Tsütostaatikumide kõrvaltoimed

Kirjeldus

Iiveldus
– Äge iiveldus algab juba ravimi infusiooni ajal või 2–6 tundi pärast seda. Raviks on serotoniin- 3 retseptoriblokaatorid (ondansetrooni 8 mg, tropisetrooni 5 mg või granisetrooni 3 mg) i.v. 30–60 min. enne keemiaravi alustamist. Toimet võib parandada, manustades samal ajal glükokortikoidi (deksametasooni 5–10 mg i.v.).
– Pikenenud või hilinenud iivelduse (2–6 päeva pärast tsütostaatikumravi) raviks on efektiivne metoklopramiid 10–30 mg x 3, vajadusel koos glükokortikoidiga. Kui muu ei aita, siis võib kasutada serotoniiniblokaatoreid (ka tablettidena).
– Ennetavat iiveldust (iiveldus algab juba keemiaravi kartusest, näit. haigla lõhnast või nägemisest) võib ära hoida selliste psühhofarmakonidega nagu lorasepaam 1–5 mg p.o. või manustades mõnd bensodiasepiinirea preparaati i.m. tavaliselt mõni tund enne haiglasse minekut.

Veremuutused
– Tugevatoimelise tsütostaatikumikuuriga kaasneb alati leukotsütopeenia, trombotsütopeenia ja
sageli ka aneemia.
– Neutropeeniaga (15.13) kaasneb suurenenud infektsioonirisk, mida võib vähendada, manustades valgeliblede kasvufaktorit (G-CSF või GM-CSF). Kõige efektiivsem on ravi siis, kui seda alustatakse 24–48 tunni jooksul pärast
tsütostaatikumide manustamist – kui väärtused on veel normaalsed. Kaua kestnud leukopeeniat võib proovida ravida leukotsüütide kasvufaktoriga ka hiljem. Valgeliblede hulga langus alguses jätkub, kuid 6–14-päevase ravi jooksul hakkavad vastavad väärtused tõusma. Raskeid vererakumuutusi tuleb ravida spetsiaalsetes keskustes, vajaduse korral isegi luuüdi või tüvirakkude siirdamisega.
– Aneemia raviks on vereülekanded, pikaleveninud haiguse korral erütropoetiin.
– Trombotsütopeeniat ravitakse vahel vereliistakute ülekandega, sagedamini oodatakse siiski spontaanset normaliseerumist.

Juuste väljalangemine
– Enamiku tsütostaatiliste ravikuuridega kaasneb juuste väljalangemine.
– Vahel võib seda ära hoida, kasutades teist ravimit.
– Juuksed tulevad ära 3–5 nädalat pärast esimest tsütostaatikumiannust ja kasvavad uuesti hiljemalt ravikuuride lõppedes.

Pildid

Ravi

Tõhustatus suutervishoid

Toitumine
•Igapäevased 5–6 söögikorda ja vaheeinet peaksid igaüks sisaldama ka närimist nõudvaid toiduaineid. Iga söögikorra lõpuks tuleks süüa juurvilja, pähkleid või juustu, mis neutraliseerivad suu happelist keskkonda. Kasulik on pärast sööki suud veega loputada
•Söögikordade vahel ei tohi tarvitada hapusid mahlu ja puuvilju ega tavalist suhkrut sisaldavaid toiduaineid.
•Janu joogiks on vesi. Vesi ja mineraalvesi on hammastele ohutud.

.
Ksülitooliga närimiskumm, pastillid ja imemistabletid
•Pärast sööki ja söögikordade vahel on süljeerituse suurendamiseks hammaste seisukohalt parim vahend ksülitooliga närimiskumm.
•Viletsate hammastega inimesed nätsu närida ei saa. Närimiskummi asemel võib kasutada ksülitooliga maitsestatud imemistablette ja -pastille,
•Ksülitooli kasulik efekt hammastele seisneb selles, et kariogeensed mikroobid ei suuda seda kasutada oma ainevahetuses, ega selle kaudu toota hamba kõvakudesid lahustavaid (piim)happeid. (Ksülitool)nätsu närimine lisab ka sülje eritumist, mis tõstab selle puhverduskapatsiteeti. Pikaaegne ksülitooli kasutamine vähendab S.mutansi hulka katus, kuigi süljes võib selle määr jääda endiselt kõrgeks. Ksülitooli kaariest ärahoidva efekti saavutamiseks tuleks seda närimist (või imemist) nõudval kujul kasutada umbes 1g suuruste annustena vähemalt kolm korda päevas, soovitatavalt (kaks nätsupatja) söögikordade lõpetamiseks. Nii lühendab see söögikorra järgset demineralisatsiooni ja kiirendab pH normaliseerumist, mis on remineralisatsiooniprotsessi eelduseks.)

Tehissülg ja suukuivust vähendavad geelid
•Tehissüljed leevendavad patsientide vaevusi pikemaks ajaks kui mitmesugused joogid. Vajadusel võib neid kasutada pidevalt.
•Tehissülge võib valmistada retsepti alusel apteegis, kuid saadaval on ka mitmed tehases valmistatud tehissüljed.
•Tehissülje asemel võib suu limaskestale määrida antimikroobset geeli (Oralbalance®).

