N27 küsis (11. apr 2012)
Tere!
Tekkis probleem hambaga, millele on juureravi mõned aastad tagasi tehtud. Peale seda esimest ravi tekkis mõne aja pärast hetk, kui hakkas see hammas jälle valutama, arst määrast metronidasooli ning valu läks üle ja kõik oli kuni tänaseni korras.
Nüüd hakkas aga taas valutama. Enda arsti juurde sain sel nädalal peale kolme päeva valu, just samal hommikul kui ka paistetuse üles lõi ning esmaabis kirurg tegi igemesse lõike. Röntgen näitas, et on suur põletik ning tuleb teha ümberravi. Röntgeni tegija imestas, et ma esimest korda röntgenit sellele hambale teen. Juureravi teemadel internetist infot otsides olen märganud, et röntgeni kasutamine on selles ravis oluline. Olen pisut kahtlema hakanud oma hambaarstis. Kardan, et see põletik võis seal juba ammu olla. Nimelt ei ole minu hambaarst kunagi mind röntgenisse saatnud, ka peale eelmist juureravi mitte. Praegu tegi hambaarst hamba lahti, susis seal nõeltega, jättis päevaks lahti ning lähen veel tagasi. Kahtlane, kas ta nüüdki mind röntgenisse saadab, seetõttu küsingi, et kui ta nüüd seekordse ravi ära teeb ning oletame, et see õnnestub selles suhtes, et valu kaob ning paistetus alaneb, siis millise aja möödudes võiks minna ise röntgenisse, et näha, kas paremuse poole on midagi muutunud?
Tekkis probleem hambaga, millele on juureravi mõned aastad tagasi tehtud. Peale seda esimest ravi tekkis mõne aja pärast hetk, kui hakkas see hammas jälle valutama, arst määrast metronidasooli ning valu läks üle ja kõik oli kuni tänaseni korras.
Nüüd hakkas aga taas valutama. Enda arsti juurde sain sel nädalal peale kolme päeva valu, just samal hommikul kui ka paistetuse üles lõi ning esmaabis kirurg tegi igemesse lõike. Röntgen näitas, et on suur põletik ning tuleb teha ümberravi. Röntgeni tegija imestas, et ma esimest korda röntgenit sellele hambale teen. Juureravi teemadel internetist infot otsides olen märganud, et röntgeni kasutamine on selles ravis oluline. Olen pisut kahtlema hakanud oma hambaarstis. Kardan, et see põletik võis seal juba ammu olla. Nimelt ei ole minu hambaarst kunagi mind röntgenisse saatnud, ka peale eelmist juureravi mitte. Praegu tegi hambaarst hamba lahti, susis seal nõeltega, jättis päevaks lahti ning lähen veel tagasi. Kahtlane, kas ta nüüdki mind röntgenisse saadab, seetõttu küsingi, et kui ta nüüd seekordse ravi ära teeb ning oletame, et see õnnestub selles suhtes, et valu kaob ning paistetus alaneb, siis millise aja möödudes võiks minna ise röntgenisse, et näha, kas paremuse poole on midagi muutunud?
Timo Paberit
vastas (2012-04-13 17:55)
Röntgenuuringuta ei ole adekvaatne ja kvaliteetne juureravi protseduur võimalik. Diagnoosi määramiseks ja juureraviprotseduuride korrektseks teostamiseks on vajalik koguda infot, mida on võimalik saada peamiselt röntgendiagnostika abil. Juurekanalite avamine ja lahti jätmine ei haaku samuti kuidagi kaasaegse hambaravi tööpõhimõtetega. Lahti jäetud juurekanali-süsteemi satuvad sülg, toidujäägid ning sellega seoses ka suuõõne mikrofloora ning hilisem juureravi võib olla komplitseeritud või lootusetu.
Kokkuvõttes - vaja oleks teostada adekvaatne juurekanalisüsteemi ravi, sest valu puudumine ei tähenda probleemi puudumist. See seisneb juurekanalite adekvaatses-hügieenilises- puhastamises röntgenkontrolli all ning juurekanali kujundamises juuretäidis(t)e valmistamiseks.
Hügieeniline protseduur viiakse läbi, kasutades kofferdami ehk spetsiaalset kummitõket, mis isoleerib hamba protseduuri ajal suukeskkonnast. Väga oluline on ka võimalikult hermeetilise hambatäidise paigaldamine juureravi järgselt, vältimaks juurekanalite saastumist täidiselekke läbi.
Kokkuvõttes- et asi läheks paremuse poole, on vaja eelkõige likvideerida probleemi PÕHJUS -st. desinfitseerida saastunud juurekanalid ning luua tingimused juurepõletiku taandumiseks. See ei anna loomulikult vee mingit garantiid kuid tõenäosus ravi õnnestumiseks on kindlasti suurem.
Timo Paberit, hambaarst
Kokkuvõttes - vaja oleks teostada adekvaatne juurekanalisüsteemi ravi, sest valu puudumine ei tähenda probleemi puudumist. See seisneb juurekanalite adekvaatses-hügieenilises- puhastamises röntgenkontrolli all ning juurekanali kujundamises juuretäidis(t)e valmistamiseks.
Hügieeniline protseduur viiakse läbi, kasutades kofferdami ehk spetsiaalset kummitõket, mis isoleerib hamba protseduuri ajal suukeskkonnast. Väga oluline on ka võimalikult hermeetilise hambatäidise paigaldamine juureravi järgselt, vältimaks juurekanalite saastumist täidiselekke läbi.
Kokkuvõttes- et asi läheks paremuse poole, on vaja eelkõige likvideerida probleemi PÕHJUS -st. desinfitseerida saastunud juurekanalid ning luua tingimused juurepõletiku taandumiseks. See ei anna loomulikult vee mingit garantiid kuid tõenäosus ravi õnnestumiseks on kindlasti suurem.
Timo Paberit, hambaarst 1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus
Seotud asutustega:
·
Cardens OÜ
Jaani 20, Tartu, Tartumaa
·
Kesklinna Hambakliinik OÜ
Lai 10, Pärnu, Pärnumaa
·
Kreutzwaldi Hambakliinik
Kreutzwaldi 3, Tallinn
·
Lasnamäe Hambakliinik OÜ
Tähesaju 14, Tallinn
·
Viru Implantoloogia
Narva mnt.1, Tallinn
