Murelik küsis (11. nov 2015)
Tere!
Soovin taas esitada mõned küsimused oma 26ndal augustil esitatud ja 28ndal hambaarstilt R. Kuningas-Ottilt vastuse saanud küsimuse jätkuks
http://www.hambaarst.ee/spetsialist/7018
Olen käinud vahepeal mitme hambaarsti juures ja kõnealusest hambast ka röntgenpildi lasknud teha. Pildi järgi ei tuvastatud mingit põletikku ja esialgu ei võetud selle hambaga midagi ette. Hammas otseselt ei valuta, aga periooditi ikka annab tunda, vahepeal tuikab (pigem õhtuti) ja hambale koputades-survet avaldades annab rohkem tunda, kui teised hambad. Hambaarst tegi ka mingit külmatesti, sain tema jutust aru, et hambanärvid pole surnud. Nüüd hakkas juba teist korda mõne kuu jooksul ka põsk kuidagi pakitsema ja põsele, igemele vajutades on valus (kõnealune hammas on ülemises reas). Esimesel päeval hambaid kokku surudes oli samuti valus.
Öeldi, et kui midagi ikkagi on selle hambaga (ei saanud aru, kas siis juuretipupõletik või närvipõletik), siis selle teada saamiseks tuleb hammas lahti puurida. Kuna probleemid jätkuvad ja hetkel on jälle rohkem süvenenud, siis mõtlengi, mida see lahtipuurimine siis tähendab? Et hammas suretatakse ära ja tehakse juureravi? Kuidas siis jõutakse jälile, kas on juuretipupõletik või närvipõletik? Röntgenpildilt neid probleeme ei näe, aga kui juured-närvid välja võetakse, siis on midagi näha või mismoodi see protsess käib? Kardan, et ehk ei tulegi mingit probleemi välja ja kogu selle puurimise tulemusel saan endale suretatud hamba.
Vastust ootama jäädes.
Soovin taas esitada mõned küsimused oma 26ndal augustil esitatud ja 28ndal hambaarstilt R. Kuningas-Ottilt vastuse saanud küsimuse jätkuks
http://www.hambaarst.ee/spetsialist/7018
Olen käinud vahepeal mitme hambaarsti juures ja kõnealusest hambast ka röntgenpildi lasknud teha. Pildi järgi ei tuvastatud mingit põletikku ja esialgu ei võetud selle hambaga midagi ette. Hammas otseselt ei valuta, aga periooditi ikka annab tunda, vahepeal tuikab (pigem õhtuti) ja hambale koputades-survet avaldades annab rohkem tunda, kui teised hambad. Hambaarst tegi ka mingit külmatesti, sain tema jutust aru, et hambanärvid pole surnud. Nüüd hakkas juba teist korda mõne kuu jooksul ka põsk kuidagi pakitsema ja põsele, igemele vajutades on valus (kõnealune hammas on ülemises reas). Esimesel päeval hambaid kokku surudes oli samuti valus.
Öeldi, et kui midagi ikkagi on selle hambaga (ei saanud aru, kas siis juuretipupõletik või närvipõletik), siis selle teada saamiseks tuleb hammas lahti puurida. Kuna probleemid jätkuvad ja hetkel on jälle rohkem süvenenud, siis mõtlengi, mida see lahtipuurimine siis tähendab? Et hammas suretatakse ära ja tehakse juureravi? Kuidas siis jõutakse jälile, kas on juuretipupõletik või närvipõletik? Röntgenpildilt neid probleeme ei näe, aga kui juured-närvid välja võetakse, siis on midagi näha või mismoodi see protsess käib? Kardan, et ehk ei tulegi mingit probleemi välja ja kogu selle puurimise tulemusel saan endale suretatud hamba.
Vastust ootama jäädes.
Regina Kuningas-Ott
vastas (2015-11-13 22:37)
Tervist,
kui hambal on närvipõletik algstaadiumis, siis tõesti, ei pruugi röntgenpildil luulisi muutusi näha e. seda põletikku röntgenpildil lihtsalt ei näe.
Lahti puurimise all mõeldakse hamba sees oleva pulbi ruumi ( hamba sees olev ruum, kus asuvad närvid ja veresooned ) lahti puurimist ning silmaga vaatamist, mis seal toimub. Reeglina on see "ühe otsa pilet" ja lõpeb hamba "suretamisega" võetakse närv hambast välja. Kui see põletik ägeneb ja on juba kergelt diagnoositav, tehakse see protseduur nii või naa. Ühesõnaga, kui hetkel arst kindel ei ole mis ja kuidas, siis pole mõtet ette rutata. Tuleks kontrollida, et see hammas ei ole ülekoormuses ja olukorda jälgida. Kui sümptomaatika (kaebused) suureneb, siis läheb juureraviks nii või naa. Kui sümptomaatika taandub, siis ka tuleks hamba vitaalsust kontrollida 6 kuu möödudes, sest hammas võib "ära surra" ka ilma sümptomaatikata. Ja sellisel juhul läheb ka juureraviks.
Ei soovita olukorras ette rutata, tuleks kontrollida, et antud hammas ei ole oklusaalselt ülekoormatud ja olukorda jälgida, ning otsustada juureravi kasuks kui see tõesti näidustatud on.
Parimate soovidega,
dr. Regina Kuningas-Ott
www.hanzadent.ee
Regina Kuningas-Ott, hambaarst
kui hambal on närvipõletik algstaadiumis, siis tõesti, ei pruugi röntgenpildil luulisi muutusi näha e. seda põletikku röntgenpildil lihtsalt ei näe.
Lahti puurimise all mõeldakse hamba sees oleva pulbi ruumi ( hamba sees olev ruum, kus asuvad närvid ja veresooned ) lahti puurimist ning silmaga vaatamist, mis seal toimub. Reeglina on see "ühe otsa pilet" ja lõpeb hamba "suretamisega" võetakse närv hambast välja. Kui see põletik ägeneb ja on juba kergelt diagnoositav, tehakse see protseduur nii või naa. Ühesõnaga, kui hetkel arst kindel ei ole mis ja kuidas, siis pole mõtet ette rutata. Tuleks kontrollida, et see hammas ei ole ülekoormuses ja olukorda jälgida. Kui sümptomaatika (kaebused) suureneb, siis läheb juureraviks nii või naa. Kui sümptomaatika taandub, siis ka tuleks hamba vitaalsust kontrollida 6 kuu möödudes, sest hammas võib "ära surra" ka ilma sümptomaatikata. Ja sellisel juhul läheb ka juureraviks.
Ei soovita olukorras ette rutata, tuleks kontrollida, et antud hammas ei ole oklusaalselt ülekoormatud ja olukorda jälgida, ning otsustada juureravi kasuks kui see tõesti näidustatud on.
Parimate soovidega,
dr. Regina Kuningas-Ott
www.hanzadent.ee
Regina Kuningas-Ott, hambaarst Regina töötab HanzaDent Hambaravis, on lõpetanud TÜ hammaste ravi ja proteesimise alal. Osalenud täiendkoolitustel mitmel pool Euroopas.
Seotud asutusega:
·
HanzaDent Hambaravi
Paldiski mnt 9, Tallinn
