Elis küsis (30. nov 2011)
Tere
Minul on selline küsimus, et kuidas siis on lood selle fluoriga. On erinevaid arvamusi, et fluor on mürgine ja seda kasutama ei peaks; hambaarstid soovitavad seda kaariese ennetamiseks. Et kumb on õige ja millega arstid tegelikult ise puhastavad? Ja kas ökopasta(ilma fluori ja muu jamata) ei sobi hammaste harjamiseks?
Teine mure on see, et mul hambaemail kulub (just esihammastel). Kasutan pehmet hambaharja, ei söö väga palju magusat, ei joo mahlasid ega muid magusaid limonaade, ei näksi kogu aeg, teed joon max 2 tassi päevas (ilma suhkruta), kohvi ei joo, vahel veini, ootan vähemalt pool tundi pärast söömist-joomist kui õhtul hambaid pesen...Minu hambaarst ei osanud arvata, miks hambad kuluvad. Ja mul pole õrna aimugi. Äkki on kogemust?
Ette tänades
Ilusat novembri lõppu
Elis
Minul on selline küsimus, et kuidas siis on lood selle fluoriga. On erinevaid arvamusi, et fluor on mürgine ja seda kasutama ei peaks; hambaarstid soovitavad seda kaariese ennetamiseks. Et kumb on õige ja millega arstid tegelikult ise puhastavad? Ja kas ökopasta(ilma fluori ja muu jamata) ei sobi hammaste harjamiseks?
Teine mure on see, et mul hambaemail kulub (just esihammastel). Kasutan pehmet hambaharja, ei söö väga palju magusat, ei joo mahlasid ega muid magusaid limonaade, ei näksi kogu aeg, teed joon max 2 tassi päevas (ilma suhkruta), kohvi ei joo, vahel veini, ootan vähemalt pool tundi pärast söömist-joomist kui õhtul hambaid pesen...Minu hambaarst ei osanud arvata, miks hambad kuluvad. Ja mul pole õrna aimugi. Äkki on kogemust?
Ette tänades
Ilusat novembri lõppu
Elis
Terje Altosaar
vastas (2011-12-05 12:54)
Fluoriidid on organismile vajalikud elemendid, mis mõjutavad oluliselt hammaste tervist. On teada, et fluoriid etendab olulist osa hambaaemaili demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessis, soodustab hamba arengu perioodil emailis fluorapatiidi moodustumist. Kaltsiumfluoriid on tähtsaim hamba kõvades kudedes moodustuv ühend, kui fluoriidi sisaldus ületab 100 ppm. See omakorda toimib hambavaaba fluorilaona, kust fluoriidid vabastatakse kattu alati, kui pH langeb. Fluoriididel on ka võime pärssida hambakatus bakterite (S. Mutans) metabolismi.
Samal ajal on teada, et fluoriidide liigsel saamisel avaldub tema toksiline toime. Hammaste arengu perioodil pidurdub emaili struktuuri normaalne mineraliseerumine, areneb välja hambaemaili fluoroos. Fluoriidide suuremate päevaannuste korral võivad avalduda ka mitmed tõsised tervisehäired nagu skeletiluude fluoroos, raseduspatoloogia, pahaloomulised kasvajad, kilpnäärme talitluse häired jne.
Hindamaks fluoriidide toimet organismile tuleb arvestada fluoriühendite saamist elukeskkonnast - toidust, joogiveest ja õhust. Teame, et toit annab põhilise osa organismile vajalikke aineid. Erandiks on fluoriidid, mille vajadusest toit katab 10-20%. Atmosfääriõhus on tavaliselt fluoriide väga vähe, va. tööstusliku fluorisaastega piirkonnad. Seetõttu jääb inimese põhiliseks fluoriallikaks joogivesi.
Kui joogivees on fluori vähe (alla 0,5mg/l) siis on soodustatud hambakaariese teke. Kõrge sisalduse (üle 1,5mg/l) korral hakkab avalduma fluoriühendite toksiline toime (siis ei tohiks kasutada fluoriidiga hambapastasid) Optimaalseks joogivee fluorisisalduseks peetakse 0,7-1,2mg/l, siis avaldub ka maksimaalne kaitse kaariese eest.
