Siin on "pärlid" 2000. aasta lõpukirjanditest. Mõned on kohe väga head....
Eestlane on inimene, nagu seda on ka kõik teised rahvused, kes elavad siin maageral, kus meiegi, kes me oleme eestlased. Eestlane on inimene, kes oskab mõtelda, rääkida ja on samuti ka põikpäine ja isekas nagu olid seda ka Shakespeari näidendis Romeo ja Julia. /Kirjandi sissejuhatus./
Kõik me tahaksime, et meil peas oleks alati ilusad ja lillelised pildid.
Oma peaga mõelda on vahel tõesti riskkantne. Vahest võid sa enda peaga ennast ohtu seada. Ma ikka koguaeg mõtlen, seda kirjandit kirjutades, et kas oma peaga mõtlemine on riskantne või ei ole. Pealkiri ütleb, et on, aga igalühel on oma arvamus ja mina jälle mõtlen, et ma ei tahaks seda eiti uskuda, võib olla vahest ka on.
Sportlased on kindlasti kokkupuutunud võistlustega.
Sõbra kontrollimiseks on hea võimalus teda proovida nagu õuna. Kuid selleks peab riskima, kas tasub teda usaldada. Ei piisa ka ainult ühe külje maitsmisest vaid tuleb proovida igalt poolt.
Rääkimine oli tema juures nagu uss õunas. Ilus poiss, uss kõhus.
Tolerantsus on minus küllaltki hästi välja arenenud ioon.
Ükskord ma jõin kodus klaasist omaarust vett. Selgus, et see oli hoopis viin. Mu suus oli väga kibe maiste. Sülitasin selle nii ruttu välja, kui sain.
Tutvusin hiljuti noormehega, kes elab naise kuludel. Naine ei ole sellest teadlik.
Mulle meenus äsja, kuidas üks mu parim sõber küsis hommikul, enne eksamit, et kuhu on kadunud mu enesekindlustunne. Hetkel mõtelda selle ütluse üle, on mul tunne, et eksamile tulles on mul suur risk. Kuna ma ei tunne, et mul oleks olemas enesekindlustunne. Samas mulle meeldib tegelda selliste asjadega, mis panevad elu järele mõtlema.
Mulle ei meeldi, kui toit on soojendatud mikrolaineahjus, et jõulukuusk on ostetud poest ning ema käib ilusalongides iluoperatsioonidel. Kuhu jäävad siis need vanadusest ja selle pika ja raske elu jooksul läbitud muredest tulenevad kortsud?
Arvan, et sallimatust on siiski palju rohkem kui sallivust. Kõik saab alguse kodusest dissipliinist.
Kui inimene mõtleb oma peaga, on tal endal lihtsam, kuna ta saab aru, millest jutt käib.
Mulle meeldib reisimas käija, sellepärast et see on huvitav, riskantne, põnev ja ilus loodus. Kui ma reisin, mõtlen alati peaga, sest reisimine on mõnikord ohtlik.
Naine oli sajandeid olend, kelle eest mõtles mees.
Kõrgemat haridust saada on raske, sest sinna sisse saada, peaksid noored mõtlema peaga, kuna Kõrkkoolidel on sisseastumis eksamid.
Hing, tunded, tunnetus on välise keha sisemine osa.
Ma riskisin sinna reisile ikka minna. See reis oli väga huvitav. Laevaelu oli põnev, sai tantsida, süüa ja nii edasi.
Inimesed kardavad elus riskida, kuna hoiduvad läbikukkumistest. Loomulikult iga inimene, püüab elus omal jõul läbilüüija.
Käes on kevadkuu. Meil on täna raske päev ees, sest mina (kirjanik) pean kirjutama kirjandi. Väljas on päris sünge ilm. Alustan kirjandi kirjutamist oma peaga sest pean olema kirjanik. Elus pole assju millega ei pea riskima. Suvi tuleb varsti ja kool on vaja ära lõpetada. /./ Suvel peaks hakkama ka ennast pisut treenima, käiia jooksmas metsas. Metsas ei pea jooksma võib isegi nautida loodust, kuulata linndude ja looduse hääli. See on tervisele väga kasulik ja eriti mõnus on päikesepaistelise ilmaga kuulata metsa kohinat. /./ Tahaks luua oma firmat, ega taha olla lihttööline keda võib jalaga lükata ühest august teise.
Sellejaoks peab võtma banga laenu. Selleks, et võtta laenu, peab olema ka takatist.
Mis võiks olla ilusam teadmisest, et aktsepteeritakse mõtteid, mida oma pea on suutnud välja mõelda?
Näiteks tunnis tehes mõnda ülesannet või isegi kontrolltööd, leian tihti tolle neiu silmi minu paberilehe pealt vastuseid lugemas, kuna istume kõrvuti.
Tema eesmärgiks oli ehitada talumaja, mille ta ka saavutas.
Samuti on raske kirjeldada ülevamat rõõmu, kui mõistetakse, et tehtud teod on kandnud positiivset vilja.
Ükskord ostis ema mulle turult ilusa, suure ja punase õuna. Aga oh õudust - hammustades paar suutäit, vaatas mulle vastu üks suur, kole ja karvane uss. Tänu õunale oli, mu tuju terveks päevaks rikutud. /./ Pinnapealsed ussid, kes näitavad end kiiresti, võib-olla polegi nii pahad. /./ Sõin kord õuna, milles avastasin ussi - õnneks nägin mina teda ennem ja pääsesin ta söömisest. Aga mis oleks juhtunud, kui tema oleks mind esimesena avastanud?
Ostsin mina poest leiva, hakates seda sööma, leidsin sealt seest hiire kakajunni, millepeale ma ütlesin: "Kõik, mina enam leiba ei söö!"
Kas astume NATOsse või jääme iseseisvaks riigiks?
Risk ja õnn käisid praeguse presidendi "Putini" karjääriredelil käsikäes.
Eesti ühinemine Euroopa liiduga - nii ilus ja särav "õun", aga kui katki lõikad, siis leiad seest ühe suure ja vingerdava ussi, mis närib nii kaua, kui ükskord on hing lõplikult kinni ja tagasiteed pole enam nii lihtne leida.
Kodu on koht, kus ei saa ükski riigi poolt kehtestatud seadus kehtida.
Esimeseks integratsioonietapiks eraldatud vahendid /?/ olid oskamatult kulutatud ja tulemused olid minimaalsed.
Mida peab tegema riik "narkomaania tõkestamiseks"? Piiridel peaks olema tugevamad kontrollid.