Liis küsis (20. märts 2004)
Tere,
olen 22. aastane neiu ja mul oleks kaks küsimust:
1) käisin just hambaarsti juures ja alt tagant kolmas hammas ehitati valguskõvastuva komposiittäidisega umbes kolmveerandi ulatuses üles. Probleem on selles, et see hammas on nüüd märgatavalt "raskem" kui teised ja selletõttu koguaeg tunda. Kas sellega harjub ära või oleks näiteks kroon parem variant? Samuti on selle hamba pind karedam kui teistel, kas selle vastu saab ka midagi teha?
2) ülemises reas tagant kolmandast hambast on mul ainult juured alles jäänud (kui sedagi) ja nüüd siis need eemaldatakse. Minu küsimuse peale, et mis sinna asemele saaks panna, vastas arst, et midagi pole vaja panna, kuna suus on ruumipuudus ja hambad liiguvad ise sinna vahesse ajajooksul. Aga samas ei saa ma nüüd hästi aru, kuidas vältida esimeste hammaste nihkumist (sest see rida on mul sirge ja nihkumisel tekiksid suuremad vahed kui mulle meeldiks)? Sest see tühimik on ikka mingi sentimeetri laiune vähemalt ja kui nüüd esimesed hambad hakkaksid nihkuma, siis läheks asi ju proportsioonist välja.
Tean, et peaksin neid asju oma hambaarsti käest küsima ja eks ma küsingi, lihtsalt tahaks teist arvamust ka :)
olen 22. aastane neiu ja mul oleks kaks küsimust:
1) käisin just hambaarsti juures ja alt tagant kolmas hammas ehitati valguskõvastuva komposiittäidisega umbes kolmveerandi ulatuses üles. Probleem on selles, et see hammas on nüüd märgatavalt "raskem" kui teised ja selletõttu koguaeg tunda. Kas sellega harjub ära või oleks näiteks kroon parem variant? Samuti on selle hamba pind karedam kui teistel, kas selle vastu saab ka midagi teha?
2) ülemises reas tagant kolmandast hambast on mul ainult juured alles jäänud (kui sedagi) ja nüüd siis need eemaldatakse. Minu küsimuse peale, et mis sinna asemele saaks panna, vastas arst, et midagi pole vaja panna, kuna suus on ruumipuudus ja hambad liiguvad ise sinna vahesse ajajooksul. Aga samas ei saa ma nüüd hästi aru, kuidas vältida esimeste hammaste nihkumist (sest see rida on mul sirge ja nihkumisel tekiksid suuremad vahed kui mulle meeldiks)? Sest see tühimik on ikka mingi sentimeetri laiune vähemalt ja kui nüüd esimesed hambad hakkaksid nihkuma, siis läheks asi ju proportsioonist välja.
Tean, et peaksin neid asju oma hambaarsti käest küsima ja eks ma küsingi, lihtsalt tahaks teist arvamust ka :)
Marek Vink
vastas (2004-03-21 12:03)
See, et hammas jääb peale täidise asetamist veidi kõrgemaks, on üsna tavaline. Sellele aitab kaasa ka see, et täidis asetatakse reeglina tuimastusega ning tagasiside patsiendilt võib täidise viimistlemise ajal selle tõttu olla lünklik. Nii tuleks tagasi hambaarsti poole pöörduda, kes täidist veidi madalamaks lihviks ja ka poleeriks, kui see kare tundub. Ning kroonimise peale tasuks tõsiselt mõelda, sest see oleks hambakrooni taastamisel pikaaegne lahendus. Kui üle poole hambakroonist on taastatud täidismaterjalidega, siis selle prognoos pole enam hea. Mida suurem täidis, seda sagedasemat väljavahetamist see vajab, kuni ühel hetkel hambamaterjal lihtsalt otsa saab ning täidist enam kuhugi kinnitada pole. Tihtipeale lõpeb see juure eemladamisega, sest pole võimalik enam ka proteetilist krooni kuhugi kinnitada.
Jäänukjuurte eemaldamise järel ei ole tõesti ilmtingimata tarvidust seda "tühja kohta" täita. Juhul kui auk kaares siiski häirib ning naaberhambad on väga suurte täidistega (=vajaksid kroonimist), siis võib muidugi valmistada sildproteesi. Hammaste ulatuslikumasse liikumisse selles vanuses enam väga loota ei tasuks. Väljakujunenud hambumuse korral on hambumus üsna stabiilne. Esihammaste nihkumist ei tasu samuti karta, sest hambad on "kodeeritud" nihkuma lõualuust välja ja ette poole.
Marek Vink, hambaarst
Jäänukjuurte eemaldamise järel ei ole tõesti ilmtingimata tarvidust seda "tühja kohta" täita. Juhul kui auk kaares siiski häirib ning naaberhambad on väga suurte täidistega (=vajaksid kroonimist), siis võib muidugi valmistada sildproteesi. Hammaste ulatuslikumasse liikumisse selles vanuses enam väga loota ei tasuks. Väljakujunenud hambumuse korral on hambumus üsna stabiilne. Esihammaste nihkumist ei tasu samuti karta, sest hambad on "kodeeritud" nihkuma lõualuust välja ja ette poole.
Marek Vink, hambaarst Haridus: Tartu Ülikool 1989-1992, Helsingi Ülikool 1992-1995. Tartu Ülikooli õppejõud 1997-2005. Hetkel hambaarst Al Mare Hambakliinikus. Hambaarstide Liidu president
Seotud asutustega:
·
Meliva Al Mare hambakliinik
Vabaõhumuuseumi tee 2A, Tallinn
·
Meliva KW hambakliinik
Pärnu mnt 22-2, Tallinn
