Sven küsis (16. märts 2009)
Olen 21-aastane noormees ja käisin hiljuti hambaarsti juures purihamba auku parandamas. Protseduuri lõpul märkas ta, et mu esihamba serv on veidi sakiline (nurgast väljas kild suurusega 0,5x0,8mm ja alaserv krobeline (nähtav ainult lähedalt vaadates ja tuntav keelega üle libistades)) ja soovis selle siledamaks lihvuda. Kuigi esialgu keeldusin, veenis ta mind selle vajalikkuses, tuues põhjenduseks hamba hilisema killustumise. Aimamata halba lubasin seejärel hamba serva tasandada, arvates et tegemist on lihtsalt lihvimisinstrumendiga hamba serva puudutamisega ja töö käigus eemaldatakse hamba serv ulatuses, mida võib mõõta murdosaga millimeetrist. Samuti arvasin, et lihvides järgitakse hamba kontuure.
Kahjuks ei osanud ma tol hetkel küsida peeglit oma hammaste seisukorra hindamiseks ega järelemõtlemisaega. Arst ei teavitanud, kui suures ulatuses oleks vaja lihvida. Kui toiming oli tehtud, avastasin, et maha lihviti ~1mm. Teine esihammas oli vähem krobeline, ent ka selle pikkust lühendas arst pea samapalju, et hambad ühepikkused jääksid.
Selle tagajärjel on mu esihambad sama lühikesed kui kõrvalolevad väiksemad lõikehambad - drastiline muutus näoilmes kõigest mõne sekundiga. Lühendamise tõttu kadus kumer hammaste rida, mis paistis naeratades. Endised pikemad esihambad ei paista enam rääkides välja ja näoilme paistab naeratades pigem kurb või kahtlev. Ka kõnelda on raskem - millimeetrise lühendamise tõttu ei kohtu hambad "s"-häälikut hääldades õiges kohas. Kõrvalolevad lõikehambad on hakanud rääkimist segama, kuna põrkavad ootamatult vastu alumisi lõikehambaid; varem ei pidanud nendega üldse arvestama, sest rääkimisel osalesid kõige vahetumalt kaks pikemat esihammast.
Seoses sellega oleks mul järgnevalt mõned küsimused:
1) Kas arst oleks pidanud tekkivad probleemid ette nägema ja mind neist teavitama? Kuna siiani on mul hambaarstidega olnud vaid häid kogemusi, ei osanud seekord taolist soovitust tagasi lükata - usaldasin spetsialisti.
2) Kas sakikeste/krobelise hambaserva korral on lihvimine tõesti ainus mõeldav raviviis? Tagantjärgi tundub, et arst kiirustas. Ta oleks võinud pakkuda välja kas või serva rekonstrueerimise või kaitselakkimise. Oleksin hoidunud hambaid liigselt koormamast.
3) Kuna lühikesed esihambad moonutavad mu endist naeratust, soovin väga nende endist kuju taastada. Kas on võimalik (ja mõtekas, esteetiline, efektiivne) taastada hamba serv 1mm ulatuses mõne täidismaterjaliga? Kuna hambad on suurepärase kuju ja värviga, ei raatsi neid nii noorelt laminaatidega katta (v.a. lumieerid, mille võib paigaldada otse emailile). Või tasub jätta kõik nii nagu on ja ebamugavustega harjuda?
4) Tunnen puudust endisest diktsioonist. Kas laminaadid võivad rääkimise veelgi keerulisemaks (tundetumaks, võõramaks) teha?
5) Milliseid lahendusi mu olukorrale veel oleks?
Lisan veel, et mul on normaalne hambumus. Tagantjärgi hinnates võis sakikesi tekitada happeline keskkond suus, mis pehmendas emaili hamba otstes. Kindlasti polnud tegemist hõõrdumisest tingitud kulumisega. Endiste hammaste kujust on mul paari aasta tagune röntgenpanoraam. Oleksin väga õnnelik, kui leiaksin mõne spetsialisti, kes aitaks hinnata arsti toimimisviisi otstarbekust, ja võiksin lasta esihammaste serva (või terved esihambad) oskuslikult (esteetiliselt ja võimalikult sarnase kujuga) taastada.
Kahjuks ei osanud ma tol hetkel küsida peeglit oma hammaste seisukorra hindamiseks ega järelemõtlemisaega. Arst ei teavitanud, kui suures ulatuses oleks vaja lihvida. Kui toiming oli tehtud, avastasin, et maha lihviti ~1mm. Teine esihammas oli vähem krobeline, ent ka selle pikkust lühendas arst pea samapalju, et hambad ühepikkused jääksid.
Selle tagajärjel on mu esihambad sama lühikesed kui kõrvalolevad väiksemad lõikehambad - drastiline muutus näoilmes kõigest mõne sekundiga. Lühendamise tõttu kadus kumer hammaste rida, mis paistis naeratades. Endised pikemad esihambad ei paista enam rääkides välja ja näoilme paistab naeratades pigem kurb või kahtlev. Ka kõnelda on raskem - millimeetrise lühendamise tõttu ei kohtu hambad "s"-häälikut hääldades õiges kohas. Kõrvalolevad lõikehambad on hakanud rääkimist segama, kuna põrkavad ootamatult vastu alumisi lõikehambaid; varem ei pidanud nendega üldse arvestama, sest rääkimisel osalesid kõige vahetumalt kaks pikemat esihammast.
Seoses sellega oleks mul järgnevalt mõned küsimused:
1) Kas arst oleks pidanud tekkivad probleemid ette nägema ja mind neist teavitama? Kuna siiani on mul hambaarstidega olnud vaid häid kogemusi, ei osanud seekord taolist soovitust tagasi lükata - usaldasin spetsialisti.
