Küsimus nr 672

Täidiste vahetamise käigus jääb alati ka tervet hambakudet vähemaks. Kui oma hambamaterjali on jäänud kriitiliselt vaäheseks, tuleks hakata mõtlema hambafunktsiooni taastamisele proteetiliste kroonide abil, mis teadagi on kulukas toiming. Seega on ilma selge näidustuseta täidiste väljavahetamine mitte just mõistlik teguviis. Meditsiiniliselt pole amalgaamtäidiste väljavahetamine ainult selle pärast, et need on amlgaamist, näidustatud.
Amalgaamtäidiseid vahetatakse kui nende alla on tekkinud sekundaarne kaaries, on selgelt näha hambaseina murdumisoht või harvemal juhul on põhjuseks esteetika. Põhjamaades nimetavad amalgaamtäidiseid (põhjuseta?) väljavahetavad arstid ennast ennast "biohambaarstideks". Nende puhul kahtlustavad konservatiivsemad arstid küll äriprojekti. Ülikoolid ja erialaseltsid nende tegevust heaks ei kiida. Samas on tõsi, et uusi amalgaamtäidiseid pannakse järjest vähem ja suund on sinnapoole, et amalgaami kasutamine tõenäoliselt varsti keelustatakse (rasedatele on Rootsis keelatud). Ei taheta amalgaami
kasutada just keskkonnakaitselistel põhjustel. Näiteks kremeerimisel õhku lenduvad elavhõbedaaurud saastavad keskkonda. Samuti saastab keskkonda amalgaamtäidiste väljavahetamine hambaarsti vastuvõtul (nii kanalisatsiooni kui õhku). Korraliku imutehnika korral amalgaami väljapuurimine patsiendi tervist ei kahjusta (ohtlikud on just elavhõbedaaurud). Tõenäoliselt on uutel seadmetel ka amalgaamiseparaatorid, mis amlgaamipuru kokku kogub ja kust see probleemjäätmete kogumispunkti viiakse.

Kui siiski otsustatakse vanad amalgaamid välja vahetada, siis ei pea neid välja vahetama komposiidi vastu. Tõenäoliselt on vastupidavamad kullast või keraamilisest materjalist laboris valmistatud täidised. Aga need on kallid (praktiliselt hambakrooni hinnaga).

---