Kirjeldus
Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, terve päev kestev suukuivus. Selline seisund nõuab sagedat joomist. Inimesed ärkavad tihti keset öö ja on sunnitud võtma klaasi vett endaga voodisse. Tuleb eristada aga neid, kes ärkavad põhiliselt hommikul, sest suukuivuse põhjuseks sel korral on tõenäoliselt norskamine või suuhingamine ja sülje funktsioon on nendel normaalne.Lisaks kuivale suule mõned inimesed tunnevad põletamist ja kõrvetamist suus. Lonks vett pakub ainult ajutist leevendust. Kuum ja teravalõhnaline toit põhjustab vaevusi ja isegi tavaline hambapasta on nende jaoks ebameeldiv
Pildid
Suukuivus
Suukuivus
Sjörgeni sündroomist tingitud suukuivus
kiiritusravist tingitud suukuivus
ravimitest tingitud suukuivus
suuhingamisest tingitud suukuivus
Etioloogia
Suukuivuse põhjused– Ravimid (Lasteravimitena kasutatakse viimasel ajal väga palju magusaid mikstuure ja siirupeid. Ravimlahuse magusaks tegemiseks on enamasti kasutatud sahharoosi (tavaline suhkur) ja fruktoosi (puuviljasuhkur), vahel harva kasutatakse selleks ka glükoosi. Viimasel ajal on magusainena siiski rohkem kasutatud ka sorbitooli, mannitooli ja ksülitooli. Sahharoos on hammastele kõige kahjulikum, kuid ka fruktoos ja fruktoosi–sorbitooli segu loovad soodsad tingimused kaariese tekkeks.)
– Süsteemsed sidekoehaigused, eriti Sjögreni sündroom. Sjögreni sündroomiga patsientidel toimuvad muutused paljudes eksokriin näärmetes, kuid kõige rohkem sülje- ja pisaranäärmetes.
– Süljenäärmete haigused
– Süljenäärmete piirkonda tehtud kiiritusravi järgne salivatsiooni lõppemine
– Pidev suu kaudu hingamine
– Hormonaalsed põhjused, näit. klimakteerium
-Tsirroos viib samuti autonoomse närvisüsteemi neuropaatiale. Tagajärjeks on kuiv suu ja sialoos.
-Luuüdi transplantatsiooni järgselt võib tekkida autoimuunne reaktsioon. Suus ilmuvad haavandid, lichen planus. Näärmed on põletikuliselt infiltreeritud. Süljenäärmed on paistes ja suu on kuiv.
– Anorexia nervosa, nälgimine
– Labiilne I tüübi diabeet. Melliitse diabeedi tagajärjeks on hüperglükeemia ja autonoomse närvisüsteemi neuropaatia. Need omakorda põhjustavad esinevat suukuivust. Mõnikord tekib ka mittepõletikuline näärmete suurenemine (sialoos).
-infektsioossed haigused - nagu mumps - viivad ajutisele suukuivusele. HIV infitseeritutel isenditel on näärmed lisaks põletikuliselt infiltreeritud, paistes ja hellad.
- Süljenäärmed on tundlikud radiatsioonile ja saavad seetõttu tihti kahjustuse pea ja kaela piirkonna radioteraapia käigus. Kuigi järgneva kuue kuu vältel võib toimuda mõningane regeneratsioon, on efekt tavaliselt pöördumatu. Lisaks kuivale suule kaebavad need patsiendid limaskestade lõhenemist ja maitsetundlikkuse kadumist.
Süljeerituse mõõtmine
– Tavalisim ja hõlpsaim moodus süljeerituse mõõtmiseks on määrata parafiini närimisel 5 minuti jooksul tekkiv süljekogus. See peaks olema normaalselt rohkem kui 5 ml. Mõõta tuleks kontrolli all ja korduvalt, soovitavalt hambaarsti vastuvõtul. Suukuivuse tunne ilmneb alles siis, kui stimuleeritud süljeeritus on alla 2,5 ml / 5 min.
