Mailis küsis (7. dets 2011)
Tere!
Mul on teisest alumisest esihambast tulnud kild välja, seda ilmselt seoses rasedusega. Auguke on nurgas ja hambaorgiga päris tuntav. Millised oleks selle parandamise võimalused? Milline on kõige hullem stsenaarium, kui üldse midagi ette ei võta (pole võimalik sadu eurosid hambakroonidele kulutada)? Lisan veel, et surun tihti hambaid tugevasti kokku ja öösiti ka krigistan. Näiteks silmahambast on mul ka varem kilde ära tulnud, see mure on seni lahendatud teravate nurkade mahalihvimisega, kas selle hamba puhul oleks see samuti teostatav?
Aitäh!
Mul on teisest alumisest esihambast tulnud kild välja, seda ilmselt seoses rasedusega. Auguke on nurgas ja hambaorgiga päris tuntav. Millised oleks selle parandamise võimalused? Milline on kõige hullem stsenaarium, kui üldse midagi ette ei võta (pole võimalik sadu eurosid hambakroonidele kulutada)? Lisan veel, et surun tihti hambaid tugevasti kokku ja öösiti ka krigistan. Näiteks silmahambast on mul ka varem kilde ära tulnud, see mure on seni lahendatud teravate nurkade mahalihvimisega, kas selle hamba puhul oleks see samuti teostatav?
Aitäh!
Kristo Ivanov
vastas (2011-12-14 11:42)
Tere!
Teie hammaste murdumise põhjuse väljaselgitamine ei ole raske. Mainite, et olete hammaste krigistaja ning suure tõenäosusega võime probleemi tagamaid otsida just sellest probleemist. Hammaste krigistamist nimetatakse bruksismiks.
Arsti poolt teravate nurkade mahalihvimine ja probleemi põhjusega mitte tegelemine ei ole paraku isiklikult minu arvates aktsepteeritav ravivõte. Tegeleda tuleks põhjusega ning vältida edasist hammaste kulumist/murdumist.
Lisan Teile siia mõned väljavõtted ajakirjas Kodutohter ilmunud artiklist teemal "Bruksism", kus seletan bruksismi olemust, kaasnevaid probleeme ja ravi võimalusi, kus peaksite leidma põhjaliku vastuse oma küsimusele.
"Üheks peamiseks hammaste kulumise põhjuseks on bruksism ehk hammaste krigistamine, nagistamine või üksteise vastu surumine. Bruksism on pikka aega olnud suhteliselt ebaselge etioloogiaga. Küll aga on teada, et seda esineb suhteliselt tõenäolisemalt teatud tüüpi (nt madala stressitaluvusega) inimestel. Mingi stiimuli tulemusel aktiveeruvad une ajal alateadlikud protsessid, kuid kõrgem kontroll aju poolt ei ole aktiivne ning selle tulemusena avalduvad bruksisminähud. Lihtsalt öeldes: inimene hakkab une ajal alateadlikult mälumisliigutusi tegema. Jõud, millega hambaid kokkusurutakse, on ülitugev, kulutades ajapikku hammaste mälumispinnad siledaks," kirjeldab Kristo Ivanov bruksisti öist tegutsemist. Kuna hammaskond on ainult üks osa mäliumissüsteemist, saavad pikemas perspektiivis kahjustada ka alalõualiigesed. Raskematel juhtudel võib väljakujuneda isegi alalõualiigeste põletik ehk artriit. Tihti esinevad patsientidel peavalud, mis on tingitud bruksismiga kaasnevatest ülemäärastest rakendatavatest jõududest.Bruksismi korral tekivad hammastele kulumisfassetid, hammaste kaelapiirkonnast võivad drastilisemal juhul murduda tükid ning hammastesse tekivad mõrad. Tüüpiliseks ilminguks on esihammaste osas see, et kõik hambad oleks justkui ühepikkuseks viilitud. Bruksismi tagajärjel, õigeaegselt ravi saamata, võivad inimesed kaotada hambad. Teiseks peamiseks probleemiks on igemete taandumine. Bruksismile võivad (kuid ei pruugi) viidata rida tunnuseid: hommikused seletamatud peavalud või migreenihood, valu või pingetunne alalõualiigestes ja mälumislihastes, mõningatel juhtudel isegi kõrvavalu või siis tinnitus ehk vilistamine kõrvades. Ravi hammaste krigistamise vastu määrab kahtlemata spetsialist. Kui tegemist on öise hammaste krigistajaga, siis valmistab hambaarst patsiendile suhu spetsiaalsed kaped ehk hambakaitsmed. Need asetatakse ööseks magamise ajaks suhu. Sellised hambakaitsmed hoiavad hambaid ülemääraste jõudude tagajärjel tekkida võiva kulumise eest. "Nende kapedega on võimalik olukorda stabiliseerida, mitte olematuks muuta või juba kulunud hambaid taastada," ei tekita hambatohter patsientides asjatult lootust imele. "Kui hambad on kulunud juba drastiliselt ning ennetava ravini pole jõutud õigeaegselt, taastatakse patsiendi hambumus proteetiliselt. Materjalid, mida kasutatakse kroonide valmistamisel, on varieeruvad. Mõned on tugevamad ja peavad kauem vastu, teised on jälle altimad purunema. Erinevatest võimalustest saab vastuvõtul rääkida juba raviarstiga. Oluline, et patsient kannaks öösiti kindlasti kapesid kaitsmaks olemasolevaid hambaid, uusi hambaimplantaate või -kroone."
Artikleid bruksismi kohta
Kristo Ivanov, hambaarst
Teie hammaste murdumise põhjuse väljaselgitamine ei ole raske. Mainite, et olete hammaste krigistaja ning suure tõenäosusega võime probleemi tagamaid otsida just sellest probleemist. Hammaste krigistamist nimetatakse bruksismiks.
Arsti poolt teravate nurkade mahalihvimine ja probleemi põhjusega mitte tegelemine ei ole paraku isiklikult minu arvates aktsepteeritav ravivõte. Tegeleda tuleks põhjusega ning vältida edasist hammaste kulumist/murdumist.
Lisan Teile siia mõned väljavõtted ajakirjas Kodutohter ilmunud artiklist teemal "Bruksism", kus seletan bruksismi olemust, kaasnevaid probleeme ja ravi võimalusi, kus peaksite leidma põhjaliku vastuse oma küsimusele.
"Üheks peamiseks hammaste kulumise põhjuseks on bruksism ehk hammaste krigistamine, nagistamine või üksteise vastu surumine. Bruksism on pikka aega olnud suhteliselt ebaselge etioloogiaga. Küll aga on teada, et seda esineb suhteliselt tõenäolisemalt teatud tüüpi (nt madala stressitaluvusega) inimestel. Mingi stiimuli tulemusel aktiveeruvad une ajal alateadlikud protsessid, kuid kõrgem kontroll aju poolt ei ole aktiivne ning selle tulemusena avalduvad bruksisminähud. Lihtsalt öeldes: inimene hakkab une ajal alateadlikult mälumisliigutusi tegema. Jõud, millega hambaid kokkusurutakse, on ülitugev, kulutades ajapikku hammaste mälumispinnad siledaks," kirjeldab Kristo Ivanov bruksisti öist tegutsemist. Kuna hammaskond on ainult üks osa mäliumissüsteemist, saavad pikemas perspektiivis kahjustada ka alalõualiigesed. Raskematel juhtudel võib väljakujuneda isegi alalõualiigeste põletik ehk artriit. Tihti esinevad patsientidel peavalud, mis on tingitud bruksismiga kaasnevatest ülemäärastest rakendatavatest jõududest.Bruksismi korral tekivad hammastele kulumisfassetid, hammaste kaelapiirkonnast võivad drastilisemal juhul murduda tükid ning hammastesse tekivad mõrad. Tüüpiliseks ilminguks on esihammaste osas see, et kõik hambad oleks justkui ühepikkuseks viilitud. Bruksismi tagajärjel, õigeaegselt ravi saamata, võivad inimesed kaotada hambad. Teiseks peamiseks probleemiks on igemete taandumine. Bruksismile võivad (kuid ei pruugi) viidata rida tunnuseid: hommikused seletamatud peavalud või migreenihood, valu või pingetunne alalõualiigestes ja mälumislihastes, mõningatel juhtudel isegi kõrvavalu või siis tinnitus ehk vilistamine kõrvades. Ravi hammaste krigistamise vastu määrab kahtlemata spetsialist. Kui tegemist on öise hammaste krigistajaga, siis valmistab hambaarst patsiendile suhu spetsiaalsed kaped ehk hambakaitsmed. Need asetatakse ööseks magamise ajaks suhu. Sellised hambakaitsmed hoiavad hambaid ülemääraste jõudude tagajärjel tekkida võiva kulumise eest. "Nende kapedega on võimalik olukorda stabiliseerida, mitte olematuks muuta või juba kulunud hambaid taastada," ei tekita hambatohter patsientides asjatult lootust imele. "Kui hambad on kulunud juba drastiliselt ning ennetava ravini pole jõutud õigeaegselt, taastatakse patsiendi hambumus proteetiliselt. Materjalid, mida kasutatakse kroonide valmistamisel, on varieeruvad. Mõned on tugevamad ja peavad kauem vastu, teised on jälle altimad purunema. Erinevatest võimalustest saab vastuvõtul rääkida juba raviarstiga. Oluline, et patsient kannaks öösiti kindlasti kapesid kaitsmaks olemasolevaid hambaid, uusi hambaimplantaate või -kroone."
Artikleid bruksismi kohta
Kristo Ivanov, hambaarst Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel
Seotud asutustega:
·
Nordic Hambakliinik
Laeva 2 (Navigatori Ärimaja, V korrus), Tallinn
·
Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik
L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa
