Heli küsis (29. märts 2021)
Tere!
Minu poeg on 1 a 4 k ja mulle valmistab muret üks tema silmahammas. Alguses oli selles väike täke, seejärel pisut suurem pragu ja nüüd oleks nagu juba tükike ära. Käisime ka hambaarstil (kui kahjustus oli vaid pisike täke), kes ütles, et on natuke kaariest. Saime temalt ühe mineraliseeriva kreemi. Peseme korralikult hambaid ja paneme igal õhtul ka seda kreemi. Laps sööb täitsa korralikult ja magusat ei taha. Tõsi, ta saab veel rinda. Mis mulle kõige rohkem muret teeb, on et ega see hammas talle valu ei tee. Praegu tuleb tal ka teisi hambaid ja seega ei oska ma hinnata, millest ta vahel tujutu või nutune on. Kas hammas lagunebki täitsa ära või saaks seda veel kuidagi päästa? Kas rinnapiim lagundab hammast tõesti nii kiiresti, kuigi teen ometi kõik, mis oskan? Lapsele tehti hiljuti ka vereproov, mis oli iseenesest korras. Olen väga mures.
Minu poeg on 1 a 4 k ja mulle valmistab muret üks tema silmahammas. Alguses oli selles väike täke, seejärel pisut suurem pragu ja nüüd oleks nagu juba tükike ära. Käisime ka hambaarstil (kui kahjustus oli vaid pisike täke), kes ütles, et on natuke kaariest. Saime temalt ühe mineraliseeriva kreemi. Peseme korralikult hambaid ja paneme igal õhtul ka seda kreemi. Laps sööb täitsa korralikult ja magusat ei taha. Tõsi, ta saab veel rinda. Mis mulle kõige rohkem muret teeb, on et ega see hammas talle valu ei tee. Praegu tuleb tal ka teisi hambaid ja seega ei oska ma hinnata, millest ta vahel tujutu või nutune on. Kas hammas lagunebki täitsa ära või saaks seda veel kuidagi päästa? Kas rinnapiim lagundab hammast tõesti nii kiiresti, kuigi teen ometi kõik, mis oskan? Lapsele tehti hiljuti ka vereproov, mis oli iseenesest korras. Olen väga mures.
Terje Altosaar
vastas (2021-04-04 17:25)
Tere
Hambaauguks ehk kaariesekahjustuseks nimetame hamba kõvakoe kahjustust, mille on põhjustanud hambapinnal elava mikroobikihi ehk biofilmi elutegevuse jääkaine - piimhape. Kõige lihtsam on bakterite elutegevust häirida nende toidulaua kaudu. Ehk inimene peab kontrollima oma toitumisharjumusi. Söögikordade arvu tuleks piirata maksimaalselt 4-5 korrale päevas ehk jätta toitumiskordade vahele võimalikult pikad pausid (näksimine ei ole lubatud). Söömiskordade vahepeal olgu janujoogiks vesi.
Kahtlemata on piimatooted imikule hädavajalikud ja hambaile kõigesõbralikumad toiduained. Samas sisaldub ka piimas piimasuhkur (laktoos). Isegi emapiima liiga tihe tarbimine tekitab kaariesekahjustusi. Tegelikult polegi põhiprobleem selles, mida laps joob (rinnapiim), vaid kui tihti ta seda joob. Mida kauem on tema suus vedelikud (peale puhta vee), seda suurem on risk tõsise kaariesekahjustuse tekkeks.
Lutipudelikaariesest hoidumiseks:
· Ära pane last voodisse pudeliga, milles on suhkrut sisaldavaid jooke (ka veega lahjendatud mahla) või piima.
· Kui laps on magusa joogiga harjunud, pole teda võimalik kohe sellest harjumusest vabastada - seega tuleks hakata jooki iga päev üha rohkem veega lahjendama, kuni lõpuks laps harjub puhta veega oma janu kustutama. Võõrutusperiood peaks olema läbi viidav paari nädalaga (hiljemalt 12 elukuu lõpuks).