– Ilma stimulatsioonita on süljekoguse mõõtmine näidustatud juhul, kui on hüposalivatsiooni kahtlus.Tervel inimesel peaks sel juhul erituma vähemalt 0,5 ml sülge 5 minutiga. Hüposalivatsiooni kahtluse korral on stimuleerimata süljekoguse mõõtmine stimuleeritust usaldusväärsem.
Diagnoos, sümptomid
Sümptomid
– Sülje vähenemine soodustab ja sageli ka tekitab mh.
• hammaste kiiret lagunemist
• limaskestahaigusi (näit. kandidoos)
• keele valulikkust (põletav tunne, kipitus)
• maitseväärastusi (näit. metalli maitse suus)
• raskusi proteeside suus hoidmisel
• rääkimis- ja neelamishäireid
. Igemepõletik, igemete veritsus
. Sülje vähenemine või liigveniIvus (paks sülg)
. Halb hingeõhk
Ravi
Suukuivuse vähendamise ja ravi meetodidNärimine
– Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda.
– Kasulik on pärast sööki suud veega loputada.
– Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.
Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
– Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend ksülitooliga närimiskumm.
– Viletsate hammastega inimesed nätsu närida ei saa. Närimiskummi asemel võib kasutada ksülitooliga maitsestatud imemistablette ja -pastille
Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
– Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui mitmesugused joogid. Vajadusel võib neid kasutada pidevalt.
– Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
– Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli (Oralbalance®).
Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne )
•kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid.
•Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
•Sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
•manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
•Osa-või totaalproteesid kasutav isik kannab geeli proteesi siseküljele
Suu hügieen
-Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi - laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm - tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi (Biotene hambapasta)
– Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
- Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi.
– Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
– Patsient, kellel on suukuivus, peab käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.
Kaltsiumi, fosfaati ja fluori sisaldav geel (Cervitec Fluor Protector Gel, GC Tooth Mousse)
•parandab suu mineraalitasakaalu ja aitab neutraliseerida hambakatu pH
•sobib inimestele, kellel on agressiivne kaaries, erosioon, kiirenenud hammaste kulumist või puudulik süljeeritus.
•sobib refluks ja pea -kaelapiirkonna kiiritusravi patsiendile,
•manustatakse õhtul või hommikul pärast hammaste pesu hammaste pinnale. ( ei sobi piimaproteiiniallergiaga)
Kolinergilist vahendit hüposalivatsiooni farmakoloogiliseks raviks– pilokarpiini. Siin aga tuleb silmas pidada, et inimesed reageerivad pilokarpiinile erinevalt: kui ühele piisab suu niiskuse säilitamiseks 2.5 mg neli korda päevas, siis teine peab võtma 10 mg iga kord. Liiga tugev doos viib higistamisele, iiveldusele ja kõhulahtisusele. Eriti ettevaatlik tasub olla astmahaigetel ja hingelduse ilmnemisel peab selle kasutamise koheselt lõpetama. Ravikuuri alguses kirjutatakse välja 500 ml 0.5 mg/l pilokarpiini lahust ja 5 ml tuleb võtta neli korda päevas. Nädala aja pärast ravimi koguse saab tõsta kuni saavutatakse soovitav efekt kuid ja ei teki kõrvaltoimeid. 5ml on valitud sellepärast, et patsientidel on mugav seda mõõta ja väikesed vead koguses ei ole väga olulised. Päeva viimane doos võib põhjustada higistamise kohe pärast sooja voodisse minekut. Patsientidel soovitatakse sel korral vähendada viimane doos pooleni.
Lasteravimitena kasutatakse viimasel ajal väga palju magusaid mikstuure ja siirupeid. Ravimlahuse magusaks tegemiseks on enamasti kasutatud sahharoosi (tavaline suhkur) ja fruktoosi (puuviljasuhkur), vahel harva kasutatakse selleks ka glükoosi. Viimasel ajal on magusainena siiski rohkem kasutatud ka sorbitooli, mannitooli ja ksülitooli. Sahharoos on hammastele kõige kahjulikum, kuid ka fruktoos ja fruktoosi–sorbitooli segu loovad soodsad tingimused kaariese tekkeks.
Viited
http://www.hambaarst.ee/artiklid/681/http://medicina.bestit.ee/bw_client_files/medicina...