Andra küsis (8. mai 2012)
Tere, olen valiku ees, mil moel taastada oma ülemine esimene puuduv hammas. Olen palju lugenud nii implantaadi kui silla kohta ja kurb tõsiasi on see, et mõlemal on miinuseid. Implantaat ei pruugi kõigile sobida, see protsent on küll väike, aga olemas. Lisaks sellele võib lugeda, et teatud protsendil inimestest on hakanud miskit logisema. Silla puhul aga tuleb töödelda ka kõrvaolevaid hambaid ja kurdetakse nii põletiku kui mäda üle. Lugesin ka, et kui kõrval olev hammas/hambad on haprad, siis silla paigaldamise puhul kaetakse see hammas ja see pigem hoiab seda habrast hammast. Kas silla puhul siis lihtsalt täidetakse tühi koht ja hamba ja igeme vahele jääbki mingisugune vahe, mis võib tekitada pahandust? Ja kui nüüd välja jätta nende kahe võimaluse maksumus ja tõesti mõelda lahendustele, kui tervikule, siis milline on parem lahendus, arvestades, et mina kui patsient olen huvitatud välistama igasuguseid riske!
Kristin Laugus
vastas (2012-05-14 11:10)
Kuna esihammaste puhul on tegemist esteetilise piirkonnaga, siis on täiesti mõistetav, et soovite riske vältida. Kahjuks esineb tõesti nii silla kui implantaadi puhul erinevaid riske, aga samas on neid võimalik minimeerida hoolika ravieelse planeerimisega.
Et välja selgitada just Teile sobiv lahendus, tuleks enne ravi alustamist teostada hambaarsti poolt põhjalikud uuringud. Esmalt peaks läbi viima hammaste kontrolli koos röntgendiagnostikaga, et tuvastada võimalikud hamba- või igemehaigused ning saada informatsiooni luukoe olukorrast ja hammaste kinnituskudede seisundist. Kindlasti tuleks arsti teavitada ka krooniliste haiguste (nt. diabeet) ja kahjulike harjumuste (nt suitsetamine) olemasolust, kuna need võivad halvendada prognoosi. Väga oluline on esmases faasis analüüsida ka Teie hambumust ja naeratust - ega ei esine traumaatilist hambumust; millise kaldega on esihambad; kas esineb ulatuslikke täidiseid kõrvalhammastel; kui palju paljastuvad hambad ja pehmed koed maksimaalsel naeratusel; millise struktuuriga on Teie igemed jne.
Alles seejärel saab hambaarst pakkuda individuaalselt Teile sobilikku ravilahendust. Kindlasti tuleks riskide vältimiseks enne ravi alustamist kontrolli alla saada igemehaigused, ravida aktiivsed hambahaigused, eemaldada lootusetult hävinenud hambad ning vähendada kahjulikke harjumusi.
Parimate soovidega,
dr. Kristin Mitt
hambaarst
Kliinik32
Kristin Laugus, hambaarst
Et välja selgitada just Teile sobiv lahendus, tuleks enne ravi alustamist teostada hambaarsti poolt põhjalikud uuringud. Esmalt peaks läbi viima hammaste kontrolli koos röntgendiagnostikaga, et tuvastada võimalikud hamba- või igemehaigused ning saada informatsiooni luukoe olukorrast ja hammaste kinnituskudede seisundist. Kindlasti tuleks arsti teavitada ka krooniliste haiguste (nt. diabeet) ja kahjulike harjumuste (nt suitsetamine) olemasolust, kuna need võivad halvendada prognoosi. Väga oluline on esmases faasis analüüsida ka Teie hambumust ja naeratust - ega ei esine traumaatilist hambumust; millise kaldega on esihambad; kas esineb ulatuslikke täidiseid kõrvalhammastel; kui palju paljastuvad hambad ja pehmed koed maksimaalsel naeratusel; millise struktuuriga on Teie igemed jne.
Alles seejärel saab hambaarst pakkuda individuaalselt Teile sobilikku ravilahendust. Kindlasti tuleks riskide vältimiseks enne ravi alustamist kontrolli alla saada igemehaigused, ravida aktiivsed hambahaigused, eemaldada lootusetult hävinenud hambad ning vähendada kahjulikke harjumusi.
Parimate soovidega,
dr. Kristin Mitt
hambaarst
Kliinik32
Kristin Laugus, hambaarst Hambaarst, kelle valdkonnaks on hambaravi, juureravi, proteesimine. Haridus: TÜ arstiteaduskond, hambaraviteadus 2005-2010
Seotud asutusega:
·
Kliinik 32
Tornimäe 5, Tallinn