Viimaste aastakümnete hambafluoroosi riskitegurite uuringute metaanalüüs tõi välja neli peamist riskitegurit. Nendeks on fluoreeritud joogivee, fluorilisandite, fluoriga hambapasta ja imikute toitesegude kasutamine (Mascarenhas, 2000). Parim kaariese vastane efekt saavutatakse, kui fluoriide kasutatakse vähe korraga ja tihti (hambapastas), aga mitte kõiki fluoriiditooteid korraga ühel päeval. Manustamise valik ja kogus sõltub piirkonna joogivee fluorisisaldusest.
Lapsi varitseb fluorisisaldusega hambapastat kasutades fluoroosioht, kuna paljude uurimuste järgi neelavad väikesed lapsed vähemalt poole kasutatud hambapastast. Eelkooliealised lapsed vajavad hambapasta harjale panemiseks ja harjamise kvaliteedi kontrolliks enda kõrvale täiskasvanut.
Seosed hambafluoroosi ja –kaarise haigestumise ning joogivee fluorisisalduse vahel saadi nt. Tartu linna 12 a. kooliõpilastel kellel hambaemaili fluoroosi esinemissagedus seostus tarbitava joogivee fluorisisaldusega elukohas. Kõige kõrgem fluoroosi esinemissagedus oli Veeriku linnaosa koolilastel, kus joogivee fluorisisaldus oli ka kõrgem- keskmiselt 3,9mg/l. Järgmisel kohal oli Raatuse piirkonna lapsed, kus joogivee fluorisisaldus oli keskmiselt 2,4 mg/l. Fluorivaene (0,2mg/) veehaare oli Staadioni piirkonnas.
Kui teostatakse fluoriidi profülaktikat, lähtutakse vajadustest ja elukoha joogivee fluorisisaldusest ning määratakse sobiv/sobivad fluoritoode/tooted. Ei ole vaja ravida terveid ehk kõik inimesed ei vaja tõhustatud fluoriidiprofülaktikat. Vajadust oskavad hinnata nt. hambaarstid ja suuhügienistid.
Palju head korraga ei olegi hea.
Vt lisaks:
Kas fluoriid teeb ainult head?
Fluor ja hambahaiguste profülaktika
Raske on arvata millest teie hammaste kulumine on tingitud. Oluline oleks kliiniline kontroll. Võin ainult arvata.
Üks põhjus võib olla vale pesemise tehnika. Soovitan hammaste pesemist alustada iga kord erinevast kohast vältimaks liigset survet ja jõudu. Kui alustate iga õhtu hammaste pesemist esihammastest siis oleme selgitanud põhjuse.
Teine põhjus võib olla Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD). See on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia. Lisaks kõrvetistele ja happelisele regurgitatsioonile, mis võivad esineda nii isoleeritult kui kombineeritult, võib GERD põhjustada ka ebatüüpilisi vaevusi. Arvatakse, et 20 – 60%-l refluksiga haigetest esinevad pea- ja kaelapiirkonna vaevused ilma oluliste kõrvetisteta. Tüüpilisim kaelapiirkonna vaevus on tükitunne kurgus, lisaks sellele võib esineda aga ka mitmesuguseid muid kaebusi. Ravimata GERD võib põhjustada kroonilist larüngiiti, düsfooniat, kroonilist kurguvalu, kroonilist köha või köhatamist, häälepaelte granuloomi jt. haigusseisundeid. Kui magate palju nt kõhuli siis maohape on kontaktis esihammastega ja võib tulemuseks olla kulumise nähud.
Soovitan lugeda nt
http://www.korvetised.ee/reflukshaigus
Samas võib põhjuseks olla tihti või korraga suures koguses hapu toidu söömine nt. õuna hammustamine
Kaunist päeva
Terje Altosaar
Samal ajal on teada, et fluoriidide liigsel saamisel avaldub tema toksiline toime. Hammaste arengu perioodil pidurdub emaili struktuuri normaalne mineraliseerumine, areneb välja hambaemaili fluoroos. Fluoriidide suuremate päevaannuste korral võivad avalduda ka mitmed tõsised tervisehäired nagu skeletiluude fluoroos, raseduspatoloogia, pahaloomulised kasvajad, kilpnäärme talitluse häired jne.
Hindamaks fluoriidide toimet organismile tuleb arvestada fluoriühendite saamist elukeskkonnast - toidust, joogiveest ja õhust. Teame, et toit annab põhilise osa organismile vajalikke aineid. Erandiks on fluoriidid, mille vajadusest toit katab 10-20%. Atmosfääriõhus on tavaliselt fluoriide väga vähe, va. tööstusliku fluorisaastega piirkonnad. Seetõttu jääb inimese põhiliseks fluoriallikaks joogivesi.
