Riskigrupid:
Kirjeldus
– Esimesed hambad lõikuvad tavaliselt umbes pooleaastaselt. Kui 1,5-aastasel lapsel pole lõikunud ühtegi hammast, siis tuleb alustada uuringutega.– Täielik hammaste puudumine (väga haruldane) kaasneb tavaliselt mõne sündroomiga ja nõuab lastearsti konsultatsiooni.
– Kergekujulistest arenguhäiretest nõuavad arstiabi
• liighammas, eriti ülalõua keskjoonel
• esteetiliselt häirivad emailidefektid ja puuduvad hambad.
– Tetratsükliini derivaadid võivad põhjustada arengustaadiumis olevate hammaste värvi muutumise ja püsiva kahjustuse. Neid ravimeid ei tohi tarvitada ema raseduse teisel poolel ega lapsed kuni seitsme aasta vanuseni. Kui tetratsükliinide kasutamiseks ei ole eri näidustust, siis ei tohiks neid rasedad ega lapsed enne puberteeti
üldse kasutada.
– Lapse hammaste emaili hüpoplaasia äratundmine võimaldab APECED-sündroomi (24.96) ja gluteenenteropaatia varajast diagnoosimist. (Amelogenesis imperfecta kuulub anomaaliate gruppi, mida teatakse kui pärilikku düsplaasiat, mida kasutatakse hetkel kaasasündinud emaili defektide kohta, mis peamiselt puudutavad emaili moodustumist ning millega ei kaasne peale hamba moodustumise ja lõikumise ülejäänud organismis morfoloogilisi ja metaboolseid häireid)
Hammaste areng
– Hammaste nähtav osa, hamba kroon, kujuneb välja juba lõaluu sees.
– Suurem osa hambaid hakkab arenema juba prenataalperioodil.
– Hamba juur areneb lõplikult välja alles pärast hamba lõikumist.
– Püsihammaste kaltsifitseerumine algab mitu aastat enne nende lõikumist. Arengut võib jälgida röntgenipiltide abil.
Pildid
Tetratsükliini liigtarbimise tõttu värvunud hambad
Fluoroos
Fluoroosi
Hammaste defektid
Hambaanomaaliad
Suulaepoolt lõikunud koonilise kujuga lisahammas
Puudub ülemine tsentraalne intsisiiv
amelogenesis imperfecta
Emaili hüpoplaasiad
huule-suulaelõhe jt näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud
muutused hammaste kujus
Amelogenesis Imperfecta
Diagnoos, sümptomid
Sümptomid
– Hammaste arv, suurus ja kuju on peaaegu täielikult seotud pärilikkusega.
– Üksikute hammaste puudumine on küllaltki tavaline. Üks või mitu tarkusehammast on puudu umbes igal neljandal ja mõni teine hammas 5- 10%-l inimestest.
– Mitme hamba puudumine või täielik hammaste puudumine on seotud tavaliselt mõne sündroomiga. Neist kõige sagedasem on ektodermaalnedüsplaasia.
– Liigseid hambaid esineb alla 4%-l inimestest.
– Väikesed muutused hammaste kujus on sagedased. Nende alla kuuluvad näiteks ülemäärased hammaste mälumispinna kühmud.
– Vahel on hammaste kroonid või juured arengu jooksul naaberhambaga kokku kasvanud.
– Huule-suulaelõhega võib kaasneda ülemiste esihammaste puudumine või ebatavaline kuju.
Emaili hüpoplaasiad
– Hammaste krooni kaltsifitseerumise häired, emaili hüpoplaasiad, on üsna sagedased. Need on nähtavad vahelduvate värvi- ja ehituse muutustena hamba pinnal.
– Hüpoplaasia on tingitud emaili tootvate rakkude normaalse talitluse häirumisest, mida tavaliselt
põhjustavad välised tegurid (näit. nakkused).
– Liigne fluor tekitab emaili defekte, kuid Soomes on see nähtus harv, sest põhjavees on fluorisisaldus harva kõrge. Fluori puudus hammaste ehituses ei ilmne, kuid email on kaariese tekkele vastuvõtlikum.
– Püsihammaste emaili hüpoplaasiad kogu hamba ulatuses või ristjoontena võivad kaasneda APECED-sündroomiga või gluteenenteropaatiaga. Sellise kahtluse puhul tuleks konsulteerida lastearstiga, eriti kui esinevad kõhukaebused (gluteenenteropaatia) või suus kandida-infektsioon (APECED).
– Pärilikud arenguhäired emaili või hambaluu ehituses on haruldased ning on näha nii piimakui ka jäävhammastes.
Ravi
Protseduure nõudvad arenguvead– Suurem osa hammaste arenguvigu ei nõua korrektsiooni.
– Liigne hammas, eriti ülalõua keskjoonel, võib takistada teiste hammaste lõikumist. Niisiis tuleks see eemaldada.
– Hammaste puudumisest tingitud hädad võib kõrvaldada proteesidega, praegusel ajal sageli implantaadiga, hammaste fiksatsiooniklambritega või kirurgiliselt. Esteetiliselt segavad emaili defektid on võimalik moodsate täidismaterjalidega pea täielikult kõrvaldada. Ortodontilise ravi käigus võib muuta hammaste asendit, parandada hambakaarte kuju ja funktsiooni. Ravi võib muuta ka näo üldist väljanägemist ning lihaste ja liigeste funktsioone. Hambad muudavad oma asendit aparaatide poolt tekitatud nõrga jõu mõjul. Ravi kestus võib ulatuda kuudest kuni aastateni, sõltuvalt hambumusanomaalia raskusest ja patsiendi vanusest. Erinevates vanuseperioodides võib kasutada väga erinevaid aparaate. Kasvavate laste hambumusanomaaliate ravi erineb täiskasvanute omast.
Viited
Üldarsti käsiraamatAutor(id): Heidi Alenius, Markku Ellonen, Jukkapekka Jousimaa, Sirkka Keinänen-Kiukaanniemi, Ilkka Kunnamo, Marjukka Mäkela, Peter Nyberg, Pirkko Paakkari, Tom Petterson, Kaisu Pitkälä, Markku Saarelma, Matti Seppänene, Anu Toivanen ja Helena Varonen
Kirjastus: Medicina, 1999
http://www.hambaarst.ee/artiklid/18/miks-ja-millal...
http://php.med.unsw.edu.au/embryology/index.php/?t...
Pieter J. Slootweg, MD, DMD, PhD Radboud University Medical Center Nijmegen Department of Pathology Huispost 824, 6500 HB Nijmegen, Netherlands