Viktor küsis (15. dets 2010)
Tere, selline mure, et igemed punetavad, kui pesta igemeid hambaharjaga, on kõdi nagu. Igemed ei veritse ega ole paistes, kukkusin umbes 6 kuud tagasi nii, et üks hammas liikus natuke, aga välja ei tulnud. Mida teha? Kas on igemepõletik?
Terje Altosaar
vastas (2010-12-23 12:32)
Tere Viktor,
Gingiviidi kliiniline pilt varieerub erinevate indiviidide vahel ja erinevatel hammastel. Noortel inimestel on tugevamad põletikureaktsioonid kui seda on vanematel, st. tugevam punetus ja paistetus.
Krooniline gingiviit algab ja selle edasi arenemine sõltub katu kogunemisest hammaste ümber. Gingiviidi ehk igemepõletiku puhul esineb igeme punetus. Paljudel juhtudel kaotavad igemed oma kindla kuju ning muutuvad pehmeks ja urbseks. Igeme teravaharjalised servad ja teravaotsalisd hammastevahelised näsad muutuvad paistetades ümaraks ning töntsiks.
Igemete veritsemine (algul 1-2 korda aastas, korraga 2-5 päeva)on kõige tavalisem patsientide poolt teadvustatud sümptom, kuigi paljud peavad seda ekslikult normaalseks. Igeme veritsemine esineb tavaliselt kõige rohkem hamba harjamisel, kuid seda võib esile kutsuda ka kõva toidu, näit. õunte söömine. Kui igemed on väga pehmed ja urbsed, võib veritsemine esile tulla iseeneslikult.
Gingiviidi ravil on tähtis osakaal suuhügieenil. Kui vähendada haiguse tekkitamise põhjust- kattu, on kudedel võimalus oma jõududega paraneda. Kui patsiendil on hambakivi, tuleb see eemaldada.
Igemehaiguste ravis on olulisel kohal õige suuhügieen, hambakatu ja hambakivi eemaldamine.
Soovitan, Teil võtta ühendust oma hambaarstiga ja leida õige diagnoos ja teile sobiv ravi. Kodusel teel kasutatavad ravimid tugevdavad küll hetkeks igemeid kuid ei likvideeri haiguse tekkimise põhjuseid ja seega igemepõletikik aastatega süveneb.
Kauneid Jõule ja palju kauneid hambaid
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist
Gingiviidi kliiniline pilt varieerub erinevate indiviidide vahel ja erinevatel hammastel. Noortel inimestel on tugevamad põletikureaktsioonid kui seda on vanematel, st. tugevam punetus ja paistetus.
Krooniline gingiviit algab ja selle edasi arenemine sõltub katu kogunemisest hammaste ümber. Gingiviidi ehk igemepõletiku puhul esineb igeme punetus. Paljudel juhtudel kaotavad igemed oma kindla kuju ning muutuvad pehmeks ja urbseks. Igeme teravaharjalised servad ja teravaotsalisd hammastevahelised näsad muutuvad paistetades ümaraks ning töntsiks.
Igemete veritsemine (algul 1-2 korda aastas, korraga 2-5 päeva)on kõige tavalisem patsientide poolt teadvustatud sümptom, kuigi paljud peavad seda ekslikult normaalseks. Igeme veritsemine esineb tavaliselt kõige rohkem hamba harjamisel, kuid seda võib esile kutsuda ka kõva toidu, näit. õunte söömine. Kui igemed on väga pehmed ja urbsed, võib veritsemine esile tulla iseeneslikult.
Gingiviidi ravil on tähtis osakaal suuhügieenil. Kui vähendada haiguse tekkitamise põhjust- kattu, on kudedel võimalus oma jõududega paraneda. Kui patsiendil on hambakivi, tuleb see eemaldada.
Igemehaiguste ravis on olulisel kohal õige suuhügieen, hambakatu ja hambakivi eemaldamine.
Soovitan, Teil võtta ühendust oma hambaarstiga ja leida õige diagnoos ja teile sobiv ravi. Kodusel teel kasutatavad ravimid tugevdavad küll hetkeks igemeid kuid ei likvideeri haiguse tekkimise põhjuseid ja seega igemepõletikik aastatega süveneb.
Kauneid Jõule ja palju kauneid hambaid
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
