Vica küsis (2. sept 2019)
Tere!
Mul on aasta ja viie kuune laps. Käisime teda ristimas ning seal toimus samaaegselt ka teise lapse ristimine, ehk et igasugused protseduurid nagu õlise pintsliga suu puudutamine ning lusikast veini andmine ning kruusist vee joomine tehti samade asjadega nii minu lapsele kui ka teisele. Tean, et see tundub tobe küsimus, aga kui tõenäoline on selliste asjade kaudu nakatumine hambakaariesega?
Ette tänades!
Mul on aasta ja viie kuune laps. Käisime teda ristimas ning seal toimus samaaegselt ka teise lapse ristimine, ehk et igasugused protseduurid nagu õlise pintsliga suu puudutamine ning lusikast veini andmine ning kruusist vee joomine tehti samade asjadega nii minu lapsele kui ka teisele. Tean, et see tundub tobe küsimus, aga kui tõenäoline on selliste asjade kaudu nakatumine hambakaariesega?
Ette tänades!
Terje Altosaar
vastas (2019-09-16 11:38)
Lutt, lusikas ja suudlus on tavalisimad nakkusteed. Nakatutakse tavaliselt 6.–30. elukuul piimapurihammaste suhulõikumise järel. Paljud lapsevanemad ei tea endiselt, et vastsündinu suus puuduvad mikroobid, mis hambakaariest tekitavad – need saadakse enamasti vanematelt, kelle valede käitumisharjumuste tõttu mikroobid lapsele üle kanduvad. Mikroobid kanduvad üle näiteks siis, kui vanem last suu peale musitab, tema lutti enda suus «puhastab» või tema lusikaga toitu maitseb. Samuti võib see juhtuda kui lapse hambahari vanemate omaga kokku puutub.
Kui nakatumine kaariest tekitavate mikroobidega on toimunud, määrab kaariese aktiivsuse ära mikroobide hulk suuõõnes ning elutingimused, mida neile pakume. Täielikult mikroobide ülekandumist vältida ei saa, aga mida hiljem ja mida väiksemas koguses see juhtub, seda parem. Ekslik on arvata, et probleemid hammastega on näiteks vanematelt päritud või on hambad n-ö nõrgad, enamasti on kaariese põhjus meie endi väärkäitumine.
Kui nakatumine kaariest tekitavate mikroobidega on toimunud, määrab kaariese aktiivsuse ära mikroobide hulk suuõõnes ning elutingimused, mida neile pakume. Täielikult mikroobide ülekandumist vältida ei saa, aga mida hiljem ja mida väiksemas koguses see juhtub, seda parem. Ekslik on arvata, et probleemid hammastega on näiteks vanematelt päritud või on hambad n-ö nõrgad, enamasti on kaariese põhjus meie endi väärkäitumine.
Terje Altosaar, suuhügienist
Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa