Küsimus nr 874

Teatud juhul on üldnarkoos tõepoolest ainuvõimalik lahendus. Seda näiteks labiilse närvisüsteemiga isikutel, lastel, kes ravist keelduvad ning teatud kirurgiliste menetluste korral, n. retineerunud tarkusehammaste eemaldamiseks jne. Olen veendumusel, et vaid hirm hambaravi ees ei ole põhjus hammaste raviks üldnarkoosi abil. Hambaarstihirmu korral ei ole see lahendus vaid pigem süvendab probleemi. Hambaarsti tuleb elu jooksul ikka ja jälle külastada, kas teostatud ravi tulevaseks järelkontrolliks või uute probleemide korral. Alati ei ole selleks ju võimalik üldnarkoosi rakendada. Tänapäevane hambaravi on suunatud eelkõige hambahaiguste ennetamisele ning haigus(t)e põhjuste likvideerimisele. Seega ei saa hammaste ravimist täidiste või proteesidega nimetada mitte otseselt haigus(t)e raviks vaid pigem nende tagajärgede korrigeerimiseks. Hambahaiguste ennetamine on võimalik juhul, kui patsiendi ja arsti vahel on usalduslik läbisaamine ning patsient on valmis täitma arsti nõuandeid ning soovitusi. Usaldusliku arst-patsient suhte saavutamisel on ühiselt võimalik üle saada ka hambaarstihirmust. Enamasti on see pigem tingitud negatiivsetest kogemustest ja eelarvamustest. Tänapäevast metoodikat kasutades, on võimalik enamik ravprotseduure läbi viia valutult ning seda ka paikset tuimestust kasutades.

Täpsemalt ka narkoosist: üldnarkoosi viivad läbi selleks spetsiaalse väljaõppe saanud arstid e. anestesioloogid, seega vastutavad nemad võimalike tüsistuste ning probleemide tekke vältimise eest. Selleks teostatakse enne narkoosi põhjalikud uuringud, millega püütakse ära hoida "ootamatusi". Mälule ning ajutegevusele praegusel ajal kasutatavad anesteetikumid kahjulikult ei mõju. Raskemaid tüsistusi narkoosi korral on näiteks anafülaktiline shokk. See on eluohtlik olukord ning on tingitud organismis toimuvast immuunreaktsioonist. Anafülaktilise shoki tekketõenäosus on siiski üldiselt väga madal.

---