Küsimus nr 911

Ingrid küsis (22. nov 2003)
Kas hambaarst olla on lihtne ja miks kui on ja miks kui ei ole?
Triin Jagomägi vastas (2003-11-25 10:25)
Nii arvavad oma tööst meie virtuaalsed hambaarstid:
----------------------------------------

Triin Jagomägi:
Ei ole lihtne. Enne hambaarstiks saamist peab palju ja hästi õppima. Kui juba diplom käes, siis jätkub enese koolitamine pidevalt. Eks arvestada tuleb sellega, et me töötame iga päev inimestega ja mõnikord on just see, mis toob rõõmu ja samas mõnikord ka väsitab. Kuna enamus hambaarstidest töötab eraarstina, siis lisandub tavalisele hambaarsti tööle ka kabineti administreerimine ja majandamine. Lihtne ei ole, aga huvitav on.

Reet Pallase:
Heaks hambaarstiks saamiseks tuleb õppida päris kaua. Ja tööle asudes tuleb kogu aeg edasi õppida. Äärmiselt oluline on ka oskus patsientidega suhelda ja nende probleemidest täpselt aru saada.
Meie töö on vaheldusrikas ja emotsionaalne, rahulolu tehtud tööst annab patsientide rahulolu ja õnnestumised keerukamate probleemide lahendamisel. "Lihtne" või "raske" on subjektiivsed ja iga inimese jaoks erinevad mõisted. Ka koristaja olla on lihtne? Või peaminister? Minu meelest on hambaarsti töö NAUDITAV just oma vaheldusrikkuse pärast.

Marek Vink:
Töö nagu iga teinegi. Võrreldes konveieritaguse tööga vaheldusrikkam, sest töö on elusate inimestega ning igal inimesel oma individuaalne probleem, mis vaja lahendada. Kui küsimusega on silmas peetud hiljuti ajalehes ilmunud hambaarstiameti kõrget positsiooni stressi tekitavate ametite edetabelis, siis ka selle põhjused peituvad töös inimestega, kes arsti poole pöörduvad
enamasti stressitekitava terviseprobleemiga. Aga raviplaani õnnestunud elluviimise järel, on emotsioon jällegi positiivne. Kui silmas on peetud hambaarsti ametit kui enda tulevast professiooni, siis tasub tutvuda selle hambaarsti ametit tutvustava artikliga.

Timo Paberit:
Ütleksin nii, et see sõltub suures osas sinust enesest, kas on lihtne või ei ole :) Lihtsaid asju meditsiinis ei ole. Hambaarsti töö võib tunduda kõrvaltvaatajale lihtsana, kuid see ei seisne ainult hammaste lappimises ehk "plombeerimises" ning "väikeste hambaaukude suuremaks puurimises", nagu mulle on mõned isikud selgitanud. Hambaarst vajab põhjalikke algteadmisi kogu organismi anatoomia ning talitluse kohta. Need algteadmised omandatakse ülikoolis prekliiniliste ainete sessiooni läbi, mis kestab Eestis kolm aastat. Järgneb erialane väljaõpe, mis kestab omakorda kaks aastat.
Seejärel õppimine ei lõppe vaid jätkub erinevate täiendkoolituste ja kursuste kaudu kogu tööjõulise eluea. Seda aga ei nimetaks ma meie töö raskeks pooleks, sest kes on hingega asja juures, võtab õppimist entusiasmiga. Pigem teevad ameti füüsiliselt raskeks sundasendis töötamine ning samaaegselt kirurgilist täpsust nõudvad ülesanded. Peab jätkuma piisavalt kannatlikku meelt ning püsivust, et tõeliselt häid tulemusi saavutada. Seega pakun, et on lihtsamaid ameteid olemas küll!

Ivo Ost:
Kõik sõltub inimesest, et hambarstiks saada on vaja päris palju õppida, ega see nii kergelt ei tule. Hambaravis on keerulisi asju ja lihtsaid - võib teha ainult lihtsat, siis ei ole eriti raske - igaüks valib oma tee. Kui piirduda ainult plommide panemisega (on ka selliseid hambaarste), siis midagi eriti keerulist selles ei ole, aga sellist hambarsti ei saa täisväärtuslikuks spetsialistiks ka nimetada. :)
Triin Jagomägi Triin Jagomägi, ortodont

1987-1993 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, stomatoloogia eriala. 1993-1995 Kuopio Ülikool, International Institute for Oral Health, MSc in orthodontics. Alates 1996 Tartu Ülikool lastestomatoloogia assistent. SA TÜ Stomatoloogiakliinik arst-õppejõud.

Seotud asutustega:
· Meliva Tartu hambakliinik Riia 2, Tartu (Kvartali keskuse 3. korrusel), Tartumaa
· Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa

NB! Meie leht kasutab küpsiseid (cookies) veebiliikluse analüüsimiseks ning kasutajakogemuse parandamiseks. Jätkates veebilehe kasutamist, nõustud küpsiste salvestamisega sinu arvutisse.