Küsimus nr 5130

Külli küsis (5. nov 2010)
Minu 3a 3k pojal on nii palju hambaauke juba... 6 on parandatud (kõik eesmised 4 purihammast ja 2 lõikehammast, parandada lasi ilusti, augud veel väiksed ka). Nüüd vaatan, et augud on ka teiste lõikehammaste igemepiiril, 1 suurem (küll madal ja ainult kollakas, aga terava servaga, seega ikka auk ju?), nii 1 mm kõrge ja 3 mm pikk ja siis veel 2 ca 1 mm läbimõõduga madalat augukest. Ja üldse tundub tal hambaemail mõnes kohas kuidagi kollakas ja niru olema.
Hambad ise on ka üsna väiksed (aga olid juba lõikudes sellised, pole oluliselt madalamaks kulunud minu meelest), ühe lõikehamba servast paistab email lausa läbi mõne millimeetri ulatuses. Ja purihambad on väga sügavate sakkidega (frissuurid vms?), tagumised veel õnneks ilusti valged ja terved.
Rinnapiima sai 2a 9k ja oli kuni 3. eluaastani väga niru söömaga, mistõttu tihti juhtus vanaema söögivaheaegadel veel võileibu jms tegema... nüüd juba juulist saati ei ole mingit näksimist: max 5 söögikorda päevas, muul ajal saab ainult puhast vett. Magusat küll sööb, aga ainult söögi ajal ja söögiaeg kestab ikka mõistliku aja..
Hambaid peseme juba esimeste hammaste lõikumisest 2x päevas ja päris hoolega. Lutti ega lutipudelit pole kunagi kasutanud...
Miks mu lapsel nii kehvad hambad on? Äkki on mingi aine puudus? Või teen ikka midagi valesti?
Mida saaks teha, et rohkem auke ei tuleks?
Kui ise väike olin, siis kasutati mingit fluoriga lakki. Kas sellest ei oleks abi?
Kas jäävhambad tulevad siis ka kehvad?
suuhügienist Terje Altosaar vastas (9. nov 2010)
Terje Altosaar Tere
Soovitan minna oma hambaarsti poole, kes teie küsimustele oskab üheselt vastata. Oluline on näha kliinilist pilti tibu suust. Panen kirja üldised põhitõed, et püüelda sinnapoole, et laste hammastel auke üldse ei tekiks. Kui kahjulikud harjumused või vale pesemistehnika kaob lõikuvad teie tibul kaunid ja terved jäävhambad. Kas on mingi aine puudus seda virtuaalselt ei saa öelda.

1. HAMMASTELE MEELDIV TOIT
Imik.
Et lapsel areneksid terved hambad, peab nii rase kui ka imetav ema sööma piima- ja teraviljatoite, puu- ja juurvilju ning liha. Kui imik sööb rinnast, teeb ta aktiivselt alalõualiigutusi, mistõttu arenevad tal õigesti lõualuud ja mälumislihased. Laps saab piimavalku, mis hoiab ära hambaaukude tekke ja samas ei riku piimasuhkur (laktoos) nii palju hambaid kui tavaline suhkur (sahharoos). Imikut pudeliga toites ei tasu tema pea alla panna kõrgendust ja luti auk ei tohi olla liiga suur, et beebi alalõug teeks söömise ajal aktiivselt tööd.
Lapsele ei tohi anda enne magamaminekut magusaid jooke (tee, mahl, meevesi jt). Lutipudelit magusa joogiga või piimaga ei tohi jätta ööseks suhu. Öösel ei eritu enam nii palju sülge, mis on vajalik suhkrust toituvate bakterite kahjutuks tegemiseks. Bakterid aga ründavad kohe lapse õhukest hambaemaili. Rahustav imemislutt peab olema puhas, magusaga katmata. Tegelikult ei vajagi rinnapiimajoogil imik lisajooki. Vajadusel aga tasub talle anda vaid puhast vett.