· Ära kasuta lapse rahustamiseks muud vedelikku peale puhta vee.
· Kui laps just süües magama ei jää, anna toidukorra lõpetuseks talle veidi vett peale juua (või üldse mitte midagi, sest ka lapse enda sülg loputab suu puhtaks)
· Puhasta oma lapse hambaid õhtuti hambaharjaga
· Uuri oma hambaarstilt või perearstilt oma kodukoha joogivee fuloriidisisalduse taset ja kui see on liiga madal, tuleb ühiselt läbi arutada, milliseid fluoriidikomponente võiks lapsele anda, et hambad juba varakult tugevad kasvaksid
Korraliku suuhügieeni korral kaariese levik peatub, kaariesest kahjustunud piimahambad tulevad ise suust ära kui selleks õige aeg on ning suhu lõikuvad jäävhambad on võimalik hoida kaariesest kahjustamata. Lisaks korralikule suuhügieenile peavad olema ka õiged toitumisharjumused.
Olge terved,
Terje Altosaar SH
Terje Altosaar, suuhügienist
Hambaauguks ehk kaariesekahjustuseks nimetame hamba kõvakoe kahjustust, mille on põhjustanud hambapinnal elava mikroobikihi ehk biofilmi elutegevuse jääkaine - piimhape. Kõige lihtsam on bakterite elutegevust häirida nende toidulaua kaudu. Ehk inimene peab kontrollima oma toitumisharjumusi. Söögikordade arvu tuleks piirata maksimaalselt 4-5 korrale päevas ehk jätta toitumiskordade vahele võimalikult pikad pausid (näksimine ei ole lubatud). Söömiskordade vahepeal olgu janujoogiks vesi.
Kahtlemata on piimatooted imikule hädavajalikud ja hambaile kõigesõbralikumad toiduained. Samas sisaldub ka piimas piimasuhkur (laktoos). Isegi emapiima liiga tihe tarbimine tekitab kaariesekahjustusi. Tegelikult polegi põhiprobleem selles, mida laps joob (rinnapiim), vaid kui tihti ta seda joob. Mida kauem on tema suus vedelikud (peale puhta vee), seda suurem on risk tõsise kaariesekahjustuse tekkeks.
Lutipudelikaariesest hoidumiseks:
· Ära pane last voodisse pudeliga, milles on suhkrut sisaldavaid jooke (ka veega lahjendatud mahla) või piima.
· Kui laps on magusa joogiga harjunud, pole teda võimalik kohe sellest harjumusest vabastada - seega tuleks hakata jooki iga päev üha rohkem veega lahjendama, kuni lõpuks laps harjub puhta veega oma janu kustutama. Võõrutusperiood peaks olema läbi viidav paari nädalaga (hiljemalt 12 elukuu lõpuks).
· Ära kasuta lapse rahustamiseks muud vedelikku peale puhta vee.
· Kui laps just süües magama ei jää, anna toidukorra lõpetuseks talle veidi vett peale juua (või üldse mitte midagi, sest ka lapse enda sülg loputab suu puhtaks)
· Puhasta oma lapse hambaid õhtuti hambaharjaga
· Uuri oma hambaarstilt või perearstilt oma kodukoha joogivee fuloriidisisalduse taset ja kui see on liiga madal, tuleb ühiselt läbi arutada, milliseid fluoriidikomponente võiks lapsele anda, et hambad juba varakult tugevad kasvaksid
Korraliku suuhügieeni korral kaariese levik peatub, kaariesest kahjustunud piimahambad tulevad ise suust ära kui selleks õige aeg on ning suhu lõikuvad jäävhambad on võimalik hoida kaariesest kahjustamata. Lisaks korralikule suuhügieenile peavad olema ka õiged toitumisharjumused.
Olge terved,
Terje Altosaar SH
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
