Küsimus nr 1556

Kerli küsis (7. jaan 2005)
Olen 28a., probleemiks ülemised puseriti hambad (teine hammas esimese ja veidi väljaulatuva silmhamba taga). Samuti on alumisel hambakaarel puudu kummaltki poolt viies hammas, mida pole kunagi olnudki. Sellest tulenevalt ülemine hambakaar laiem kui alumine. Otsustasin panna preketid. Esimene ortodondi külastus seljataga, välja pakuti 2 varianti. Tõmmata ülevalt ära 2 hammast ja muuta kaar väiksemaks, või tõmmata alt ära 2 tarkusehammast ja minna operatsioonile, et nihutada alumine lõualuu ettepoole. Kuna profiilis on lõuajoon tagapool ja lõualuud liiguvad kerge raksu ja takistusega, kaldun ise otsustama operatsiooni kasuks. Olen läbi lugenud siin olevad sellekohased küsimused/vastused ja tutvunud ka operatsiooni artikliga. Kuna ülevalt sellisel juhul hambaid välja ei tõmmata, lugesin siinsetest vastustest, et niisama hambaid ritta mahutades, nihkub igast laiendamisest 40-60% vanale kohale tagasi. Kui valin operatsiooni variandi, siis jääb alumine lõualuu kokku 4 hamba võrra vaesemaks ja ülemisel säilivad kõik hambad - kui suur on garantii, et ülemine hambarida uuesti puseriti ei vaju? Kui pikk võib olla sellisel juhul retensiooniperiood?
Kas Tallinna Ortodontiakeskuse ortodontidest on mõni ka dr. Triin Jagomägi õpilane?
Triin Jagomägi vastas (2005-01-10 15:43)
Kirjelduse järgi on retensiooni väga raske ette ennustada. Olulist osa lisaks ruumipuudusele mängivad ka hammaste kalded ja asendid ja lõualuude ehitus üldisemalt. Skeletaalselt taga asetseva lõualuu puhul on kirurgiline raviplaan esimene ja hammasete tõmbamisega kompromissraviplaan on halvem alternatiiv, sest anomaalia põhjus on ikkagi taga pool asetsev alalõualuu. Juhul kui ülahambad on suulaepoolse keldega, siis ruumipuudus on ravi alustamisel isegi hea, kuna tänu sellele saab muuta hammaste kalded õigeks ning nii tekib ka ruum puseriti hammastele. Ruumipuudus on sellises kaares tekkinud pigem sellest, et ülahammastel on puudunud kontakt alahammastega ja nad on nagu vajunud taha poole s.o hambakaar on nagu väiksemaks vajunud. Juhul kui alalõug ette tuuakse ja tekitatakse õiged kontaktid, siis pole ülahammastel enam kuhugile vajuda. Nagu näha kirjeldasin ma selles jutus ainult ühte võimalikku olukorda, aga neid erinevaid hammaste kaldeid ja lõualuude asendeid on väga mitmeid ning ainult kirjelduse järgi midagi täpsemat väita on võimatu. Ka peale kirurgilist ravi alustatakse standardse retensiooniga. Algselt ülesse retensiooniplaat 24t ööpäevas 6 kuud-1 aasta, edasi öökandmine (individuaalse kestusega), väga pöördes hammaste taha võib kleepida ret.kaare. Alakaares kasutatakse fikseeritud reteinerit, mille kestus sõltub alumiste hammaste asendist enne ravi (1-2 aastat kuni eluaegne retensioon).
Ortodontiakeskus on TÜ residentuuri baasasutus ning seal on tööl ka minu juhendatavad residendid ja juba ortodondi kutse saanud spetsialistid.
Triin Jagomägi Triin Jagomägi, ortodont

1987-1993 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, stomatoloogia eriala. 1993-1995 Kuopio Ülikool, International Institute for Oral Health, MSc in orthodontics. Alates 1996 Tartu Ülikool lastestomatoloogia assistent. SA TÜ Stomatoloogiakliinik arst-õppejõud.

Seotud asutustega:
· Meliva Tartu hambakliinik Riia 2, Tartu (Kvartali keskuse 3. korrusel), Tartumaa
· Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa