Triin küsis (23. jaan 2013)
Tere!
Minul selline probleem, et mul tekivad kahele ülemisele esihambale valged laigud (enamasti nohu ajal, kui ma pean suu kaudu hingama ja alati pärast trenni on need laigud samuti olemas). Kui ma jälle ilusti nina kaudu saan mõnda aega hingata, siis need laigud kaovad ära. Kuid see on siiski väga ebameeldiv, sest tunnen sellistel puhkudel alati piinlikust inimestega suheldes, ma varjan oma suud ja ei naerata. Millest võivad need laigud olla tingitud ja kas on võimalik seda parandada? Väga loodan, et oskate aidate!
Minul selline probleem, et mul tekivad kahele ülemisele esihambale valged laigud (enamasti nohu ajal, kui ma pean suu kaudu hingama ja alati pärast trenni on need laigud samuti olemas). Kui ma jälle ilusti nina kaudu saan mõnda aega hingata, siis need laigud kaovad ära. Kuid see on siiski väga ebameeldiv, sest tunnen sellistel puhkudel alati piinlikust inimestega suheldes, ma varjan oma suud ja ei naerata. Millest võivad need laigud olla tingitud ja kas on võimalik seda parandada? Väga loodan, et oskate aidate!
Terje Altosaar
vastas (2013-01-30 08:54)
Tere
Soovitan minna oma hambaarsti poole, kes teie küsimustele oskab üheselt vastata. Oluline on näha kliinilist pilti suust.
Tegemist võib olla nt algava kaariesega ehk hambaauguga (tekkima hakkavatele hambaaukudele) Tuleks lihtsalt jätkata igapäevast ja hoolsat hammaste pesu nii hommikul kui ka õhtul. Samuti tuleks jälgida toitumist, vältimaks liiga tihedat näksimist või magusate jookide joomist. Kasutada ksylitooliga tooteid ja pesta hambaid NaF hambapastaga.
* ravimkahjustusele
* fluoroosile, kui Teie joogivesi sisaldab liiga palju fluori
Mõned viited
1. VIIS SÖÖGIKORDA
Sülg neutraliseerib hapete mõju ja uhab hammastelt toiduosakesi. Kasulikku sülge jagub aga küllaldaselt vaid viieks söögikorraks. Jälgige, et laps rohkem ei sööks. Ka üks õun või sõõm mahla võrdub ühe söögikorraga.
2. VÄIKE HAMBAHARI
Hammastele kogunevat kattu (kollakas pehme mass hammastel) saab eemaldada vaid mehhaaniliselt ja selleks peab kasutama hambaharja. Nätsu närimine või õuna söömine ei puhasta hambaid küllaldaselt. Et hari ei avaldaks hammastele liigselt survet, võiks seda hoida käes nagu pliiatsit. Hari tasub välja vahetada, kui harjased on sorgus. Tavaliselt on harja kasutamisaeg 2-3 kuud.
3. FLUORIGA VÕI FLUORITA HAMBAPASTA
Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele täiendavalt mineraalaineid. Lapse hambaid tasub pastaga pesta siis, kui ta oskab sülitada. Harjale tuleb panna hernetera suurune kogus pastat, mida võib välja sülitada alles pärast hammaste pesu. Siis jõuavad pastas olevad mineraalained hammastele mõjuda ja neid tugevdada. Pastat ostes tuleks arvestada, kui palju on joogivees fluori, mis hambaid tugevdab. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0-1,2 mgF/l) areneb tugev ja mikroobide ning süsivesikute toimele vastupidav hambaemail. Paraku on Eestis joogivee fluorisisaldus väga erinev.
Joogivee fluorisisaldus on 0,1-0,3 mg/l Põlva, Võru ja Valga ümbruses. Selles piirkonnas peaksid nii lapsed kui ka täiskasvanud pesema hambaid fluori sisaldava hambapastaga ja hambaarsti juhendamisel võtma lisaks fluori sisaldavaid tablette, jooma või loputama suud naatriumfluoriidi lahusega, katma hambaid fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega. Kasuks tuleb fluori sisaldava mineraalvee joomine.
Joogivee fluorisisaldus on 0,3-0,7 mg/l Tallinnas, Paides ja Viljandis. Hambaid tasub siinsetel elanikel pesta fluorisisaldava pastaga, vajadusel võtta tablette, katta hambaid fluoriühenditega ja juua mineraalvett.
Joogivee fluorisisaldus on 0,8-1,5 mg/l Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Kasutada tasub fluorisisaldavat pastat, hambaid võib katta fluoriühenditega ja juua mineraalvett.
Joogivee fluorisisaldus on üle 1,6 mg/l Pärnus, Virtsus, Haapsalus ja Lääne-Eesti rannikualadel. Lapse organismi, sh hammaskonna, normaalseks arenguks on soovitav kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8 mg/l. Liigne fluor kahjustab hambaemaili. Hambaid tasub pesta pastaga, mis ei sisalda fluori. Hammaste mälumispinnad võib katta hermeetikumiga, mis ei sisalda fluori. Vee asemel tuleks rohkem juua naturaalset mahla, piima või jogurtit.