Väikelaps.
Väikese lapse limaskest on väga õrn ja sellel puudub küllaldane kaitsevõime mikroobide vastu. Kui ema-isa niisutab lutti oma suus või testib toidu temperatuuri samast lusikast, millega toidab last, annab ta oma süljega lapsele ka baktereid, mis lapse suus kiiresti paljunema hakkavad ja võivad tekitada hambakoe defekti ehk kaariest. Lutti tasub pesta voolava vee all ja toidu temperatuuri testida käe peal. Lutti ei tasu lapsel imeda pärast pooleteise aastaseks saamist, sest see võib takistada lõualuude ja hammaste normaalset arengut.
Piim on väikelaste põhitoit ja piimatoodetel on hambaaukude teket vähendav toime. Piimavalk koos kaltsiumi ja fosfaadiga hoiab ära hammaste kõvakudede pehmenemise, mida suhkur suus põhjustab. Piimasuhkur võib aga põhjustada hambaaukude teket, kui imetamist jätkatakse ka teisel eluaastal või piimapudel antakse uneajaks voodisse.
Mitmekesine toit koosneb piimatoodetest, täisteraviljast, juur- ja puuviljadest ning annab ka piisavalt hammaste arenguks vajalikku kaltsiumi.
Kahel esimesel eluaastal ei tasu last harjutada magusa söömise ja joomisega. Siis ei hakka ta seda ka nõudma. Hammastele kahjulikud on ka kihisevad joogid (limonaadid, Coca jm) aga ka näiteks hapu mahl suurendab hambaaukude tekke võimalust. Mahlad ja piim peaksid käima söögikordade juurde. Kui vahepeal tekib lapsel janu, tasub talle anda vaid vett.
Aedvili võib kulutada hambaid siis, kui tarvitatakse sageli happelisi sööke-jooke, sest happed söövitavad koos suhkruga hamba pinda. Kõvad aedviljad kulutavad aga hambaid mehhaaniliselt.
Juust on lastele ideaalne järelroog, sest kaitseb hambaid söömisel tekkiva happe mõju eest. Kõige suurem efekt on juustu tarvitamisel ooteks ja põhiroa lõpus. Hammastele on paremad kõvad, küpsetatud eedam- ja emmentali juustud. Need nõuavad närimist, viibivad suus pikemat aega ja stimuleerivad sülje eritumist, mis uhab hammastelt toiduosakesi.
Magus kõige viimasena. Komme, küpsiseid, mett, puuvilju jm magusat andke lapsele pärast pudru, prae söömist söögikorra lõpus. Eriti sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest annavad hammastele närimist ja suurendavad sülje hulka.
Hammastele ei ole kahjulik söödud suhkru hulk, vaid oluline on, kui tihti suhkrut päevas süüakse ja kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained katavad hambaemaili. Seetõttu tuleks vältida magusa näksimist toidukordade vahel. Eriti ohtlikud on hammastele lutsukommid, mida lapsed imevad pikka aega.
Ei ole õige teha nädalas kommipäevi, mil laps võib süüa magusat nii tihti kui soovib. See tõotab hammastele 12 tunnist happerünnakut.


2. VIIS SÖÖGIKORDA
Sülg neutraliseerib hapete mõju ja uhab hammastelt toiduosakesi. Kasulikku sülge jagub aga küllaldaselt vaid viieks söögikorraks. Jälgige, et laps rohkem ei sööks. Ka üks õun või sõõm mahla võrdub ühe söögikorraga.


3. VÄIKE HAMBAHARI
Hammastele kogunevat kattu (kollakas pehme mass hammastel) saab eemaldada vaid mehhaaniliselt ja selleks peab kasutama hambaharja. Nätsu närimine või õuna söömine ei puhasta hambaid küllaldaselt.
Lapse hambaid võib hakata pesema esimese hamba tulekust peale, mis juhtub tavaliselt 6-kuuselt. Beebide jaoks on müügil eriti tillukesed harjad, kõigile teistele lastele tasub osta lühikese peaga ja tihedate pehmete harjastega hari (pakendil kirjaga soft). Kõvade harjastega hari võib vigastada lapse õrna iget. Et hari ei avaldaks hammastele liigselt survet, võiks seda hoida käes nagu pliiatsit.
Hari tasub välja vahetada, kui harjased on sorgus. Tavaliselt on harja kasutamisaeg 2-3 kuud.