Suuhügieen
•Hambaid tuleb igal hommikul ja õhtul põhjalikult pesta pehme hambaharjaga või elektrihambaharjaga. Unustada ei tohi hambavahesid.
•Lisaks fluori sisaldavale hambapastale on kasulik tarvitada ka mõnd lokaalset vahendit, eriti fluori sisaldavaid imemistablette või närimiskummi. Kaaries riskirühma patsientidele igapäevased suuloputused 0,05% NaF-lahusega.
•Vältida tuleb alkoholi sisaldavat suuvett.
•käima hambaarsti vastuvõtul tavalisest sagedamini, iga 3–6 kuu järel.
•Kuiva suu hambapasta sisaldab kolme süljeensüümi - laktoperoksüdaas, glükoosoksüdaas ja lüsosüüm - tõstmaks ja asendamaks sülje enda kaitseomadusi (Biotene hambapasta)

Raskendatud suuhügieeni korral määratakse paranemisperioodiks patsiendile 0,12% kloorheksidiinilahusega suuloputused. CHX seostub hamba-, igeme- ja bakteripinnal olevate anioonidega Mõju avaldub 12-18 tunni jooksul. Kloorheksidiini kasutatakse antiseptikuna igemehaiguste ravil ja ennetuses (tavaliselt 0,12 - 0,2% lahus) Kloorheksidiin põhjustab juba ravi alguses maitsmisaistingute muutuse ning hammaste ja limaskestade värvumise. Mõlemad kaebused taanduvad kiirelt ravikuuri lõpetamise järgselt.
- ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
- Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
- Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
- Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinisuuvee kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.

Limaskesta ärrituse ja haavanditele võib kasutada:
Antimikroobset niisutavat suu geeli (BIOXTRA, BIOTENE ORAL BALANCE -GEEL jne )
•kaitseb kuivi ja tundlikke suu limaskestasid ja igemeid.
•Toode sisaldab ensüüme, Aloe verat ja ksülitooli ( ei sisalda gluteeni, nii et see sobib ka tsöliaakiat põdevatele.)
•Sobib kui on vähenenud süljeeritus ja aftid
•.manustatakse 2-3 korda päevas keele ja kantakse suus laiali,
•Osa-või totaalproteesid kasutav isik kannab geeli proteesi siseküljele.

Antibakteriaalne klooriheksidiinigeeli
•neile kellel sülje Mutans-streptokokkitase on väga kõrge
•ei kasutata raseduse ja rinnaga toitmise ajal,
•Kloorheksidiin võib põhjustada ka allergilisi reaktsioone.
•Piimatoodete ja geeli kasutamise vahel peab olema vähemalt üks tund, sest piima kaltsiumi nõrgendab kloorheksidiinin efektiivsust.
•Fluoriidi sisaldava hambapasta ja klooriheksidiinigeelin kasutamise vahel peab olema paar tundi, sest naatriumlaurüülsulfaat kahjustab kloorheksidiini mõju.
•kloorheksidiingeeli kuuri ajal pestakse hambad hambapastata.

Kaltsiumi, fosfaati ja fluori sisaldav geel (Cervitec Fluor Protector Gel, GC Tooth Mousse)
•parandab suu mineraalitasakaalu ja aitab neutraliseerida hambakatu pH
•sobib inimestele, kellel on agressiivne kaaries, erosioon, kiirenenud hammaste kulumist või puudulik süljeeritus.
•sobib refluks ja pea -kaelapiirkonna kiiritusravi patsiendile,
•-manustatakse õhtul või hommikul pärast hammaste pesu hammaste pinnale. ( ei sobi piimaproteiiniallergiaga)

Aftamed®geel hüaluroonhappe erivorm on üks asendamatuid looduslikke komponente suu limaskestas. Kuna lahus kinnitub suurepäraselt limaskestadele, jääb kahjustustele kaitsev kattekiht, mis vaigistab valu otsekohe. Pikema aja jooksul eralduv hüaluroonhape rahustab ja uuendab kahjustunud kudesid ning haavandid paranevad seetõttu kiiremini.

Lidokaiin-geeli, mundisol-geeli®, kamistad-geeli® või mõnda muud toodet, mis on mõeldud kasutamiseks suuõõnes ja sisaldab anesteetikume. Valu vähendav efekt on lühiajaline ja seepärast soovitatakse neid suu limaskestale aplitseerida vahetult enne söömist. Toit ei tohi limaskesta ärritada, seega ei sobi liiga kuumad, külmad ega vürtsikad road kuni kahjustuste paranemine kestab. Konsistentsilt sobivad pehmemad või vedelamad toidud.

Suulimaskesta paranemist soodustavad retinooli ehk A-vitamiini sisaldavad õlilahused, millega võib lööbeelemente peitsida.

Viited

Üldarsti käsiraamat
Autor(id): Heidi Alenius, Markku Ellonen, Jukkapekka Jousimaa, Sirkka Keinänen-Kiukaanniemi, Ilkka Kunnamo, Marjukka Mäkela, Peter Nyberg, Pirkko Paakkari, Tom Petterson, Kaisu Pitkälä, Markku Saarelma, Matti Seppänene, Anu Toivanen ja Helena Varonen
Kirjastus: Medicina, 1999