Süljetest – tõhus meetod hambahaiguste ennetamiseks

Kätlin Voolrand CityMed Hambakliinik
30. okt 2005


Hambahaigused on kui nõiaring, millest pole väljapääsu loota ka siis, kui hambad on korda tehtud, sest peagi tuleb taas otsast alata. Olukorrale toob lahenduse süljetest, mis aitab hambahaigusi ennetada.
Vaata lisaks:

---
Biotene - kuiva suu hambapasta
Biotene hambapasta on mõeldud eriti neile, kellel on suuõõnehaiguste tõttu vm põhjustel eriti oluline kasutada hambapastat, mis suu limaskesta ei kuivata. Biotene tervendab igemeid ja vähendab põleikulisi protsesse.


---
Biotene Mouthwash suuvesi
Alkoholivaba suuvesi, millel on suud niisutav ja antibakteriaalne toime


---
Oral Balance - suud niisutav geel
Suud niisutav geel Oral-balance tagab suus kestva niiskuse ja värskuse tunde. Kauakestev suuniiskuse asendaja pakkumaks leevendust "kuiva suu" probleemi puhul. Sisaldab spetsiaalseid niisutavaid komponente ja olulisi ensüümaineid.

Tänapäeval ei räägita enam ainult haiguste ravist, vaid üha rohkem pööratakse tähelepanu nende ennetamisele. Sama suund on jõudnud ka hambaravisse. Õige hambaravi keskendub peaasjalikult põhjuste likvideerimisele, kuid ka hambaaukude tekkel on omad põhjused ning neid teades saab auke vältida.

Selleks, et ennustada võimalikke hambahaigusi, ongi välja töötatud süljetest, mille abil saab mõõta eri kaariest ehk hambaaukude teket põhjustavaid parameetreid – mikroobide olemasolu ja hulka suuõõnes, pH ehk happe taset ja sülje eritumiskiirust.

Sülg pole alati kasulik

Sülg on suuõõnes oluline komponent, selle ülesandeks on libestada söödavaid aineid, kergendada neelamist ja aidata kaasa seedimisele. Lisaks sellele hoiab sülg pH taseme suus normaalsetes piirides, aitab puhastada suud toidujääkidest ja moodustab hammastele kaitsva kile.

Täiskasvanud inimese süljenäärmed toodavad keskmiselt 0,5-1 liitrit sülge ööpäevas. Kuid kõik see, mida sülg sisaldab, ei ole hammastele alati kasulik – sülje koostisesse kuulub ka väga palju eri mikroobe.

Üks milliliiter sülge võib sisaldada üle 200 miljoni bakteri ning neid võib olla koos üle 250 liigi. Osa bakteritest kuulub inimese normaalsesse mikrofloorasse ja on vajalikud, kuid paljud tekitavad ka haigusi.

Hambakaariese tekkega on kõige enam seostatud neist kolme – Streptococcus mutans’it, Lactobacillus’t ja Candida albicansi’t ehk pärmseent.

Streptococcus Mutans on kõige enam kaariest tekitav bakter suuõõnes ning selle arv süljes on otseselt seotud suuhügieeniga. Hea hügieeni korral on bakteri arv tasakaalus teiste suus olevate mikroobidega ning kaariese tekke risk on väiksem, kuid vale ja ebaregulaarse hügieeni korral kasvab bakterite arv oluliselt ning need hakkavad aktiivselt osalema kaariese tekitamises.

Hoiab kokku raviraha

Esmane tegevus bakterite piiramisel on korrapärane ja hoolas hammaste pesemine. Kindlasti tuleks kasutada ka hambaniiti ning külastada regulaarselt hambaarsti, et kontrollida hammaste seisundit.

Lactobacillus’e kontsentratsioon süljes sõltub toitumisest. Bakter ise kaariest ei tekita, kuid selle kõrge tase süljes on seotud rohke süsivesikute söömisega, mis suurendab kaariese aktiivsust. Kaariese tekke võimaluse vähendamiseks tuleb muuta toitumisharjumusi, mis tähendab eelkõige õigete ja ajaliselt reguleeritud söögikordade järgimist ning hambahaigusi põhjustavate toiduainete söömise vähendamist.

Candida albicansi on pärmilaadne seen, mis kahjustab naha ja limaskestade pindmist kihti. Seda võib leiduda nii suus, tupes kui ka küüntel ning selle esinemine viitab mikrobioloogilise tasakaalu häiretele suuõõnes. Seene kõrge kontsentratsioon süljes tekib tavaliselt halvast suuhügieenist ning selle esinemise riski tõstab proteeside ja ortodontiliste aparaatide kandmine. Seetõttu tuleb neid kandes pöörata hammaste pesemisele ja aparaatide õigele hooldamisele suuremat tähelepanu. 

Peale mikroobide saab suus mõõta ka sülje eritumiskiirust ja puhverdusvõimet ehk võimet hoida normaalset happesuse taset. Mõlema näitaja madal tase annab märku suukuivusest, mille korral on hambaaukude tekke risk mitmeid kordi suurem.

Süljetesti tegemine on väga lihtne ning selleks kulub alla 15 minuti. Sülje eritumise stimuleerimiseks tuleb enne testi tegemist närida parafiinitükki. Mikroobide hulga määramisel pööratakse keele peal ringi testiriba, mida hoitakse seejärel 48 tunni jooksul 37 kraadi juures. Sülje eritumiskiiruse ja puhverdusvõime testide tegemiseks kogutakse teatud aja jooksul sülge spetsiaalsesse mõõtetopsikusse.

Pärast testide tulemuste selgumist kutsutakse patsient uuele vastuvõtule ja selgitatakse tulemute tähendust ning jagatakse soovitusi edaspidiseks käitumiseks. Vastavalt sellele, milliste bakterite ülekaaluga on tegemist, õpetatakse, kuidas ise ennast aidata ning milliseid protseduure peaks tegema, et suukeskkonda tervislikumaks muuta.

Seega ei ole süljetesti tegemine kasulik ainuüksi meditsiinilisest aspektist, vaid kasu on ka majanduslik – testi aitab oluliselt kokku hoida raha, mis muidu kuluks pidevale ravile.

Süljetest

  • võimaldab ennetada hambaauke ja teisi hambahaigusi,
  • aitab leida tõsiste ja krooniliste probleemide tekkepõhjused,
  • aitab säästa raha.

 

Süljetesti peaks tegema:

  • iga inimene vähemalt korra elus, et hinnata kaarieseriski ja selle tekkepõhjusi oma suuõõnes;
  • inimesed, keda ootab ees suur ja kulukas hammaste taastamine, et selgitada välja vajalikud kaarieseprofülaktika meetmed;
  • lapseootel emad ja väikeste lastega pered, et selgitada välja nakkusohtlikud pereliikmed, kes võivad lastele kaariese nakkuse edasi anda;
  • inimesed, kellel on palju probleeme hammaste ja suuõõnega, et selgitada välja hambahaiguste tekkepõhjused ning hinnata ja ennustada ravitulemusi.



Allikas: CityMed hambakliinik
Artikkel ilmus ajalehes Postimees 26.okt 2005

 

Vaata lisaks:

Citymed süljetest sülg