Eva küsis (18. aug 2014)
Tere,
mul on selline mure, et ma kardan, et olen oma hambaid liiga tugevalt harjanud. Ma olen 25 ja hambad peaksid veel päris mitu head aastat vastu pidama, aga juba nüüd on esimeste hammaste igemed väga kulunud. Olen lugenud, et igemed ei taastu. Kas see on tõsi? Kuidas edasi? Valu ja tundlikust ei ole. Aga esihambad justkui kuluvad. Hambavahed on tekkinud, enne ei olnud. Hambad olid üksteise küljes tihedalt.
Kas see on valest toitumisest. Kuidas edasi... mida on vaja jälgida? Käin aastas korra arstil. Eelmine kord oli eelmisel sügisel. Leian, et arst ka midagi enamat kui kriisikoldest ei räägi. Nt tookord eemaldati tarkusehammas ja parandati üks auk. Aga ma kardangi, et ma ei oska oma hakkaste eest hoolitseda. Siis igemetest midagi ei räägitud, aga see ei saa ju ühe aastaga olla tekkinud. Juba siis pidi midagi näha olema, miks arstid midagi ennetavalt ei soovita v maini. Mis ma selle murega peale hakkan?
Suur tänu teie kommentaaride eest!
mul on selline mure, et ma kardan, et olen oma hambaid liiga tugevalt harjanud. Ma olen 25 ja hambad peaksid veel päris mitu head aastat vastu pidama, aga juba nüüd on esimeste hammaste igemed väga kulunud. Olen lugenud, et igemed ei taastu. Kas see on tõsi? Kuidas edasi? Valu ja tundlikust ei ole. Aga esihambad justkui kuluvad. Hambavahed on tekkinud, enne ei olnud. Hambad olid üksteise küljes tihedalt.
Kas see on valest toitumisest. Kuidas edasi... mida on vaja jälgida? Käin aastas korra arstil. Eelmine kord oli eelmisel sügisel. Leian, et arst ka midagi enamat kui kriisikoldest ei räägi. Nt tookord eemaldati tarkusehammas ja parandati üks auk. Aga ma kardangi, et ma ei oska oma hakkaste eest hoolitseda. Siis igemetest midagi ei räägitud, aga see ei saa ju ühe aastaga olla tekkinud. Juba siis pidi midagi näha olema, miks arstid midagi ennetavalt ei soovita v maini. Mis ma selle murega peale hakkan?
Suur tänu teie kommentaaride eest!
Terje Altosaar
vastas (2014-08-22 12:43)
Tere
Kahjuks, on virtuaalselt raske leida põhjust teie murele. Soovitan pöörduda oma hambaarsti poole kliiniliseks kontrolliks. Visiidi käigus kontrollib hambaarst lisaks hammastele automaatselt ka igemete seisukorda.
Põhjus võib olla nt vales toitumises (erosioon), igemepõletik (http://www.hambaarst.ee/artiklid/99/), hammaste pesemises kohe peale söömist, tugev ja vale hammaste pesemise tehnika (http://www.hambaarst.ee/artiklid/93/), hammaste atritsioon, reflukshaigus, bruksism ehk hammaste krigistamine jne
Muu kui katubakterite happe põhjustatud hamba kõvakoe happelist kahjustust nimetatakse erosiooniks. Hape söövitab ehk demineraliseerib hambapinda, muutes selle pehmeks ja nii kiiresti kuluvaks. Tavaliselt pärineb hambaemaili lahustav hape toiduainetest. Tsitruselised ja teised puuviljad, marjad, happelised karastus- ja energiajoogid ning jäätee on tavalisimad hambaerosiooni põhjustajad. Kahjustuse ulatuse tekkimise juures on tähtis happe kontaktaeg hambaga. Näiteks võib hammaste tundlikkuse puhul täheldada sesoonsust, mis kaasneb maasikate ja õunte valmimisega... Sidruniga kuuma teed juues kujuneb happelise vedeliku kontaktaeg pikaks ning sageli on see hambaid lõhkuv tegevus igaõhtune rutiin. Hape, mis hambaid söövitab, võib suhu sattuda ka seedeelundkonnast. Maost pärit hape satub hammastega kontakti kas oksendades või reflukshaiguse ehk gastroösofageaalne tagasivooluhaiguse korral.
