Riskigrupid:
Kirjeldus
Sümptomid
- Kõnedefektidest
On harva hamba-lõualuuanomaaliate vahetuks põhjustajaks. Sagedamini täheldatakse vastupidist: hamba-lõualuusüsteemi ehituse kõrvalekalded viivad häälikute tekitamise häiretele. Sellisteks anomaaliateks on hambumusanomaaliad, hambakaarte kitsenemine, kaasasündinud huule-suulaelõhed, adenoidid jne.
Sellegipoolest on juhtumeid, kui vale hääldus võib soodustada hamba-lõualuusüsteemi anomaalia formeerumist ja siis tuleb seda vaadelda kui riskifaktorit. Hammastevahelise sigmatismi korral, millele on iseloomulik susisevate häälikute vale hääldamine, satub keel pidevalt hammaste vahele ja võib soodustada lahihambumuse formeerumist. Osa autoreid vaatab sellist kõnehäiret kui imemisrefleksi jääknähtu. Põhjuseks on ninahingamishäire, samuti harjumus imeda sõrmi. Selline sigmatismi vorm on perekondlik iseärasus.
Külgmise sigmatismi korral, kui õhujuga ei lähe mööda suulae keskjoont, vaid ühe- või kahepoolselt silmahammaste ja eespurihammaste kohal, võib tekkida risthambumus koos alalõua nihkumisega keele tugeva surve tõttu ühele poole.
Kõnedefektidest tingitud hamba-lõualuusüsteemi anomaaliate profülaktika seisneb varajases logopeedilises ravis, õigeaegses ninahingamise normaliseerimises ning luti ja sõrmede imemise harjumuse kõrvaldamises.
Pildid
lühike keelekida
Viited
http://www.ut.ee/tervis/hambad/p2_2.htmhttp://www.ut.ee/tervis/hambad/p2_1.htm