Küsimus nr 6688

Joonas küsis (4. mai 2014)
Tere Kristo! Mure selline, käisin paar nädalat tagasi tallinnas hambaarstil valutava hambaga millelt oli juba aasta tagasi plomm ära tulnud. Kuu enne arstile minekut tekkis imelik pisike punn selle hamba juurde mis just peale söömist andis tunda. Arsti juures selgus, et ige on alt põletikus suures osas, ning hambale pole ka korralikku juurepuhastust ja ravi tehtud. Puhastus tehtud, ravi sees, plomm peal. Kirjutas välja antibiootikumid ja palus paar päeva oodata, kui valutama hakkab siis soovitas plommi ära kiskuda. Nüüd 2 nädalat oli rahu ja vaikus, hammas ei valutanud ning ei võtnud sellel põhjusel ka antibiootikume.
Nüüd paar päeva tagasi hakkas see niimoodi valutama, et enam magada ka ei saa. Valuvaigistid ei aita, nüüdseks olen pooled antibiootikumidest ära võtnud. Soolalahusega loputamine ka ei aita. Olen sundolukorras, kas hammas välja ära tõmmata? Ülevalt tagant 3 närimishammas.
Suur aitäh!
Kristo Ivanov vastas (2014-05-05 22:23)
Tere Joonas!

Tänud küsimuse eest. Alustame algusest;
Kui ütlete, et aasta aega tagasi oli hambalt täidis ära tulnud, siis võime eeldada küll, et selle ajaga ei olnud hammas enam nö hermeetiliselt isoleeritud suuõõnes olevate bakterite jm pisilaste eest. Viimased olid sattunud mööda hambajuurtes asuvaid kanaleid pidi hambajuure tipu piirkonda ning seal endale "kena" pesa ehitanud. Nüüd, ühel hetkel, kui põletiku tekkeks soodne kasvupinnas on tekkinud (st on kogunenud piisaval hulgal baktereid, nt organismi kaitsevõime on mingil põhjusel nõrgenenud jne), siis ühel hetkel on aeg ka sümptomite avaldumiseks. Ehk siis, nagu Teiegi puhul, igemele tekkis nö valge punn, mis tegelikult ei ole muud, kui lihtsalt öeldes lõualuus olev mädane eksudaat, mis on juba jõudnud end läbi lõualuu uuristada ja otsib igeme kaudu väljapääsu. Põletikule ühe iseloomuliku tunnusena tekkis ka Teil ka valuaisting.

Ravim on küll hetkel Teil seal hamba sees, kuid tegelikult tuleks juurekanalid veelkord töödelda nii mehhaaniliselt kui ka keemiliselt (viimane tähendab erinevate juurekanali loputuslahuste kasutamist, uhtmaks välja juurekanalite süsteemist "kurjasid" pisilasi ehk baktereid). Seejärel juurekanalid täidetakse spetsiaalsete juuretäidistega ning hambale asetatakse täidis või kroon. Minu soovitus on kulukat krooni mitte lasta teha enne poole aasta möödumist pärast aktiivset ravifaasi lõppu, sest just niikaua võtab aega uue noore luukoe moodustumine, et arst saaks ka röntgenilt hinnata teostatud ravi edukust.

Kui röntgenil on näha, et hamba juurealune põletik on täielikult taandunud ning luus puuduvad kroonilisele põletikule viitavad tunnused, oleks mõistlik hammas katta krooniga, vältimaks selle edasist võimalikku murdumist.

Kuna tegemist on juba pikka aega olnud probleemse hambaga, siis soovitan maksimaalselt hea prognoosiga ravitulemuse saamiseks pöörduda hambakliinikusse, kus tegutseb juureravi eriarst, kelle töövahendite hulka kuuluks lisaks muule ka hambaravi mikroskoop. Häid ravitulemusi on saanud probleemsete juureravi vajavate hammastega, minu kolleegid TÜ Stomatoloogia kliinikust, juureravile spetsialiseerunud eriarstid dr. Janne Unt, dr. Marjo Sinijärv, dr. Anne-Ly Elhi. Tallinnas soovitan pöörduda oma kolleegide poole Kliinik 32-st või dr. Laur Samarüütlit. Meie enda kliinikus on end pidevalt täiendanud juureravis dr. Hindrichson. Seega, valikut, kuhu vajadusel pöörduda, on. Halvim, mis olla saab, on see, et halva prognoosiga hammas tuleb eemaldada. Seda soovitust aga lihtsalt interneti vahendusel, patsienti nägemata, ei ole korrektne teha.

Head tervist,
Kristo Ivanov
Nordic Hambakliinik
Kristo Ivanov Kristo Ivanov, hambaarst

Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel

Seotud asutustega:
· Nordic Hambakliinik Laeva 2 (Navigatori Ärimaja, V korrus), Tallinn
· Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa