Liina küsis (23. sept 2003)
Küsimus selline - ei leidnud seda KKK hulgast, nii et otsustasin nõu pärida. Mul on suhteliselt siksakiline hambumus, nii ülemisel kui alumisel real on hambad paigast ära ning hambumus pole ühtlane. Hambad iseenesest on hellad (kardavad väga valu nt. puurimisel jne, ilma süstita ei saa kunagi), samas kardan ka et nad ei ole lõualuus nii tugevalt kui enne (pärast rasedust ja sünnitust "vajusid" nagu veel rohkem paigast ära). Siit minu küsimus: kas sellistele hammastele tohib üldse breketeid panna? Kui breket painutab hammast, kas see hammas teoorias võib siis hakata oma "soklis" veel rohkem loksuma ja seetõttu pole breketitest kasu? Mida siis üldse teha? Oma hambaarst (mitte ortodont) soovitas mul mitte breketeid panna, sest igal inimesel on oma "originaalne" hambumus, kuid ikkagi - tihtipeale vaevlen kompleksides oma hammaste kuju pärast...
Triin Jagomägi
vastas (2003-09-25 19:49)
Täiskasvanute ravi alustamisel tehakse alati panoraamröntgenülesvõte.
Ortodontilist ravi breketitega ei alustata enne, kui on teie hammaste, igemete ja lõualuude olukord üle kontrollitud. Kui leitakse mingeid probleeme näiteks hammaste kinnituskudedega, siis suunatakse teid ka vastava eriala spetsialisti juurde.
Täiesti tervete hammaste ja igemete puhul on alati hammastel ortodontilise ravi puhul tavalisest suurem liikuvus, see on normaalne. Peale aktiivse ravi lõppu (planeeritakse aga juba raviplaani koostamisel) tuleb kindlasti kanda veel retensiooniaparaati, selle ravietapi pikkus aga on erinevate diagnooside puhul erinev.
Soovitan teil külastada ortodonti ja temaga koos arutada teie ravivõimalusi. Ilma diagnoosi ja raviplaanita ei hakata kindlasti kohe breketeid panema. Kindlasti saate ka vajadusel soovitusi, mida oma hammaste heaks alati kasutada saate.
Triin Jagomägi, ortodont
Ortodontilist ravi breketitega ei alustata enne, kui on teie hammaste, igemete ja lõualuude olukord üle kontrollitud. Kui leitakse mingeid probleeme näiteks hammaste kinnituskudedega, siis suunatakse teid ka vastava eriala spetsialisti juurde.
Täiesti tervete hammaste ja igemete puhul on alati hammastel ortodontilise ravi puhul tavalisest suurem liikuvus, see on normaalne. Peale aktiivse ravi lõppu (planeeritakse aga juba raviplaani koostamisel) tuleb kindlasti kanda veel retensiooniaparaati, selle ravietapi pikkus aga on erinevate diagnooside puhul erinev.
Soovitan teil külastada ortodonti ja temaga koos arutada teie ravivõimalusi. Ilma diagnoosi ja raviplaanita ei hakata kindlasti kohe breketeid panema. Kindlasti saate ka vajadusel soovitusi, mida oma hammaste heaks alati kasutada saate.
Triin Jagomägi, ortodont 1987-1993 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, stomatoloogia eriala. 1993-1995 Kuopio Ülikool, International Institute for Oral Health, MSc in orthodontics. Alates 1996 Tartu Ülikool lastestomatoloogia assistent. SA TÜ Stomatoloogiakliinik arst-õppejõud.
Seotud asutustega:
·
Meliva Tartu hambakliinik
Riia 2, Tartu (Kvartali keskuse 3. korrusel), Tartumaa
·
Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik
L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa
