmised purihambad.

Mitmesed arenguhäired
– Tähtis on Pierre Robini sündroomi (väike alalõug, suulaelõhe, neonataalperioodi hingamishäired) varajane ravi. Trahheotoomia on üks kirjanduses soovitatud ravimeetodeist. Hingamise paranemisega normaliseerub ala- ja ülalõua vaheline erinevus sageli spontaanselt mõne kuuga.
– Rangluu-kolju väärarendile e. kleidokraniaalsele düsplaasiale (cleidocranial synostosis) on iseloomulik normaalsest suurem hammaste arv ja hammaste lõikumishäired.

Defitsiidid ja endokriinsed häired
– Mõnede praegu Soomes harvade või varakult ravitavate haigustega (näit. rahhiit, kretinism, hüpopituitarism) kaasnevad hammaste arenguhäired.

Ravi

Ravi
– Hambumuse häireid ravivad erihambaarstid – ortodontistid.
– Komplitseeritud anomaalia ravis osalevad vahel suukirurg ja ortopeed.

Viited

http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina/public/pdf_book_chapters/9_7-9.pdf
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file...