4. BASSI TEHNIKA
Hammaste pesemiseks soovitatakse Bassi tehnikat, mille puhul hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi kahel kuni kolmel hambal korraga. Harjased on suunatud 45 kraadise nurga alla poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu. Nii puhastavad harjased samaaegselt hästi hambapinda ja masseerivad igemeid. Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest ja liikuda teise poole purihammasteni ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest ning liikuda jällegi teise poole purihammasteni. Esihambaid võib tagant pesta harja püsti hoides. Lõpuks tuleb harjata hambumispinda ja keelt. Hoolikas hammaste pesemine kestab vähemalt 2-5 minutit.
Hambaid ei tasu pesta kohe pärast söömist, vaid oodata vähemalt pool tundi, et sülg jõuaks happed neutraliseerida. Muidu on oht kulutada hapetest pehmeks muutunud hambaid.
Jõudu
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist
Soovitan minna oma hambaarsti poole, kes teie küsimustele oskab üheselt vastata. Oluline on näha kliinilist pilti suust.
Tegemist võib olla nt algava kaariesega ehk hambaauguga (tekkima hakkavatele hambaaukudele) Tuleks lihtsalt jätkata igapäevast ja hoolsat hammaste pesu nii hommikul kui ka õhtul. Samuti tuleks jälgida toitumist, vältimaks liiga tihedat näksimist või magusate jookide joomist. Kasutada ksylitooliga tooteid ja pesta hambaid NaF hambapastaga.
* ravimkahjustusele
* fluoroosile, kui Teie joogivesi sisaldab liiga palju fluori
Mõned viited
1. VIIS SÖÖGIKORDA
Sülg neutraliseerib hapete mõju ja uhab hammastelt toiduosakesi. Kasulikku sülge jagub aga küllaldaselt vaid viieks söögikorraks. Jälgige, et laps rohkem ei sööks. Ka üks õun või sõõm mahla võrdub ühe söögikorraga.
2. VÄIKE HAMBAHARI
Hammastele kogunevat kattu (kollakas pehme mass hammastel) saab eemaldada vaid mehhaaniliselt ja selleks peab kasutama hambaharja. Nätsu närimine või õuna söömine ei puhasta hambaid küllaldaselt. Et hari ei avaldaks hammastele liigselt survet, võiks seda hoida käes nagu pliiatsit. Hari tasub välja vahetada, kui harjased on sorgus. Tavaliselt on harja kasutamisaeg 2-3 kuud.
3. FLUORIGA VÕI FLUORITA HAMBAPASTA
Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele täiendavalt mineraalaineid. Lapse hambaid tasub pastaga pesta siis, kui ta oskab sülitada. Harjale tuleb panna hernetera suurune kogus pastat, mida võib välja sülitada alles pärast hammaste pesu. Siis jõuavad pastas olevad mineraalained hammastele mõjuda ja neid tugevdada. Pastat ostes tuleks arvestada, kui palju on joogivees fluori, mis hambaid tugevdab. Joogivee optimaalse fluorisisalduse puhul (1,0-1,2 mgF/l) areneb tugev ja mikroobide ning süsivesikute toimele vastupidav hambaemail. Paraku on Eestis joogivee fluorisisaldus väga erinev.
Joogivee fluorisisaldus on 0,1-0,3 mg/l Põlva, Võru ja Valga ümbruses. Selles piirkonnas peaksid nii lapsed kui ka täiskasvanud pesema hambaid fluori sisaldava hambapastaga ja hambaarsti juhendamisel võtma lisaks fluori sisaldavaid tablette, jooma või loputama suud naatriumfluoriidi lahusega, katma hambaid fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega. Kasuks tuleb fluori sisaldava mineraalvee joomine.
Joogivee fluorisisaldus on 0,3-0,7 mg/l Tallinnas, Paides ja Viljandis. Hambaid tasub siinsetel elanikel pesta fluorisisaldava pastaga, vajadusel võtta tablette, katta hambaid fluoriühenditega ja juua mineraalvett.
Joogivee fluorisisaldus on 0,8-1,5 mg/l Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal. Kasutada tasub fluorisisaldavat pastat, hambaid võib katta fluoriühenditega ja juua mineraalvett.
Joogivee fluorisisaldus on üle 1,6 mg/l Pärnus, Virtsus, Haapsalus ja Lääne-Eesti rannikualadel. Lapse organismi, sh hammaskonna, normaalseks arenguks on soovitav kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8 mg/l. Liigne fluor kahjustab hambaemaili. Hambaid tasub pesta pastaga, mis ei sisalda fluori. Hammaste mälumispinnad võib katta hermeetikumiga, mis ei sisalda fluori. Vee asemel tuleks rohkem juua naturaalset mahla, piima või jogurtit.
4. BASSI TEHNIKA
Hammaste pesemiseks soovitatakse Bassi tehnikat, mille puhul hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi kahel kuni kolmel hambal korraga. Harjased on suunatud 45 kraadise nurga alla poolviltu igemeääre ja hambakrooni vastu. Nii puhastavad harjased samaaegselt hästi hambapinda ja masseerivad igemeid. Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest ja liikuda teise poole purihammasteni ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest ning liikuda jällegi teise poole purihammasteni. Esihambaid võib tagant pesta harja püsti hoides. Lõpuks tuleb harjata hambumispinda ja keelt. Hoolikas hammaste pesemine kestab vähemalt 2-5 minutit.
Hambaid ei tasu pesta kohe pärast söömist, vaid oodata vähemalt pool tundi, et sülg jõuaks happed neutraliseerida. Muidu on oht kulutada hapetest pehmeks muutunud hambaid.
Jõudu
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
