Küsimus nr 313

Eeva küsis (27. juuni 2002)
Avastasin täna, et lapsel ülemise 2. esihamba kõrval olevad hambad (1 vasakult, teine paremalt) on kuidagi lühikeseks jäänud. Asja uurimisel (ta ju ei lase oma suu kallale - vanust 1a 7 kuud) tuli välja, et neist kahest hambast on järele jäänud ca pool. Lõikeserv on sakiline. Mingeid pruune plekke, musti plekke ei esine. Lutipudelist pole kunagi midagi arvanud, väga vähetarvitatud ese. Lutti ka pole imenud. Magusaid mahlu pole regulaarselt joonud. Sööma igasugust toitu hakkas alles 3 kuud tagasi, sinnani puhtalt rinnapiima peal. Ise olen imetamise ajal söönud nii rauda kui kaltsiumi. Pean küll tunnistama, et päristoidu söömise algusega saabus ka suur armastus magusa vastu, eriti jäätise. Aga päris kommi saab harva, küll aga sööb ohtralt nt maisipulkasid ja praegu tohututes kogustes mureleid, maasikaid jm, mis aias valmis saab.
Hambapesuga on nii, et regulaarselt pole siiani seda õnnestunud teha, tänasest võtsin kasutusele jõuvõtted.
Millest selline häda hammastel? Läheme muidugi võimalikult ruttu hambaarstile ka, siiani pole käinud kahjuks, sest need hambad, mis suust paistnud, on küll igati ilusad terved, aga sealt ülahuule tagant need nudiks jäänud hambad ei paistnud kuidagi ära.
Hambad tulid suhu väga varakult, neljandaks elukuuks olid 2 esimest olemas, 5-6 kuul tulid need, mis nüüd on kahjustunud. Laps on väga tihe rinnaimeja olnud.
hambaarst Timo Paberit vastas (28. juuni 2002)
Timo Paberit Küllaltki keeruline on sedasorti küsmusele ilma suud nägemata vastata. Tegemist võib olla kaariesekahjustustega, seda ka hoolimata tervislikest toitumisharjumustest, sest kaariest tekitavate mikroobide vastu võitlemisel tuleb hambaid mehhaaniliselt pehme hambaharjaga puhastada. Väikelastel tuleb selleks tõepoolest kasutada mõningaid võtteid, kuigi liialt karmikäeline ei tasu ka olla, oluline on last selleks tegevuseks motiveerida. Ka hiljem, kui laps oskab iseseisvalt hambaid harjata, tuleb tema tegevust jälgida, et hammaste harjamine oleks põhjalik ning kasutatakse selleks õigeid võtteid. Kuna piimahammastes arenevad karioossed protsessid palju kiiremini, kui jäävhammastes, ei pruugi koheselt tekkida hammaste värvimuutusi või "pruune laike".
Tegu võib olla samuti mittekarioossete hambakahjustustega: hammaste liigkiire kulumine, hammaste arenguhäired jne. Seega soovitan kindlasti külastada hambaarsti, kes oskab juba konkreetsemalt vastata!
Esita talle oma küsimus
Vaata, mida Timo Paberit on vastanud teistele küsimustele
Timo Paberit
1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus
Seotud asutustega:
· Cardens OÜ Jaani 20, Tartu, Tartumaa
· Kesklinna Hambakliinik OÜ Lai 10, Pärnu, Pärnumaa
· Kreutzwaldi Hambakliinik Kreutzwaldi 3, Tallinn
· Lasnamäe Hambakliinik OÜ Tähesaju 14, Tallinn
· Viru Implantoloogia Narva mnt.1, Tallinn