M. küsis (13. sept 2012)
Tere
Märkasin paar päeva tagasi, et mõlemal põsel seespool on jutid, hammaste kokkusaamise piiril. Ei ole põske hammustanud, vähemalt mitte teadlikult, magades ehk. Valus ei ole, aga millest tekkida võivad? Siis on paremal põsepoolel nagu väike täpp, värv sama, nagu põsk ise, aga keelega on tunda, teatud moodi põske liigutades on õrn. Kas peaks pöörduma hambaarsti poole? MIllest see võib tekkinud olla? Põen ehk üle, aga kas võib olla tegemist mingisuguse suuvähi algega????
Parimat!
Märkasin paar päeva tagasi, et mõlemal põsel seespool on jutid, hammaste kokkusaamise piiril. Ei ole põske hammustanud, vähemalt mitte teadlikult, magades ehk. Valus ei ole, aga millest tekkida võivad? Siis on paremal põsepoolel nagu väike täpp, värv sama, nagu põsk ise, aga keelega on tunda, teatud moodi põske liigutades on õrn. Kas peaks pöörduma hambaarsti poole? MIllest see võib tekkinud olla? Põen ehk üle, aga kas võib olla tegemist mingisuguse suuvähi algega????
Parimat!
Kristo Ivanov
vastas (2012-09-18 08:01)
Tere!
Tänud küsimuse eest!
Kirjast ei selgu Teie sugu, vanust ega võimalikke kahjulikke harjumusi. Teie küsimuse esimese poole kohta, kus kirjeldate hammaste kontaktpindadega paralleelselt jooksvat jutti põse sisepindadel, võin julgelt rahustada, et tegemist on täiesti normaalse ravi mittevajava olukorraga. Vastaval "jutil" on meditsiinis isegi oma termin olemas - "linea alba" (ladina keeles: "valge joon"). Enamasti paikneb see sümmeetriliselt mõlemal pool põskedel hammaste kontaktpindadega paralleelselt, ei põhjusta patsientidele vaevuseid ning ei vaja ravi. Peamisteks tekkepõhjusteks ongi hammaste nö muljumine põselimaskesta. Seega, südame rahustuseks võin Teile öelda, et vähiga ei ole siin mingit pistmist.
Teisele küsimusele, kus kirjeldate põse limaskesta värvi täppi, mida keelega katsudes on rohkem tunda, arvan vastuseks olevat, et tegemist süljenäärme avanemiskohaga põse sisepinnal - klassikaline koht ülemise esimese jäävmolaari kõrval põse limaskestal. Sellise murega patsiente esineb vastuvõttudel sagedasti, kes avastavad end põhjalikult uurima hakates mõne varasemalt märkamata jäänud "muutuse" suuõõnes ning peavad seda ekslikult suuõõne kasvajaks. Tegelikult on tegemist aga normaalse suuõõne anatoomiaga. Kindluse mõttes võiksite end näidata ka oma hambaarstile, kuna ainuüksi kirja järgi on väga raske diagnoosi püstitada.
Siinkohal aga kiidan Teie tähelepanelikkust oma tervise suhtes, sest eelkõige peabki inimene ise ennast pidevalt jälgima ning küsimust tekitavate muutuste korral kiiremas korras erialaspetsialistiga ühendust võtma. Halvima kahtluse tõeks osutumise korral võin julgustuseks öelda, et suuõõnekasvajad, avastatuna varajases staadiumis, on reeglina ravile hästi alluvad.
Tervitades ja head tervist soovides,
dr. Kristo Ivanov
Foorumi hambakliinik
Kristo Ivanov, hambaarst
Tänud küsimuse eest!
Kirjast ei selgu Teie sugu, vanust ega võimalikke kahjulikke harjumusi. Teie küsimuse esimese poole kohta, kus kirjeldate hammaste kontaktpindadega paralleelselt jooksvat jutti põse sisepindadel, võin julgelt rahustada, et tegemist on täiesti normaalse ravi mittevajava olukorraga. Vastaval "jutil" on meditsiinis isegi oma termin olemas - "linea alba" (ladina keeles: "valge joon"). Enamasti paikneb see sümmeetriliselt mõlemal pool põskedel hammaste kontaktpindadega paralleelselt, ei põhjusta patsientidele vaevuseid ning ei vaja ravi. Peamisteks tekkepõhjusteks ongi hammaste nö muljumine põselimaskesta. Seega, südame rahustuseks võin Teile öelda, et vähiga ei ole siin mingit pistmist.
Teisele küsimusele, kus kirjeldate põse limaskesta värvi täppi, mida keelega katsudes on rohkem tunda, arvan vastuseks olevat, et tegemist süljenäärme avanemiskohaga põse sisepinnal - klassikaline koht ülemise esimese jäävmolaari kõrval põse limaskestal. Sellise murega patsiente esineb vastuvõttudel sagedasti, kes avastavad end põhjalikult uurima hakates mõne varasemalt märkamata jäänud "muutuse" suuõõnes ning peavad seda ekslikult suuõõne kasvajaks. Tegelikult on tegemist aga normaalse suuõõne anatoomiaga. Kindluse mõttes võiksite end näidata ka oma hambaarstile, kuna ainuüksi kirja järgi on väga raske diagnoosi püstitada.
Siinkohal aga kiidan Teie tähelepanelikkust oma tervise suhtes, sest eelkõige peabki inimene ise ennast pidevalt jälgima ning küsimust tekitavate muutuste korral kiiremas korras erialaspetsialistiga ühendust võtma. Halvima kahtluse tõeks osutumise korral võin julgustuseks öelda, et suuõõnekasvajad, avastatuna varajases staadiumis, on reeglina ravile hästi alluvad.
Tervitades ja head tervist soovides,
dr. Kristo Ivanov
Foorumi hambakliinik
Kristo Ivanov, hambaarst Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel
Seotud asutustega:
·
Nordic Hambakliinik
Laeva 2 (Navigatori Ärimaja, V korrus), Tallinn
·
Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik
L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa
