Hambatraumad

pilt

Kirjeldus

Sümptomid
  • hammaste asukoha muutus (5)
  • hambast on kild väljas (2)
Põhimõtted
– Trauma tagajärjel irdunud jäävhammast tasub alati tagasi istutada, kui õnnetuses on hammas ja alveool terveks jäänud. Kui ka hammas hiljem kaotataks, on istutamine tähtis, sest see kergendab implanteerimist ja lükkab edasi hamba asendamist proteesiga.
– Mingil juhul ei replanteerita ära tulnud piimahambaid, sest see võib kahjustada all arenevat jäävhammast.

Esmaabi hamba väljatulemise korral
– Hammas puhastatakse ettevaatlikult mustusest nii, et juure pinnal olevat periodontaalkihti ei hõõrutaks ega puudutataks tarbetult.
– Kuni istutamiseni tuleks hammast säilitada piima sees, keele all või vähemalt niiskena.
– Hammast võib proovida tagasi istutada koduski, sest tavaliselt pole alveooli vaja tuimestada. Enne hamba ettevaatlikku tagasivajutamist võib tühja hambakraatri füsioloogilise soolalahusega verehüübest puhtaks loputada.
– Kõrvalhamba asend on hamba tagasiistutamisel heaks õnnestumise indikaatoriks. Replantatsiooni järel tuleb hammas hambaarsti juures klambriga kinnitada. Praeguste andmete järgi piisab ainult ühe nädala pikkusest klambri hoidmisest ning klamber võib hammast vertikaalsuunas ka veidi liikuda lasta.
– Hamba tagasiistutamise järgne antibiootikumikuur vähendab komplikatsioone. Alati tuleb kindlaks teha, kas patsient on teetanuse suhtes vaktsineeritud. Ebaselgetel juhtudel peab patsienti vaktsineerima.


Krooni murrud ja piimahambatraumad

– Krooni murru korral võib esmaabi anda ka üldarst, kattes paljastunud valutundliku hambapinna näit. isoleeriva lakiga.
– Moodsate ravimeetoditega võib murdunud hamba kenasti üles ehitada. Kui kroonimurd ulatub hamba pulbini, siis peab sageli tegema juureravi.
– Murdunud piimahamba krooni servad võib hambaarst ümmarguseks lihvida. Lukseerunud piimahambad tõmmatakse tavaliselt välja, sest klambrite panek piimahammastele ja vahetusperioodi hammaskonnale on tehniliselt keeruline ning reponeerimisel võib kahjustada all arenevat jäävhammast.
– Sissevajunud hambad lõikuvad tavaliselt spontaanselt, kuid sisse surutud piimahambad tuleb sageli operatiivselt eemaldada.

1. Kroonimõra
Kroonimõradeks nimetatakse mõrasid hambaemailis ilma hamba terviklikkuse katkemiseta. Põhjuseks on samuti löök hamba pihta, vaatlusel on näha hambapinnal peenikesi jooni, mis kulgevad paralleelselt emailiprismade suunaga ja lõpevad emaili-dentiini piiril. Selline trauma tekib tavaliselt madala kiirusega löökide puhul ja on hamba tugikudedele märksa traumeerivam kui kroonimurd. On märgatud, et kroonimurdude puhul säilib hammas korrektse ravi korral tavaliselt vitaalsena, kuid emailimõradega hammastel tekib sageli aseptiline pulbinekroos. Seetõttu need hambad esmaabivisiidil ravi ei vaja, kuid nende vitaalsust tuleb edaspidi kontrollida regulaarselt, vähemalt kaks korda aastas, ja vajadusel sooritada endodontiline ravi. Pikemalt käsitlen pulbinekroosi hamba põrutuste juures.

2. Kroonimurd emaili piires
Esmaabiks on teravate emailiservade eemaldamine, et vältida huulte ja keele vigastamist ning vitaalsustestid. 6-8 nädala pärast, kui periodont on põrutusest tervenenud, tuleb traumeeritud hamba kuju muuta esteetiliselt vastuvõetavaks. Väikese trauma puhul piisab puuriga vigastatud hamba ja vajadusel naaberhamba prepareerimisest emaili piires, suurema killu puudumisel võib kasutada ka komposiiti.

3. Kroonimurd dentiini piires
Dentiini haaravate kroonimurdude puhul paljastuvad paljud dentiinikanalid, mille kaudu avaneb mikroobidele tee pulbini. Seetõttu on esmaabi eesmärgiks need kanalid sulgeda. Murrupiirkonnas paljastunud dentiin kaetakse tehismaterjalidega, et välistada mikroobide tungimist pulpi.

Lõplikult taastatakse kroon 6-8 nädalat pärast traumat. Selle aja jooksul on pulp ja periodont paranenud, uuringud on näidanud, et pärast traumat moodustub esimese kuu jooksul kõige rohkem uut dentiini ja paranemise tempo langeb märgatavalt 48 päeva pärast traumat. Halvemal juhul on selleks ajaks juba tekkinud pulpiit ja hammas endodontiliselt ravitud. Kroon taastatakse tavaliselt komposiidiga, sest pulpi mittehaaravad dentiinitraumad ei ole eriti ulatuslikud. Kui aga komposiidiga taastamine peaks ebaõnnestuma, siis tuleb hammas katta krooniga.

Vitaalsuse säilitanud hammast peaks seejärel kontrollima ühe, kolme, ja kuue kuu möödudes ning seejärel iga kuue kuu tagant mitme aasta jooksul. Igal visiidil tuleks kontrollida hamba vitaalsust, teha periapikaalülesvõte ja võrrelda seda eelmistega. Pulbinekroosi tekkel tuleb hammast ravida endodontiliselt.

4. Pulpi paljastav kroonimurd
Pulpi paljastavate kroonimurdude puhul on hamba vitaalsuse säilitamisel äärmiselt oluliseks faktoriks aeg, mis kulub arsti juurde jõudmiseks. Mida kiiremini raviga alustatakse, seda suuremad on võimalused säilitada hamba vitaalsus. Uuringud on näidanud, et pulbi paljastumisel tekib esiteks verejooks ja seejärel põletikuline protsess vastuseks pulpi sisenenud bakteritele. Maksimaalset aega, mille järel ravi veel mõjub, pole kindlaks tehtud, kuid on teada, et mõne aja möödumisel traumast tekib traumeeritud pulbi osades põletik, mis muudab prognoosi halvaks.

Kui pulpi pole võimalik kogu ulatuses enam säilitada, siis eemaldatakse osa pulbist, et saavutada kontakt terve pulbikoe ja ravimi vahel. Kui traumast on möödunud juba päevi või pulp on väga saastunud, eemaldatakse täiskasvanutel pulp kogu ulatuses. Laste formeeruvate juurtega hammastel tuleb püüda säilitada pulpi iga hinnaga.

Järelkontrolli tehakse 2-4 aasta jooksul iga 4-6 kuu tagant. Üldjuhul piisab patsiendi kommentaaridest koos röntgenipildi ja vitaalsustestide sooritamisega.


Juuremurrud

– Diagnoositakse alati röntgenipildilt.
– Võivad olla küllaltki silmatorkamatud ja paraneda ilma ravita. Murru võib paindumatu klambriga fikseerida, mille puhul see pika aja jooksul luustub (ad 3 kuud). Vahel võib juuremurd viia hamba kaotuseni, vastavalt sellele, millises juureosas murrujoon kulgeb.


Dislokatsiooniga murrud e. hamba asendi muutusega traumad

Asendi muutusega hamba traumade korral on põhiliseks probleemiks pulbi verevarustus löögi ja nihkumise tagajärjel vigastatakse juuretipu kaudu hambasse sisenevaid veresooni. Tekib turse, mille tagajärjel pulp võib aseptiliselt nekrotiseeruda. Selles seisundis hammas võib mõnikord olla sümptomitevabalt suus aastaid.

Uuringutega on näidatud, et pulbinekroosi tekkes on oluline ka vigastuste ulatus kroonimurd ilma pulbi paljastumise ja põrutuseta viib ainult 3%-l juhtudest nekroosini, samal ajal aga kroonimurrule koos dislokatsiooni ja hamba liikuvuse suurenemisega järgneb pulbinekroos üle 30%-l juhtudest, seega tuleb dislokatsiooniga hammast pärast paigaldamist jälgida erilise hoolega.

Dislokatsioonidest on pulbi vitaalsuse suhtes kriitilisim trauma intrusioon ehk lõualuusse sisse surutud hammas. Selle järel tekib ligi 96%-l hammastest pulbinekroos, mille tagajärjeks on sageli juureresorptsioon. Seetõttu eemaldatakse intrusioonitraumade puhul pulp 1-2 nädala jooksul pärast traumat.

Keskmiselt tekib pulbinekroos 56%-l dislotseerunud hammastest. Kui pulbis ei teki nekroosi, siis on sage kanali luustumine ja sulgumine, seda 20%-l juhtudest.

Minimaalse dislokatsiooniga hambad lahastatakse ja nende vitaalsust kontrollitakse ühe, kolme, kuue ja 12 kuu pärast. Luuresorptsiooni või kliiniliste sümptomite tekkel sooritatakse juureravi.


Luksatsioonid

– Lukseerunud hambaid ei tasu üldarsti vastuvõtul üritada reponeerida, sest need nõuavad kohest klambrite paigaldamist.
– Hambaarsti juurde mineku ajal võib patsient hoida hammaste vahel marlisidet, mis toetab lukseerunud hambaid ja vähendab verejooksu.
– Kõige kergemal juhul on hambaluksatsioonid hamba põrutused ehk hammas võib loksuma hakata, ilma et see dislotseeruks. Hammas võib liikuda palatinaalselt, bukaalselt, ekstrusiivselt, intrusiivselt või hammas võib täielikult irduda (avulseeruda).
– Tavaliselt on traumast haaratud mitu hammast, kuigi kliinilised kahjustuse tunnused võivad olla ainult ühel hambal. Alles hiliskomplikatsioonide tekkimine näitab, et trauma on haaranud ka naaberhambaid.
– Alveolaarjätke murdu saab diagnoosida nii, et kui hammast liigutada, siis hakkab liikuma ka naaberhammas.

Pildid

Krooni murd
Krooni murd
Juuremurd
Juuremurd
Alveolaarjätke murd
Alveolaarjätke murd
Avulsioon
Avulsioon
Avulsioon
Avulsioon
lateraalne luksatsioon
lateraalne luksatsioon
krooni murd paljastunud pulbiga (Mitsuhiro Tsukiboshi,DDS)
krooni murd paljastunud pulbiga (Mitsuhiro Tsukiboshi,DDS)
Trauma klassifikatsioon 1 (Mitsuhiro Tsukiboshi,DDS)
Trauma klassifikatsioon 1 (Mitsuhiro Tsukiboshi,DDS)
Trauma klassifikatsioon 2 (Mitsuhiro Tsukiboshi,DDS)
Trauma klassifikatsioon 2 (Mitsuhiro Tsukiboshi,DDS)
Krooni murrud
Krooni murrud

Viited

http://www.dentaltraumaguide.org/Permanent_Concussion_Etiology.aspx
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file...
http://www.ut.ee/tervis/hambad/p6_1.htm

Üldarsti käsiraamat
Autor(id): Heidi Alenius, Markku Ellonen, Jukkapekka Jousimaa, Sirkka Keinänen-Kiukaanniemi, Ilkka Kunnamo, Marjukka Mäkela, Peter Nyberg, Pirkko Paakkari, Tom Petterson, Kaisu Pitkälä, Markku Saarelma, Matti Seppänene, Anu Toivanen ja Helena Varonen
Kirjastus: Medicina, 1999

NB! Meie leht kasutab küpsiseid (cookies) veebiliikluse analüüsimiseks ning kasutajakogemuse parandamiseks. Jätkates veebilehe kasutamist, nõustud küpsiste salvestamisega sinu arvutisse.