4. FLUORIGA VÕI FLUORITA HAMBAPASTA
Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele täiendavalt mineraalaineid. Lapse hambaid tasub pastaga pesta siis, kui ta oskab sülitada. Harjale tuleb panna hernetera suurune kogus pastat, mida võib välja sülitada alles pärast hammaste pesu. Siis jõuavad pastas olevad mineraalained hammastele mõjuda ja neid tugevdada.
Väikesed lapsed võiksid kasutada laste hambapastasid. Lastele ei sobi väga teralised (nt soodaga, valgendavad) pastad.
Pastat ostes tuleks arvestada, kui palju on joogivees fluori, mis hambaid tugevdab. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0-1,2 mgF/l) areneb tugev ja mikroobide ning süsivesikute toimele vastupidav hambaemail. Paraku on Eestis joogivee fluorisisaldus väga erinev.

Joogivee fluorisisaldus on 0,1-0,3 mg/l Põlva, Võru ja Valga ümbruses. Selles piirkonnas peaksid nii lapsed kui ka täiskasvanud pesema hambaid fluori sisaldava hambapastaga ja hambaarsti juhendamisel võtma lisaks fluori sisaldavaid tablette, jooma või loputama suud naatriumfluoriidi lahusega, katma hambaid fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega. Kasuks tuleb fluori sisaldava mineraalvee joomine.

Joogivee fluorisisaldus on 0,3-0,7 mg/l Tallinnas, Paides ja Viljandis. Hambaid tasub siinsetel elanikel pesta fluorisisaldava pastaga, vajadusel võtta tablette, katta hambaid fluoriühenditega ja juua mineraalvett.

Joogivee fluorisisaldus on 0,8-1,5 mg/l Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Kasutada tasub fluorisisaldavat pastat, hambaid võib katta fluoriühenditega ja juua mineraalvett.

Joogivee fluorisisaldus on üle 1,6 mg/l Pärnus, Virtsus, Haapsalus ja Lääne-Eesti rannikualadel. Lapse organismi, sh hammaskonna, normaalseks arenguks on soovitav kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8 mg/l. Liigne fluor kahjustab hambaemaili. Hambaid tasub pesta pastaga, mis ei sisalda fluori. Hammaste mälumispinnad võib katta hermeetikumiga, mis ei sisalda fluori. Vee asemel tuleks rohkem juua naturaalset mahla, piima või jogurtit.

5. BASSI TEHNIKA
Hammaste pesemiseks soovitatakse Bassi tehnikat, mille puhul hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi kahel kuni kolmel hambal korraga. Harjased on suunatud 45 kraadise nurga alla poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu. Nii puhastavad harjased samaaegselt hästi hambapinda ja masseerivad igemeid. Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest ja liikuda teise poole purihammasteni ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest ning liikuda jällegi teise poole purihammasteni. Esihambaid võib tagant pesta harja püsti hoides. Lõpuks tuleb harjata hambumispinda ja keelt. Hoolikas hammaste pesemine kestab vähemalt 2-5 minutit.
Hambaid ei tasu pesta kohe pärast söömist, vaid oodata vähemalt pool tundi, et sülg jõuaks happed neutraliseerida. Muidu on oht kulutada hapetest pehmeks muutunud hambaid.

Jõudu
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Esita talle oma küsimus
Vaata, mida Terje Altosaar on vastanud teistele küsimustele
Terje Altosaar
Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
Dukan & Korrovits Hambaravi Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
ODE AS Riia 11, Tartu, Tartumaa