Anneli küsis (28. sept 2003)
Minu 2aastasel pojal on hambad pehmed ja kulunud. Eriti ülemised ja purihambad. Igemel-hamba kohal on ka üks mädapunn. Lutipudelit ei ole ta vötnud alates sünnist ja veel praegugi saab ta rinda. Magusat ta ka ei söö ega ka joo mahla. Millest on see probleem tingitud ja mida ette vötta-kuhu pöörduda. Elame väikelinnas kus laste hambaravi eraldi ei ole.
Reet Pallase
vastas (2003-09-30 16:02)
Tõenäoliselt on tegu ikkagi hambakaariesega e. haigusega, mis põhjustab hambaauke. Kaaries on sisuliselt nakkushaigus, st. ilma teatud mikroobideta hambaauke tekkida ei saa. Need mikroobid saab laps tavaliselt varases eas oma vanematelt (samade toidunõude kasutamine vms). Kui pisikud on lapse suhu juba sattunud, sõltub kõik edasine ainult hügieenist ja toitumisharjumustest.
Hambakaariest soodustab tihe süsivesikute tarbimine, mitte ainult mahlade joomine või magusa söömine. Süsivesikuid sisaldab aga ka rinnapiim. Tavaliselt saab laps rinnapiima suhteliselt tihedalt, või on rinna imemise aeg suhteliselt pikk. See annab suus elavatele mikroobidele võimaluse produtseerida süsivesikutest happeid, tekkinud happelises keskkonnas muutub hambavaap hapraks. Et mineraalained hambavaapa tagasi liiguksid ja see taas tugevamaks saaks, peab söömise vahele jääma ka pikem periood, mille jooksul pH tase suus normaliseerub. Kui see periood jääb liiga lühikeseks või sootuks vahelt ära, tekivadki hambaaugud. Äärmiselt tähtis on ka suuhügieen - hambaid tuleb pesta 2 korda päevas.
Praegusel juhul tuleks aga kindlasti pöörduda hambaarsti poole ravile. Laste hammaste raviga tegeleb edukalt enamus hambaarste, selleks ei peagi olema eraldi spetsialist.
Reet Pallase, hambaarst
Hambakaariest soodustab tihe süsivesikute tarbimine, mitte ainult mahlade joomine või magusa söömine. Süsivesikuid sisaldab aga ka rinnapiim. Tavaliselt saab laps rinnapiima suhteliselt tihedalt, või on rinna imemise aeg suhteliselt pikk. See annab suus elavatele mikroobidele võimaluse produtseerida süsivesikutest happeid, tekkinud happelises keskkonnas muutub hambavaap hapraks. Et mineraalained hambavaapa tagasi liiguksid ja see taas tugevamaks saaks, peab söömise vahele jääma ka pikem periood, mille jooksul pH tase suus normaliseerub. Kui see periood jääb liiga lühikeseks või sootuks vahelt ära, tekivadki hambaaugud. Äärmiselt tähtis on ka suuhügieen - hambaid tuleb pesta 2 korda päevas.
Praegusel juhul tuleks aga kindlasti pöörduda hambaarsti poole ravile. Laste hammaste raviga tegeleb edukalt enamus hambaarste, selleks ei peagi olema eraldi spetsialist.
Reet Pallase, hambaarst Töötab Kliinik 32 hambaarstina, kelle valdkonnaks on hammaste ravi ja suukirurgia. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja alustanud residentuuris spetsialiseerumist suu-, näo- ja lõualuudekirurgiks.
Seotud asutusega:
·
Kliinik 32
Tornimäe 5, Tallinn