Kui joogivees on fluori vähe (alla 0,5mg/l) siis on soodustatud hambakaariese teke. Kõrge sisalduse (üle 1,5mg/l) korral hakkab avalduma fluoriühendite toksiline toime (siis ei tohiks kasutada fluoriidiga hambapastasid) Optimaalseks joogivee fluorisisalduseks peetakse 0,7-1,2mg/l, siis avaldub ka maksimaalne kaitse kaariese eest.
Viimaste aastakümnete hambafluoroosi riskitegurite uuringute metaanalüüs tõi välja neli peamist riskitegurit. Nendeks on fluoreeritud joogivee, fluorilisandite, fluoriga hambapasta ja imikute toitesegude kasutamine (Mascarenhas, 2000). Parim kaariese vastane efekt saavutatakse, kui fluoriide kasutatakse vähe korraga ja tihti (hambapastas), aga mitte kõiki fluoriiditooteid korraga ühel päeval. Manustamise valik ja kogus sõltub piirkonna joogivee fluorisisaldusest.
Lapsi varitseb fluorisisaldusega hambapastat kasutades fluoroosioht, kuna paljude uurimuste järgi neelavad väikesed lapsed vähemalt poole kasutatud hambapastast. Eelkooliealised lapsed vajavad hambapasta harjale panemiseks ja harjamise kvaliteedi kontrolliks enda kõrvale täiskasvanut.
Seosed hambafluoroosi ja –kaarise haigestumise ning joogivee fluorisisalduse vahel saadi nt. Tartu linna 12 a. kooliõpilastel kellel hambaemaili fluoroosi esinemissagedus seostus tarbitava joogivee fluorisisaldusega elukohas. Kõige kõrgem fluoroosi esinemissagedus oli Veeriku linnaosa koolilastel, kus joogivee fluorisisaldus oli ka kõrgem- keskmiselt 3,9mg/l. Järgmisel kohal oli Raatuse piirkonna lapsed, kus joogivee fluorisisaldus oli keskmiselt 2,4 mg/l. Fluorivaene (0,2mg/) veehaare oli Staadioni piirkonnas.
Kui teostatakse fluoriidi profülaktikat, lähtutakse vajadustest ja elukoha joogivee fluorisisaldusest ning määratakse sobiv/sobivad fluoritoode/tooted. Ei ole vaja ravida terveid ehk kõik inimesed ei vaja tõhustatud fluoriidiprofülaktikat. Vajadust oskavad hinnata nt. hambaarstid ja suuhügienistid.
Palju head korraga ei olegi hea.
Vt lisaks:
Kas fluoriid teeb ainult head?
Fluor ja hambahaiguste profülaktika
Raske on arvata millest teie hammaste kulumine on tingitud. Oluline oleks kliiniline kontroll. Võin ainult arvata.
Üks põhjus võib olla vale pesemise tehnika. Soovitan hammaste pesemist alustada iga kord erinevast kohast vältimaks liigset survet ja jõudu. Kui alustate iga õhtu hammaste pesemist esihammastest siis oleme selgitanud põhjuse.
Teine põhjus võib olla Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD). See on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia. Lisaks kõrvetistele ja happelisele regurgitatsioonile, mis võivad esineda nii isoleeritult kui kombineeritult, võib GERD põhjustada ka ebatüüpilisi vaevusi. Arvatakse, et 20 – 60%-l refluksiga haigetest esinevad pea- ja kaelapiirkonna vaevused ilma oluliste kõrvetisteta. Tüüpilisim kaelapiirkonna vaevus on tükitunne kurgus, lisaks sellele võib esineda aga ka mitmesuguseid muid kaebusi. Ravimata GERD võib põhjustada kroonilist larüngiiti, düsfooniat, kroonilist kurguvalu, kroonilist köha või köhatamist, häälepaelte granuloomi jt. haigusseisundeid. Kui magate palju nt kõhuli siis maohape on kontaktis esihammastega ja võib tulemuseks olla kulumise nähud.
Soovitan lugeda nt
http://www.korvetised.ee/reflukshaigus
Samas võib põhjuseks olla tihti või korraga suures koguses hapu toidu söömine nt. õuna hammustamine
Kaunist päeva
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist
Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa