Aire küsis (15. sept 2005)
TERE!
Olen 30.a. ja väga hädas oma hammaste ja hambajuurepõletikega. 4 aasta jooksul olen kulutanud paljalt hambaravile 8000.- krooni, kuid vaatamata sellele pidin loobuma eelmise aasta jaanuaris 2st alumisest tagumisest hambast, mille asemel implantaadid paigaldati. Samal ajal pandi ka kroon ühele varem juureravitud purihambale, kuna oma hammas oli seal üsna katkiseks kulunud. Arst arvas, et kroon ikka tugevam ning selle krooni külge ehitati ka väike ripatshammas ( juba lapsena eemaldatud hamba asemele) Ei olnud mina selle kulutusega küll väga päri, sest kartsin, et kui äkki peaks juhtuma, et see juur siiski uuesti põletikuliseks lööb, tuleb kõik see kroon ja ripats eemaldada...
Ja nii läkski. Selle aasta juunis hakkas hammas valutama,mitte nii piinavalt et elada ei saaks, aga pidevalt ja närivalt.Tehti väikesed pildid valupiirkonnas olevatest hammastest, kuid esialgu saadeti mind tagasi, sest põletikukolle varasemate piltidega võrreldes ei paistnud suurenenud olevat. Uuriti ja raviti kõrval olevat elus hammast ja lihviti plomme, kuid valu ei kadunud, võtsin ka 5 päevase kuuri antibiootikume, kuid seegi ei aidanud, lümfisõlmed lõua all olid juba üsna valusad ja suurenenud , ilmus ka mingi imelik pöidlaotsa suurune pehme ja valus moodustis sama keha poole selja peale nn. tiiva peale. Siis sattusin õnneks ühe esmaabi arsti juurde, kes tegi mingeid huvitavaid katseid minu hammastega, lakkide jms ning otsustas, et varem juureravitud hammas kuulub eemaldamisele.
See toimuś siis juuli viimastel päevadel. Välja sikutamine oli arsti sõnul igati traumaatiline ning selgus, et põletik oli olnud nii kõva, et kahe juure vahelt oli luu juba purunenud, mistõttu arst emaldas selle osa.
Hiljem tarvitasin 2 nädala jooksul erinevaid valuvaigisteid.
(Varasemad hamba eemaldamised kosunud max nädalaga). Nüüd nagu oleks probleem lahendatud, sest hammas läinud, aga ...
Hädad, mis algasid umbes hambavaluga ühel ajal, nagu liigeste valulikkus ( põlv, puus, õlg ) , suurenenud lümfisõlmed ( lõua all peaagu järgi andnud, kuid nüüd kurgumandel nagu suurenenud ja abaluu peal olev moodustis küll väiksemaks jäänud, kuid annnab end ikka veidi tunda ning sama poole kaenlaalused lümfisõlmed ka jätkuvalt suuremad kui teisel poolel ja aeg-ajalt valusad.
Olen teinud vereproove,ka juunikuus kui hammas valutas, põletiku näitajad normi piires,( nii sete, AOC jne ) kuid lümfotsüüdide näidud veidi kõrgemad.
Käin nüüd ühe arsti juurest teise juurde, perearst, nina-kurgu-kõrvaarst, hematoloog, varsti peaksin saama ka reumatoloogi jutule.
Hematoloog arvas esialgu, et paistab nagu reaktiivne artriit, kuid tegi veel lisaanalüüse jne, mille tulemused saan varsti teada.
Alles olevad hambad üle vaadatud uuesti. Lähemal ajal eemaldatakse veel 1 tarkusehammas ja ravitakse selle kõrval olevat hammast, tehti ka panoraampilt, põletikku ei leitud arsti sõnul.
MINA AGA EI SUUDA USKUDA ENAM HAMBAARSTE, KES ÜTLEVAD, ET KÕIK ON KORRAS, sest mul on veel paar juureravitud hammast, mis pealtnäha korras, kuid ei või ju kunagi teada, mis all peidus, nagu minu selle aastane kogemus näitab. MIda teha? Arsti sõnul ei ole mul suuhügieeniga probleeme (kasutan hambaniiti, olen muretsenud elektrilise hambaharja, jne )
MIs on aga minu probleem - pikad hambajuured, mis arstide sõnul takistab juureravi. Peaks ehk kõik surnud hambad välja tõmbama ja asendama implantaatidega? Samas äkki tekitavad just need võõrkehad suus nn reumaatilisi vaevuseid?
Tänan ärakuulamise eest! Jään huviga vastust ootama
Olen 30.a. ja väga hädas oma hammaste ja hambajuurepõletikega. 4 aasta jooksul olen kulutanud paljalt hambaravile 8000.- krooni, kuid vaatamata sellele pidin loobuma eelmise aasta jaanuaris 2st alumisest tagumisest hambast, mille asemel implantaadid paigaldati. Samal ajal pandi ka kroon ühele varem juureravitud purihambale, kuna oma hammas oli seal üsna katkiseks kulunud. Arst arvas, et kroon ikka tugevam ning selle krooni külge ehitati ka väike ripatshammas ( juba lapsena eemaldatud hamba asemele) Ei olnud mina selle kulutusega küll väga päri, sest kartsin, et kui äkki peaks juhtuma, et see juur siiski uuesti põletikuliseks lööb, tuleb kõik see kroon ja ripats eemaldada...
Ja nii läkski. Selle aasta juunis hakkas hammas valutama,mitte nii piinavalt et elada ei saaks, aga pidevalt ja närivalt.Tehti väikesed pildid valupiirkonnas olevatest hammastest, kuid esialgu saadeti mind tagasi, sest põletikukolle varasemate piltidega võrreldes ei paistnud suurenenud olevat. Uuriti ja raviti kõrval olevat elus hammast ja lihviti plomme, kuid valu ei kadunud, võtsin ka 5 päevase kuuri antibiootikume, kuid seegi ei aidanud, lümfisõlmed lõua all olid juba üsna valusad ja suurenenud , ilmus ka mingi imelik pöidlaotsa suurune pehme ja valus moodustis sama keha poole selja peale nn. tiiva peale. Siis sattusin õnneks ühe esmaabi arsti juurde, kes tegi mingeid huvitavaid katseid minu hammastega, lakkide jms ning otsustas, et varem juureravitud hammas kuulub eemaldamisele.
See toimuś siis juuli viimastel päevadel. Välja sikutamine oli arsti sõnul igati traumaatiline ning selgus, et põletik oli olnud nii kõva, et kahe juure vahelt oli luu juba purunenud, mistõttu arst emaldas selle osa.
Hiljem tarvitasin 2 nädala jooksul erinevaid valuvaigisteid.
(Varasemad hamba eemaldamised kosunud max nädalaga). Nüüd nagu oleks probleem lahendatud, sest hammas läinud, aga ...
Hädad, mis algasid umbes hambavaluga ühel ajal, nagu liigeste valulikkus ( põlv, puus, õlg ) , suurenenud lümfisõlmed ( lõua all peaagu järgi andnud, kuid nüüd kurgumandel nagu suurenenud ja abaluu peal olev moodustis küll väiksemaks jäänud, kuid annnab end ikka veidi tunda ning sama poole kaenlaalused lümfisõlmed ka jätkuvalt suuremad kui teisel poolel ja aeg-ajalt valusad.
Olen teinud vereproove,ka juunikuus kui hammas valutas, põletiku näitajad normi piires,( nii sete, AOC jne ) kuid lümfotsüüdide näidud veidi kõrgemad.
Käin nüüd ühe arsti juurest teise juurde, perearst, nina-kurgu-kõrvaarst, hematoloog, varsti peaksin saama ka reumatoloogi jutule.
Hematoloog arvas esialgu, et paistab nagu reaktiivne artriit, kuid tegi veel lisaanalüüse jne, mille tulemused saan varsti teada.
Alles olevad hambad üle vaadatud uuesti. Lähemal ajal eemaldatakse veel 1 tarkusehammas ja ravitakse selle kõrval olevat hammast, tehti ka panoraampilt, põletikku ei leitud arsti sõnul.
