Holger küsis (7. jaan 2005)
Mul on probleemid hiljuti paigaldatud tavaliste proteesidega, nimelt ajab ülemine protees paari tunni kandmise järel oksele ja mitte mingi asi ei aita. Ilmselt tuleks paigaldada implantaadid. Sellega seoses küsimused:
- kas ühe implantaadi külge on võimalik kinnitada 2 kõrvutiasetsevat krooni.
- kas ravi saab teostada 2-s järgus, esmalt ülemised, seejärel alumised hambad.
- kas olemasolevaid plastmassist proteese saab kasutada nn. ajutiste proteesidena.
- kas arstipraktikas on olnud juhtumeid, et kõige tagumised hambad jäetakse proteesimata, so. loobutakse kokku 4st purihambast.
Vastust lootma jäädes
Vahur
- kas ühe implantaadi külge on võimalik kinnitada 2 kõrvutiasetsevat krooni.
- kas ravi saab teostada 2-s järgus, esmalt ülemised, seejärel alumised hambad.
- kas olemasolevaid plastmassist proteese saab kasutada nn. ajutiste proteesidena.
- kas arstipraktikas on olnud juhtumeid, et kõige tagumised hambad jäetakse proteesimata, so. loobutakse kokku 4st purihambast.
Vastust lootma jäädes
Vahur
Marek Vink
vastas (2005-01-17 09:03)
Ülemine plaatprotees kutsub okserefleksi esile suulae ärritamise tõttu. Mõnikord aitab probleemi lahendada proteesi tagumise serva lühendamine. Implantaadile toetuvate hambakroonide arv sõltub konkreetsest olukorrast. Põhimõtteliselt võib teatud tingimustel ühele implantaadile kinnitada ka
mintu krooni. Ravi saab planeerida mitmeetapilisena, ning olemasolevaid proteese kohendamise järel kasutada "ajutistena".
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni järgi loetakse inimese hammaskond funktsioneerivaks vähemalt 20 hambaga. Seega võib teatud juhtudel hakkama saada ka tagahammasteta. Raviplaani koostades võiks aga alati arvestada ka hilisemas ravietapis paigaldatavate hammasetega.
Marek Vink, hambaarst
mintu krooni. Ravi saab planeerida mitmeetapilisena, ning olemasolevaid proteese kohendamise järel kasutada "ajutistena".
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni järgi loetakse inimese hammaskond funktsioneerivaks vähemalt 20 hambaga. Seega võib teatud juhtudel hakkama saada ka tagahammasteta. Raviplaani koostades võiks aga alati arvestada ka hilisemas ravietapis paigaldatavate hammasetega.
Marek Vink, hambaarst Haridus: Tartu Ülikool 1989-1992, Helsingi Ülikool 1992-1995. Tartu Ülikooli õppejõud 1997-2005. Hetkel hambaarst Al Mare Hambakliinikus. Hambaarstide Liidu president
Seotud asutustega:
·
Meliva Al Mare hambakliinik
Vabaõhumuuseumi tee 2A, Tallinn
·
Meliva KW hambakliinik
Pärnu mnt 22-2, Tallinn
