Suuhügienisti kutse taotlemise protsessi ja kutse eksamit tutvustav tasuta infopäev suuhügienistidele

Eesti Suuhügienistide Liit korraldab
suuhügienist tase 6 kutse taotlemise protsessi ja kutse eksamit tutvustava tasuta infopäeva

Koolitusele on oodatud kõik kutse taotlemise eeltingimuste nõuetele vastava hariduse ja töökogemusega SUUHÜGIENISTID (erialane kutsekeskharidus, rakenduskõrgharidus või bakalaureus ning töökogemus vähemalt 2 aastat)

Päevakava:

9.00 - 9.15 kogunemine
9.15 - 9.30 ESHL presidendi avasõna
9.30 - 10.30 Suuhügienist tase 6 Kutse taotlemine ja kutse eksami etapid (Marju Luht ja Eveli Hark)
10.30 - 11.00 teemapõhine arutelu ja küsimused
11.00 - 11.30 American Eagle uued instrumendid ja nende tutvustus

Infopäeval osalemiseks on vajalik eelregistreerimine!

Milleks omandada kutset?

• tõendada, et sul on olemas kõik vastavas kutsestandardis kirjeldatud oskused ja teadmised - tööandja ei pea seda enam üle kontrollima;
  (Kutseseaduse § 21 ütleb: kutset omaval isikul on õigus kasutada kutsetunnistuse kehtivuse ajal kutsetunnistusel märgitud kutsenimetust või selle lühendit ning esitleda end kompetentsena vastavalt antud kutsetasemele)
• suurendada läbilöögivõimet tööturul,
• planeerida oma karjääri ja arengut,
• saada selgust olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel,
• hinnata enda täiendkoolitus vajadust.

Tuginedes Kutseseaduse § 17. lg.2 p.1 ja 2, mis ütlevad, et kutse andmisega seotud kulud kaetakse kutset taotleva isiku poolt või töötajale tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest, edastame hambaravidele üleskutse toetada teie asutuses töötavat suuhügienisti kutseeksami tasu maksmise osas!
Kogu põhjalik info kutse andmise kohta
http://suuhygienist.hambaarst.ee/39294/kutse-andmine

Kutse andmise taustast

Eesti Suuhügienistide Liidu soov omada õigust Kutse andjana tegutsemiseks tugineb liidu põhikirjalistel eesmärkidel - kaitsta ja arendada erialalist kutsetegevust Eesti Vabariigis.
Soov omakorda lähtub aga erialamaastikul valitsevast reaalsest olukorrast ja selle reguleerimise järjest suurenevast vajadusest.
Erialaspetsialistide nõudluse kasvutendents nii maailmas, kui ka Eestis on viinud suuhügienisti eriala nimetuse kuritarvitamiseni tööturul.
Riigiti suuresti erinevad õppekavade mahud, kutsestandardid ja suuhügienistile sätestavad tööülesanded ei taga esiteks ühtlast teenuse taset ja kvaliteeti ning raskendavad suuhügienisti kutsealase pädevuse hindamist ja ametlikku tunnustamist. Teiseks on need ähmastanud ka ajalist ja sisulist piiri tasemeõppe ja täiendkoolituse vahel.
Need on ka peamised põhjused, miks Euroopa direktiividega ei kuulu suuhügienisti eriala täna veel tervishoiutöötajate nimistusse ja eriala reguleerimise õigus on jäetud iga liikmesriigi omavastutusele.

Lisaks meie põhjanaabritele on veel mitmeid riike, kus oma riigi elanikest hoolivad institutsioonid ja valitsused on tunnistanud eriala vajalikkust, reguleerinud nii õpet kui ka tegevuslubade väljastamist ja suuhügienistid kuuluvad nendes riikides litsenseeritud tervishoiutöötajate nimistusse.
Üleeuroopaliselt olukorra ühtlustamiseks on vaja tõhusat koostööd mitmete pädevate asutuste, sealhulgas valitsuste, ülikoolide ja hambaravide ning suuhügienistide ja hambaarstide liitude, vahel.

Esimesed sammud selle protsessiga ühinemiseks tuleb teha aga riigisiseselt. Oluline on teadvustada, et Euroopa Liiduga liitumise järgselt on laienenud võimalused nii tööjõu, kui ka patsientide vabale liikumisele, mistõttu peaks määratlema riigisiseselt rangemad kriteeriumid nii töötamise õiguse, eriala nimetuse kandmise, kui ka suuhügienisti poolt osutatava teenuse kvaliteedi osas.
Seega võib kokkuvõtvalt ESHL kutse andja staatuse taotlemisele eelnenud kahe aastast põhjalikku ja mahukat tööd (mis hõlmas suuhügienisti kutsestandardi uuendamist ja vastavusse viimist EU direktiividele ning sellele tuginevalt kutse andmise korra, hindamiskriteeriumite ja -standardite väljatöötamist) ning kutse andjana tegutsemist nimetada vastutustunde ülesnäitamiseks ja võtmiseks. Eesmärgiga luua ühtsed alused üleriigiliselt praktiseerivate suuhügienistide kvalifikatsiooni hindamiseks, sellest lähtuvalt patsientidele osutatava teenuse kvaliteedi tagamiseks ning lisaks, tulevikku vaatavalt, tänaseks juba erialast diplomit omavatele suuhügienistidele omandatud haridusele vastavate standardite alusel tööturul kaitse tagamiseks.