Jelena küsis (16. nov 2012)
Tere! Tütrele on vaja breketid panna ja ma uurin kas on võimalik Haigekassa poolt abi saada. Küsimus - kui vanaemal on suur auk hammaste vahel (probleem hambumusega), saab see olla diagnosteeritud tütrele nagu progeenne hambumus?
Tänud!
Tänud!
Kirsten Nigul
vastas (2012-11-22 09:05)
Nende hambumusprobleemide esinemisel alla 19. aastasel lapsel tasub Haigekassa ortodontilise ravi eest.
1) prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam; ülemised ja alumised hambad on üksteisest eest -taha suunas liiga kaugel ning nende vahelina kaugus on vähemalt 9 mm
2) progeenne hambumus; alumised eishambad on eespool ülemisi esihambaid
3) lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid; ülevalt alla tasapinnas hambad ei kontakteeru, esimene kontakt tekib alles purihammaste piirkonnas
4) peetunud jäävintsisiivid või kaniinid; jäävesihambad või jäävsilmahambad ei ole õigeaegselt suhu lõikunud
5) kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui 1 hammas lõualuu kummalgi poolel; sünnipäraselt on puudu esi- või silmahambad, ala- või ülalõualuu ühes pooles on puudu vähemalt 2 hammast
6) huule-suulaelõhe jt näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.
Täpse diagnoosi paneb ortodont ja tema otsustab, kellel on õigus saada Haigekassa rahadega ortodontilist ravi.
Kirsten Nigul, ortodont
1) prognaatne hambumus sagitaalse lahiga 9 mm ja enam; ülemised ja alumised hambad on üksteisest eest -taha suunas liiga kaugel ning nende vahelina kaugus on vähemalt 9 mm
2) progeenne hambumus; alumised eishambad on eespool ülemisi esihambaid
3) lahihambumus, kui kontaktis on ainult molaarid; ülevalt alla tasapinnas hambad ei kontakteeru, esimene kontakt tekib alles purihammaste piirkonnas
4) peetunud jäävintsisiivid või kaniinid; jäävesihambad või jäävsilmahambad ei ole õigeaegselt suhu lõikunud
5) kui puudub intsisiiv, kaniin või rohkem kui 1 hammas lõualuu kummalgi poolel; sünnipäraselt on puudu esi- või silmahambad, ala- või ülalõualuu ühes pooles on puudu vähemalt 2 hammast
6) huule-suulaelõhe jt näo-lõualuusüsteemi kaasasündinud väärarengud.
Täpse diagnoosi paneb ortodont ja tema otsustab, kellel on õigus saada Haigekassa rahadega ortodontilist ravi.
Kirsten Nigul, ortodont Töötab Kliinik 32-s ortodondina. Lõpetanud 1998.a Tartu Ülikooli. 2004. a sooritasin erialal eksami The Royal College of Surgeons of Edinburghi juures. Ta on Eesti Ortodontide Seltsi koolitusjuht, Euroopa Ortodontide Seltsi liige.
Seotud asutusega:
·
Kliinik 32
Tornimäe 5, Tallinn
