Inna küsis (7. veebr 2015)
Hambaigeme peale tuli paistetus. Tehti arsti juures kanali puhastust, täideti ära, aga paistetus ei läinud mööda. Läksin teise arsti juurde kus selgus, et seal all on mäda veel. Kas eelmine arst vastutab selle eest? Ta ei teinud enne täitmist korduvalt pilti, ainult küsis, kuidas on. Kust inimene teab, mis seal sees on.
Kristo Ivanov
vastas (2015-02-12 22:32)
Tere Inna!
Tänud küsimuse eest! Juureravi on teema, mis ikka ja jälle tekitab küsimusi ning mille ravil on erinevad koolkonnad. Ühed arstid leiavad, et hammas tuleks saada võimalikult kiiresti lõpliku juuretäidise alla, teised on aga vastupidi seda meelt, et pigem vahetada ravimit hambas mitmeid kordi, et viia juureravi ebaõnnestumise risk miinimaalseks. Need debatid spetsialistide vahel on kestnud ja ilmselt jäävadki kestma ning minust oleks eksitav öelda, et ühtedel on 100% õigus või teisel mitte.
Küll aga tuleb mõista seda, et mõne patsiendi ravi ongi mõningatel juhtudel aeganõudvam. Kõik ei lähe alati raamatureeglite järgi, sest siis poleks arste vajagi. Oluline on see, et kõik arstid soovivad liikuda ühe ja sama tulemuse poole - patsiendi paranemiseni. Selleks on aga tihtilugu mitu erinevat teed. Usun, et küsimusele, miks juureravi protsess mõnikord esialgsest pikemaks on veninud, on kõige pädevam vastama alati teie enda raviarst. Tuleks meeles pidada, et arstiteadus ei ole ennustamise kunst, sest arstid saavad tegeleda üksnes prognoosimisega. Ning ka kõige paremal arstil võib nii teda ennast kui ka patsienti rahuldava lõpptulemuseni viiva eesmärgi täitmiseni kuluda mõnikord prognoositust kauem aega ning mõnikord ei pruugi ravi ka õnnestuda.
Teie raviarsti ma ei süüdistaks, kuna röntgeni tegemine ei anna mingit infot nö mäda olemasolu kohta. Röntgenil on nähtavad vaid luulised struktuurid. Kui juurekanali ravi on jõudnud sellesse faasi, kus juurekanal täidetakse, siis röntgenil ei pruugigi luus veel muutust olla. Ravi õnnestumise/ebaõnnestumise hindamiseks tehakse uus röntgenpilt alles (!) kuue kuu möödudes, sest alles siis on võimalik täheldada võimalikke muutuseid luus.
Eks ikka on olnud ja jääb olema juhtumeid, kus ka kõige parematel arstidel võib juhtuda, et ravi ei lähe plaanipäraselt, aga siin peamegi kõik meeles pidama, et inimese ravimine ei ole tooli parandamine. Pigem oleks pidanud teine arst, kelle juurde sattusite, Teile seletama, miks miski nii juhtuda võis, sest hambaarstide igapäevatöös tuleb selliseid situatsioone ikka ette ning see ei tohiks kellelegi meist võõras olla.
Loodan, et saate oma murele lahenduse!
Tervitades,
Kristo Ivanov
Kristo Ivanov, hambaarst
Tänud küsimuse eest! Juureravi on teema, mis ikka ja jälle tekitab küsimusi ning mille ravil on erinevad koolkonnad. Ühed arstid leiavad, et hammas tuleks saada võimalikult kiiresti lõpliku juuretäidise alla, teised on aga vastupidi seda meelt, et pigem vahetada ravimit hambas mitmeid kordi, et viia juureravi ebaõnnestumise risk miinimaalseks. Need debatid spetsialistide vahel on kestnud ja ilmselt jäävadki kestma ning minust oleks eksitav öelda, et ühtedel on 100% õigus või teisel mitte.
Küll aga tuleb mõista seda, et mõne patsiendi ravi ongi mõningatel juhtudel aeganõudvam. Kõik ei lähe alati raamatureeglite järgi, sest siis poleks arste vajagi. Oluline on see, et kõik arstid soovivad liikuda ühe ja sama tulemuse poole - patsiendi paranemiseni. Selleks on aga tihtilugu mitu erinevat teed. Usun, et küsimusele, miks juureravi protsess mõnikord esialgsest pikemaks on veninud, on kõige pädevam vastama alati teie enda raviarst. Tuleks meeles pidada, et arstiteadus ei ole ennustamise kunst, sest arstid saavad tegeleda üksnes prognoosimisega. Ning ka kõige paremal arstil võib nii teda ennast kui ka patsienti rahuldava lõpptulemuseni viiva eesmärgi täitmiseni kuluda mõnikord prognoositust kauem aega ning mõnikord ei pruugi ravi ka õnnestuda.
Teie raviarsti ma ei süüdistaks, kuna röntgeni tegemine ei anna mingit infot nö mäda olemasolu kohta. Röntgenil on nähtavad vaid luulised struktuurid. Kui juurekanali ravi on jõudnud sellesse faasi, kus juurekanal täidetakse, siis röntgenil ei pruugigi luus veel muutust olla. Ravi õnnestumise/ebaõnnestumise hindamiseks tehakse uus röntgenpilt alles (!) kuue kuu möödudes, sest alles siis on võimalik täheldada võimalikke muutuseid luus.
Eks ikka on olnud ja jääb olema juhtumeid, kus ka kõige parematel arstidel võib juhtuda, et ravi ei lähe plaanipäraselt, aga siin peamegi kõik meeles pidama, et inimese ravimine ei ole tooli parandamine. Pigem oleks pidanud teine arst, kelle juurde sattusite, Teile seletama, miks miski nii juhtuda võis, sest hambaarstide igapäevatöös tuleb selliseid situatsioone ikka ette ning see ei tohiks kellelegi meist võõras olla.
Loodan, et saate oma murele lahenduse!
Tervitades,
Kristo Ivanov
Kristo Ivanov, hambaarst Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel
Seotud asutustega:
·
Nordic Hambakliinik
Laeva 2 (Navigatori Ärimaja, V korrus), Tallinn
·
Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik
L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa
