Margit küsis (5. nov 2004)
Minu 3a tütre esihammastele tekivad kuivamisel ulatuslikud valged laigud (nt siis, kui ta nohu ajal lahtise suuga hingab), ülejäänud osa hambast muutub kergelt pruunikaks. Kui suu on mõnda aega kinni olnud, muutuvad hambad jälle ühtlaselt valgeks. Elame Haapsalus ja meie vesi on suhteliselt fluoririkas, vist üsna selle ülemise lubatud piiri juures, mille kohta öeldakse, et see võib juba hakata fluoroosi tekitama. Laps hakkas varakult saama pudelitoitu (loomulikult keedetud veest - olen kuulnud, et keetmine aitab fluorisisaldust vähendada). Kas võibki tegu olla selle haigusega? Kas fluoroosilaike ongi näha ainult nö "kuivanud" hammastel? (Mul endal on ka vahel hommikul esihammastel väikesed valged laigud, palju väiksemad kui lapsel). Lapse hambaid olen alati pesnud fluorivaba geeliga. Meie hambaarst arvas, et tegu pole fluoroosiga, teine arst, keda külastasime, oli vastupidisel arvamusel... Oleksin tänulik veel mõne spetsialisti arvamust kuuldes. Kui peaks tõesti olema fluoroos, kas on siis karta, et jäävhambad tulevad veel hullemad?
Marek Vink
vastas (2004-11-08 10:09)
On suhteliselt vähetõenäoline, et piimahammastel fluoroos esineb, sest piimahammaste kroonid küpsevad platsentabarjääri varjus enne sündimist. Tegemist võib olla näiteks mõne raseduse ajal põetud süsteemse haiguse või mõne muu kui aine fluoriidi mürgistusseisundi kajastusega lapse hammastel.
Ka algusjärgus kaariesekahjustused võivad laigustaadiumis imiteerida fluoroosi. Samas on teada Lääne-Eestis ületab mõne puurkaevu vesi soovitusliku fluoriidi määra mitmeid kordi, nii pole siiski ka fluoroosikahjustus välistatud....
Jäävhammaste koha pealt tasub muidugi ettevaatlik olla. Vee keetmine fluoriidi sisaldust oluliselt ei vähenda. Jäävhammaste kroonide küpsemisperioodil (kuni koolieani) tasub vältida igasuguste
fluoriidiühendite allaneelamist. Arvatavasti oleks lapsel kuni koolieani mõistlik janujoogiks kasutada poes müüdavat pudelivett. Samas tasub teada, et (ka fluoroosikahjustusega) hambad siiski vajavad pidevalt väikeses koguses fluoriidi, et paremini hambakaariesele vastu panna. Seega võib
kasutada ka fluoriidiga hambapastat, kui suudetakse kontrollida, et seda alla ei neelataks.
Marek Vink, hambaarst
Ka algusjärgus kaariesekahjustused võivad laigustaadiumis imiteerida fluoroosi. Samas on teada Lääne-Eestis ületab mõne puurkaevu vesi soovitusliku fluoriidi määra mitmeid kordi, nii pole siiski ka fluoroosikahjustus välistatud....
Jäävhammaste koha pealt tasub muidugi ettevaatlik olla. Vee keetmine fluoriidi sisaldust oluliselt ei vähenda. Jäävhammaste kroonide küpsemisperioodil (kuni koolieani) tasub vältida igasuguste
fluoriidiühendite allaneelamist. Arvatavasti oleks lapsel kuni koolieani mõistlik janujoogiks kasutada poes müüdavat pudelivett. Samas tasub teada, et (ka fluoroosikahjustusega) hambad siiski vajavad pidevalt väikeses koguses fluoriidi, et paremini hambakaariesele vastu panna. Seega võib
kasutada ka fluoriidiga hambapastat, kui suudetakse kontrollida, et seda alla ei neelataks.
Marek Vink, hambaarst Haridus: Tartu Ülikool 1989-1992, Helsingi Ülikool 1992-1995. Tartu Ülikooli õppejõud 1997-2005. Hetkel hambaarst Al Mare Hambakliinikus. Hambaarstide Liidu president
Seotud asutustega:
·
Meliva Al Mare hambakliinik
Vabaõhumuuseumi tee 2A, Tallinn
·
Meliva KW hambakliinik
Pärnu mnt 22-2, Tallinn