2) Kas sakikeste/krobelise hambaserva korral on lihvimine tõesti ainus mõeldav raviviis? Tagantjärgi tundub, et arst kiirustas. Ta oleks võinud pakkuda välja kas või serva rekonstrueerimise või kaitselakkimise. Oleksin hoidunud hambaid liigselt koormamast.
3) Kuna lühikesed esihambad moonutavad mu endist naeratust, soovin väga nende endist kuju taastada. Kas on võimalik (ja mõtekas, esteetiline, efektiivne) taastada hamba serv 1mm ulatuses mõne täidismaterjaliga? Kuna hambad on suurepärase kuju ja värviga, ei raatsi neid nii noorelt laminaatidega katta (v.a. lumieerid, mille võib paigaldada otse emailile). Või tasub jätta kõik nii nagu on ja ebamugavustega harjuda?
4) Tunnen puudust endisest diktsioonist. Kas laminaadid võivad rääkimise veelgi keerulisemaks (tundetumaks, võõramaks) teha?
5) Milliseid lahendusi mu olukorrale veel oleks?
Lisan veel, et mul on normaalne hambumus. Tagantjärgi hinnates võis sakikesi tekitada happeline keskkond suus, mis pehmendas emaili hamba otstes. Kindlasti polnud tegemist hõõrdumisest tingitud kulumisega. Endiste hammaste kujust on mul paari aasta tagune röntgenpanoraam. Oleksin väga õnnelik, kui leiaksin mõne spetsialisti, kes aitaks hinnata arsti toimimisviisi otstarbekust, ja võiksin lasta esihammaste serva (või terved esihambad) oskuslikult (esteetiliselt ja võimalikult sarnase kujuga) taastada.
Martin Martma
vastas (2009-03-19 10:00)
Tere,
Raske kommenteerida kuna ei ole olukorda ise näinud.
Üldiselt isiklikus praktikas tervet hammast niisama lihvima ei hakka. Ainult kui patsient ise soovib. Iseenesest emailipiires lihvimine hammast ei kahjusta. Ja väike hambaserva sakilisus lisabki isikupära.
1. Foneetika (hääldise) muutumist võib esineda. Kuid see kaob tavaliselt ise ära (suu harjub). Arsti käitumist on jällegi raske kommenteerida. Oleks võinud muidugi informeerida riskidest.
2. Oleneb probleemi tõsidusest, kui on tegemist ulatuslikul kulumisega. Siis enamasti tõstetakse hambumust ja kroonitakse hambad. Kuid kui on lihtsalt sakilised servad, siis on see suurelt osalt ikkagi esteetiline probleem ja ravi osutatakse kui patsient soovib. Täidistega sakiliste servade taastamine on küll võimalik aga täidised ei pruugi püsima jääda. Kaitselakkimine on pigema hellade hammaste puhul.
3. Soovitaksin tulla näitama, siis saaks adekvaadselt olukorda hinnata. Kui hambad on ikkagi terved ja värv ilus, siis ei soovita midagi ette võtta. Te vist mõtlesite Lumineere (selline variant on olemas).
4. Laminaadid foneetikat ei muuda. Ajutiste laminaatidega (mis on hammastel ravi vahelisel perioodil) pannakse õige foneetika paika.
5. Lahendusi on mitmeid: Proovida täidisega taastada, laminaadid, lumineerid või ei tee midagi. Soovitaks tulla näitama. Ilma nägemata on nõu raske anda.
Loodan, et sellest jutust on abi.
Martin Martma, hambaarst
Raske kommenteerida kuna ei ole olukorda ise näinud.
Üldiselt isiklikus praktikas tervet hammast niisama lihvima ei hakka. Ainult kui patsient ise soovib. Iseenesest emailipiires lihvimine hammast ei kahjusta. Ja väike hambaserva sakilisus lisabki isikupära.
1. Foneetika (hääldise) muutumist võib esineda. Kuid see kaob tavaliselt ise ära (suu harjub). Arsti käitumist on jällegi raske kommenteerida. Oleks võinud muidugi informeerida riskidest.
2. Oleneb probleemi tõsidusest, kui on tegemist ulatuslikul kulumisega. Siis enamasti tõstetakse hambumust ja kroonitakse hambad. Kuid kui on lihtsalt sakilised servad, siis on see suurelt osalt ikkagi esteetiline probleem ja ravi osutatakse kui patsient soovib. Täidistega sakiliste servade taastamine on küll võimalik aga täidised ei pruugi püsima jääda. Kaitselakkimine on pigema hellade hammaste puhul.
3. Soovitaksin tulla näitama, siis saaks adekvaadselt olukorda hinnata. Kui hambad on ikkagi terved ja värv ilus, siis ei soovita midagi ette võtta. Te vist mõtlesite Lumineere (selline variant on olemas).
4. Laminaadid foneetikat ei muuda. Ajutiste laminaatidega (mis on hammastel ravi vahelisel perioodil) pannakse õige foneetika paika.
5. Lahendusi on mitmeid: Proovida täidisega taastada, laminaadid, lumineerid või ei tee midagi. Soovitaks tulla näitama. Ilma nägemata on nõu raske anda.
Loodan, et sellest jutust on abi.
Martin Martma, hambaarst Töötab Kliinik32-s hambaarstina, kelle valdkonnaks on hammaste ravi ja proteesimine ning esteetiline hambaravi. Ta on lõpetanud TÜ arstiteaduskonna. Osalenud täiendkursustel Eestis, Soomes Lätis ja Hispaanias.
Seotud asutusega:
·
Kliinik 32
Tornimäe 5, Tallinn
