Inksu küsis (16. sept 2005)
Mure järgmine. Ülevalt eelviimasel hambal tuli mais suur plomm välja (surnud hammas) ja oli äge põletik. Arst ravis juuri ja pani ajutise plommi, mis pidi eemaldatama oktoobris, et otsustada kas saab hammast ikka üles ehitada. Alles on hambast ainult väline õhuke külg, aga õige värviga. Eelmine nädal tuli ajutine plomm välja ja sattusin teise arsti juurde (oma arst lapsega kodus). Ühte juurekanalit puhastades oli väga valus, teised 2 ok. Arst ütles, et juurekanal on vigane ja ta satub otse igemesse. Hammast polevat mõtet sinna ehitada, kuna juur vigane. Soovitas uut hammast, mis kinnitatakse kõrvalhammaste külge. Foorumist jäi küll kõlama, et see on vananenud viis või sain valesti aru. Implantaati jaoks koheselt raha ei ole ja kardan ka veidi.
Kas 2 hambajuure peale ei saa hammast ehitada või kas tasub kõrvalhambaid lihvida, et protees panna? Kas selline protees on keelega tuntav ja kui kaua vastu peab? On veel mingisuguseid alternatiive?
Kas 2 hambajuure peale ei saa hammast ehitada või kas tasub kõrvalhambaid lihvida, et protees panna? Kas selline protees on keelega tuntav ja kui kaua vastu peab? On veel mingisuguseid alternatiive?
Reet Pallase
vastas (2005-09-27 08:36)
Ülemised hambad on kolme juurega, millest kaks asuvad põse pool ja üks, suurem, suulae pool. Tõenäoliselt on antud juhul tegu suulae poolse juure probleemiga. Kui see juur on kasutuskõlbmatu, pole funktsionaalselt toimivat hammast kahe põsepoolse juure peale tõesti võimalik ehitada. Mälumisliigutused on ju külgliigutused, järelejäävad juured aga hamba õigesse ritta ehitamiseks liiga põse pool ning ei anna hambale piisavat tugevust.
Teile soovitati ilmselt probleemi lahendamist sildproteesiga. Sel puhul lihvitakse tõesti ära puudu oleva hamba kõrval asuvad hambad ja toetatakse nende peale nn. sild. Kui kõrvalhammaste puhul on tegu täiesti tervete hammastega, pole see lahendus ilmselt tõesti kõige mõttekam. Kui aga ka kõrvalhambad on täidistega ja võiksid samuti tulevikus kroone vajada, võib silla tegemist kaaluda küll. Keelega erinevust oma hammastest tunda ei pruugi olla - tegu ei ole ju kohmaka suust eemaldatava proteesiga. Ehkki algul on muidugi iga asi suus võõras, isegi uus täidis, rääkimata siis tühja koha peale ehitatud hambast. Vastu võib sild pidada sõltuvalt asjaoludest kuni paarkümmend aastat.
Parimaks võimaluseks puuduva hamba asendamisel võib pidada implantaati ehk kunstjuurt, millele ehitatakse peale kroon. Sel puhul ei sõltu asendatud hammas ühestki kõrvalhambast, olles täiesti iseseisev. Implantaadi paigaldamisel jaotub summa, mis implantaadi eest tuleb maksta, mitmesse ossa. Esimeses osas makstakse umbes pool kogusummast kunstjuure paigaldamise eest lõualuusse. Teise osani läheb aga hea 4-6 kuud, kuni juur lõualuus luustub. Võrreldes sildproteesiga võib implantaadi hind sõltuvalt kasutatavatest materjalidest olla üsna
samasugune, nii et sõltuvalt katkise hamba kõrval asuvate hammaste olukorrast tasub ikkagi ka implantaadi peale mõelda.
Samuti usun, et lõikuse pärast muretseda pole ehk väga põhjust. Eks need asjad ikka ebamugavad ole, aga kõike tehakse tuimestuse all, nii et patsient lõikuse ajal valu ei tunne. Tõsi on küll, et peale lõikust võib mõne päeva jooksul olla vajadus kasutada valuvaigisteid.
Kui Te aga sisimas päris kindel pole, kas vana hambaga tõesti midagi ette võtta ei anna, soovitan hammast veel nn. teise arvamuse saamiseks mõnele teisele hambaarstile näidata. Hamba väljatõmbamine on ju ikkagi kõige viimane asi, mida ühe hambaga ette võtta annab, nii et liigne ettevaatus pole siinkohal minu meelest küll liiast.
Reet Pallase, hambaarst
Teile soovitati ilmselt probleemi lahendamist sildproteesiga. Sel puhul lihvitakse tõesti ära puudu oleva hamba kõrval asuvad hambad ja toetatakse nende peale nn. sild. Kui kõrvalhammaste puhul on tegu täiesti tervete hammastega, pole see lahendus ilmselt tõesti kõige mõttekam. Kui aga ka kõrvalhambad on täidistega ja võiksid samuti tulevikus kroone vajada, võib silla tegemist kaaluda küll. Keelega erinevust oma hammastest tunda ei pruugi olla - tegu ei ole ju kohmaka suust eemaldatava proteesiga. Ehkki algul on muidugi iga asi suus võõras, isegi uus täidis, rääkimata siis tühja koha peale ehitatud hambast. Vastu võib sild pidada sõltuvalt asjaoludest kuni paarkümmend aastat.
Parimaks võimaluseks puuduva hamba asendamisel võib pidada implantaati ehk kunstjuurt, millele ehitatakse peale kroon. Sel puhul ei sõltu asendatud hammas ühestki kõrvalhambast, olles täiesti iseseisev. Implantaadi paigaldamisel jaotub summa, mis implantaadi eest tuleb maksta, mitmesse ossa. Esimeses osas makstakse umbes pool kogusummast kunstjuure paigaldamise eest lõualuusse. Teise osani läheb aga hea 4-6 kuud, kuni juur lõualuus luustub. Võrreldes sildproteesiga võib implantaadi hind sõltuvalt kasutatavatest materjalidest olla üsna
samasugune, nii et sõltuvalt katkise hamba kõrval asuvate hammaste olukorrast tasub ikkagi ka implantaadi peale mõelda.
Samuti usun, et lõikuse pärast muretseda pole ehk väga põhjust. Eks need asjad ikka ebamugavad ole, aga kõike tehakse tuimestuse all, nii et patsient lõikuse ajal valu ei tunne. Tõsi on küll, et peale lõikust võib mõne päeva jooksul olla vajadus kasutada valuvaigisteid.
Kui Te aga sisimas päris kindel pole, kas vana hambaga tõesti midagi ette võtta ei anna, soovitan hammast veel nn. teise arvamuse saamiseks mõnele teisele hambaarstile näidata. Hamba väljatõmbamine on ju ikkagi kõige viimane asi, mida ühe hambaga ette võtta annab, nii et liigne ettevaatus pole siinkohal minu meelest küll liiast.
Reet Pallase, hambaarst Töötab Kliinik 32 hambaarstina, kelle valdkonnaks on hammaste ravi ja suukirurgia. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja alustanud residentuuris spetsialiseerumist suu-, näo- ja lõualuudekirurgiks.
Seotud asutusega:
·
Kliinik 32
Tornimäe 5, Tallinn