Mõned (näiteks vererõhu) ravimid ja haigused (näiteks anoreksia) võivad põhjustada sülje happelisemaks muutumist. Sellisel juhul "ligunevad" hambad happelises süljekeskkonnas pidevalt, mille tagajärjel need piltlikult lahustuvad.
Refluksile viitavad haigusnähud
– Vaevus on seotud söömisega: rohke söömine, rasvane toit, šokolaad, kohv, kange alkohol ja hapud mahlad halvendavad olukorda. Sageli on leevenduseks piim ja antatsiidid.
– Seisundit halvendavad kummardumine, tõstmine ja kitsad riided, samuti kõhuli lamamine.
– Kõrvetistega kaasnevad teised söögitorukaebused: valu rinnus, neelamishäired, röhatised, vedeliku refluks suhu.
Bruksism (http://kiku.hambaarst.ee/robot/4/bruksism) on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma jne
Atritsiooniks nimetame vastashammaste kontaktpindade patoloogilist kulumist. Tegemist võib olla nii üksiku hamba kuni kõigi hammaste kulumisega. Tavaliselt on atritsiooni taustal hambumushäire ja/või funktsioonipatoloogia (näiteks hammaste krigistamine ehk bruksism). Eriti kiire kulumise korral on osaline ka erosioon ehk happeline söövitus.
Terje Altosaar, suuhügienist
Kahjuks, on virtuaalselt raske leida põhjust teie murele. Soovitan pöörduda oma hambaarsti poole kliiniliseks kontrolliks. Visiidi käigus kontrollib hambaarst lisaks hammastele automaatselt ka igemete seisukorda.
Põhjus võib olla nt vales toitumises (erosioon), igemepõletik (http://www.hambaarst.ee/artiklid/99/), hammaste pesemises kohe peale söömist, tugev ja vale hammaste pesemise tehnika (http://www.hambaarst.ee/artiklid/93/), hammaste atritsioon, reflukshaigus, bruksism ehk hammaste krigistamine jne
Muu kui katubakterite happe põhjustatud hamba kõvakoe happelist kahjustust nimetatakse erosiooniks. Hape söövitab ehk demineraliseerib hambapinda, muutes selle pehmeks ja nii kiiresti kuluvaks. Tavaliselt pärineb hambaemaili lahustav hape toiduainetest. Tsitruselised ja teised puuviljad, marjad, happelised karastus- ja energiajoogid ning jäätee on tavalisimad hambaerosiooni põhjustajad. Kahjustuse ulatuse tekkimise juures on tähtis happe kontaktaeg hambaga. Näiteks võib hammaste tundlikkuse puhul täheldada sesoonsust, mis kaasneb maasikate ja õunte valmimisega... Sidruniga kuuma teed juues kujuneb happelise vedeliku kontaktaeg pikaks ning sageli on see hambaid lõhkuv tegevus igaõhtune rutiin. Hape, mis hambaid söövitab, võib suhu sattuda ka seedeelundkonnast. Maost pärit hape satub hammastega kontakti kas oksendades või reflukshaiguse ehk gastroösofageaalne tagasivooluhaiguse korral.
Mõned (näiteks vererõhu) ravimid ja haigused (näiteks anoreksia) võivad põhjustada sülje happelisemaks muutumist. Sellisel juhul "ligunevad" hambad happelises süljekeskkonnas pidevalt, mille tagajärjel need piltlikult lahustuvad.
Refluksile viitavad haigusnähud
– Vaevus on seotud söömisega: rohke söömine, rasvane toit, šokolaad, kohv, kange alkohol ja hapud mahlad halvendavad olukorda. Sageli on leevenduseks piim ja antatsiidid.
– Seisundit halvendavad kummardumine, tõstmine ja kitsad riided, samuti kõhuli lamamine.
– Kõrvetistega kaasnevad teised söögitorukaebused: valu rinnus, neelamishäired, röhatised, vedeliku refluks suhu.
Bruksism (http://kiku.hambaarst.ee/robot/4/bruksism) on hammaste krigistamine, nagistamine ja teineteise vastu hõõrumine. Paljud lapsed ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma jne
Atritsiooniks nimetame vastashammaste kontaktpindade patoloogilist kulumist. Tegemist võib olla nii üksiku hamba kuni kõigi hammaste kulumisega. Tavaliselt on atritsiooni taustal hambumushäire ja/või funktsioonipatoloogia (näiteks hammaste krigistamine ehk bruksism). Eriti kiire kulumise korral on osaline ka erosioon ehk happeline söövitus.
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
