Krooniline gingiviit

Kirjeldus

Krooniline gingiviit, mida seostatakse katu kogunemisega, esineb enamasti ja on väga tavaline täiskasvanud populatsioonis ning kujuneb välja peale 2-3 nädalast katu ladestumist igemepiirile.
Nii nagu on erinevad kõik inimesed on ka igemehaiguste arenemine, nende tunnused ja haiguse progresseerumine individuaalne. Mõnedel inimestel on see protsess kiire, kuid teistel võivad igasugused kahjustused, hoolimata aastatepikkusest puudulikust suuhügieenist, puududa. Haiguse esinemust ja selle kulgu mõjutavad pärilikud tegurid ja immuunsüsteem

Haiguse arengus kujuneb määravaks igemepiirile ladestunud katu hulk, mikrofloora koostis ning kudede erinev reaktsioon katus esinevatele mikroobidele.
Epiteel muutub õhemaks, eemaldub hambast ning esineda võib haavandumist. Igemetasku muutub sügavamaks igemete turse tõttu, alveolaarluu säilitab oma terviklikkuse. Sügavamaks muutunud igemetaskus on soodus keskkond mikrofloora muutumisele anaeroobsesse suunda.

Kroonilise gingiviidi puhul säilib tasakaal mikroorganismide toime ja organismi kaitsevõime vahel ning kinnitus sidemete kaotus ei tarvitse ilmneda pika aja jooksul. Parodontiit areneb ainult juhul, kui paiksete või üldiste riskitegurite toimel halveneb igeme kinnitusidemete taastumise võime või tekib haigust soodustav nihe mikroflooras.
Krooniline gingiviit nagu ka lihtne gingiviit võivad aastaid püsida muutumatul kujul, kuid eelnevad alati parodontiidile.

Pildid

Etioloogia

Haiguse kulgu mõjutavad igemepiiril ja igemetaskus olevad bakterid, seega inimese koduse suuhügieeni kvaliteet on oluline haiguse tekkepõhjus.
Aeg, mil bakterid on saanud olla seal segamatult, pärilikud tegurid ja inimese immuunsüsteem mõjutavad nii haiguse esinemust kui ka paranemiseks kuluvat aega.

Diagnoos, sümptomid

Igemehaiguste diagnoos püstitatakse peale hoolikat haigusloo analüüsi ning peale kliiniliste sümptomite ja märkide ning erinevate testide hindamist. Peamine rõhk on patsiendil, kellel on haigus tekkinud, mitte lihtsalt haigusel kui sellisel.
Diagnoosiga määratakse:
- kas haigus üldse eksisteerib
- haiguse tüüp, selel ulatus ning jaotuvus.
Diagnoos peab kajastama haigust põhjustavat patoloogilist protsessi ning selle põhjust ning peab sisaldama:
- patsiendi üldhinnangut ning selle seost
- patsiendi suuõõne tervisega.

Esineda võivad kliinilised ilmingud:
- erineva ulatusega igemete veritsemine
- valulikkus
- turse
- punetus.

Ravi

vt. gingiviit

Järelkontroll

vt.gingiviit

Prognoos

vt. gingiviit

Viited

http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2529/suu_ja_hambahaigusedII.pdf
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file...
Kasutatud fotode koopiad :
http://www.accentu8dental.com.au/page41.php
http://www.freelancedentalnurse.co.uk/symptoms-and...
http://posortho.com