MINA AGA EI SUUDA USKUDA ENAM HAMBAARSTE, KES ÜTLEVAD, ET KÕIK ON KORRAS, sest mul on veel paar juureravitud hammast, mis pealtnäha korras, kuid ei või ju kunagi teada, mis all peidus, nagu minu selle aastane kogemus näitab. MIda teha? Arsti sõnul ei ole mul suuhügieeniga probleeme (kasutan hambaniiti, olen muretsenud elektrilise hambaharja, jne )
MIs on aga minu probleem - pikad hambajuured, mis arstide sõnul takistab juureravi. Peaks ehk kõik surnud hambad välja tõmbama ja asendama implantaatidega? Samas äkki tekitavad just need võõrkehad suus nn reumaatilisi vaevuseid?
Tänan ärakuulamise eest! Jään huviga vastust ootama
Timo Paberit
vastas (2005-09-20 14:08)
Hammaste juureravi on alati seotud teatud riskiga ning selle edukus on sõltuv väga paljudest asjaoludest. Rääkida saame seetõttu vaid prognoosist.
Ripatshammaste valmistamise osas olen pisut eriarvamusel. Nimelt on see teatud juhul alternatiiviks sildproteesile või implantaadile, kuid risk tugihamba ülekoormamisele on reaalselt olemas mis võib olla ka hamba tundlikkuse põhjuseks. Eriti puudutab see näiteks juureravitud hambaid, kus ülekoormus võib ka varasemalt kontrolli alla saadud põletikuprotsessi uuesti käivitada. Seega soovitan oma patsientidel pigem langetada otsus silproteesi või võimalusel implantaadi kasuks.
Üldtervisliku seisundi seos hambahaigustega on teaduslikult tõestatud. Seetõttu ei ole ime, kui näiteks krooniline juurepõletik kurnab immuunsüsteemi ja raskendab parimal juhul vaid nahahaavade paranemist või tekitab lihtsalt kurnatusetunnet ning väsimust. Selliste kaebuste korral on mõistlik juureravitud hammaste seisundit veelkord hinnata - teostada kohtülesvõtted, kontrollida hammaste tundlikkust survele jne... Kahtluse korral juureravi korrata. Kindlasti ei ole iga juureravitud hammast vaja tingimata implantaadi vastu välja vahetada, kuigi see on valikvõimalus juhul, kui prognoos ei ole paljutõotav. Implantaadid valmistatakse materjalidest, mis on äärmiselt väheallergilised.
Timo Paberit, hambaarst
Ripatshammaste valmistamise osas olen pisut eriarvamusel. Nimelt on see teatud juhul alternatiiviks sildproteesile või implantaadile, kuid risk tugihamba ülekoormamisele on reaalselt olemas mis võib olla ka hamba tundlikkuse põhjuseks. Eriti puudutab see näiteks juureravitud hambaid, kus ülekoormus võib ka varasemalt kontrolli alla saadud põletikuprotsessi uuesti käivitada. Seega soovitan oma patsientidel pigem langetada otsus silproteesi või võimalusel implantaadi kasuks.
Üldtervisliku seisundi seos hambahaigustega on teaduslikult tõestatud. Seetõttu ei ole ime, kui näiteks krooniline juurepõletik kurnab immuunsüsteemi ja raskendab parimal juhul vaid nahahaavade paranemist või tekitab lihtsalt kurnatusetunnet ning väsimust. Selliste kaebuste korral on mõistlik juureravitud hammaste seisundit veelkord hinnata - teostada kohtülesvõtted, kontrollida hammaste tundlikkust survele jne... Kahtluse korral juureravi korrata. Kindlasti ei ole iga juureravitud hammast vaja tingimata implantaadi vastu välja vahetada, kuigi see on valikvõimalus juhul, kui prognoos ei ole paljutõotav. Implantaadid valmistatakse materjalidest, mis on äärmiselt väheallergilised.
Timo Paberit, hambaarst 1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus
Seotud asutustega:
·
Cardens OÜ
Jaani 20, Tartu, Tartumaa
·
Kesklinna Hambakliinik OÜ
Lai 10, Pärnu, Pärnumaa
·
Kreutzwaldi Hambakliinik
Kreutzwaldi 3, Tallinn
·
Lasnamäe Hambakliinik OÜ
Tähesaju 14, Tallinn
·
Viru Implantoloogia
Narva mnt.1, Tallinn
