Antibiootikumid hambaravis

Olulisemad farmakokineetilised omadused

• Imendumine erinevate manustamisviiside korral – p/o, i/m, i/v ja lokaalne
• Võime läbida bioloogilisi barjääre – suu limaskest, luukude, abstsess
• Poolväärtusaeg
• Eritusviis

Olulisemad antimikroobsed omadused

• Toimespekter – antud preparaadi suhtes tundlike mikroorganismide loetelu
• Toime iseloom - bakteritsiidsed, bakteriostaatilised
• Toimemehhanism – toime rakuseina sünteesile, valgusünteesile ja toime nukleiinhapetele
• Ravimresistentsuse tekke kiirus.

Mikroobide ravimresistentsus on olukord, kus mikroobid ei allu enam preparaadi kontsentratsioonidele, mis on saavutatavad ravi ajal. Mikroobide ravimresistentsuse tekkemehhanismid:

• Spontaanne mutatsioon
• Plasmiidid
• Bakteriofaagid

Ravimresistentsuse kujunemise aeglustamine

• Kasutades printsiipi – nii sageli kui vaja ja nii harva kui võimalik
• Antibiootikumide kombineerimine
• Beetalaktamaaside produktsiooni blokeerimine mikroobirakus – klavulaan-hape ja sulbaktaam

Ratsionaalse antimikroobse ravi printsiibid

• Kliiniline diagnoos
• Mikrobioloogiline diagnoos
• Antibiootikumide kombinatsioonid
• Ravi kestus ja efektiivsuse kontroll

Antimikroobse ravi ebaefektiivsuse põhjused

• Vale kliiniline diagnoos
• Vale mikrobioloogiline diagnoos
• Haigustekitaja vahetumine antibakteriaalse ravi ajal

Antibiootikumide kõrvaltoimed

• Immuunreaktsioonid
• Toksilised ravimreaktsioonid
• Mikrobioloogilised reaktsioonid
  • Düsbioos – püsivad nihked mikrofloora liigilises koostises ja populatsioonide suuruses.
  • Translokatsioon
  • Kandidoos – Candida-perekonna pärmseente tekitatud haigus
  • Pseudomembranoosne koliit
• Antibiootikumi kõrvaltoimed sõltuvalt patsiendi vanusest ja seisundist

Antibiootikumi kõrvaltoimed sõltuvalt patsiendi seisundist

Antibiootikumi kõrvaltoimed sõltuvalt vanusest

Antibiootikumide koostoimed

Toit ei mõjuta enamuse suukaudsete antibiootikumide biosaadavust, v.a. Tetratsükliinid, fluorokinoloonid ja asitromütsiin. Võtta 1 tund ennesööki või 2 tundi pealesööki.

Olulisemad antibiootikumide interaktsioonid teiste ravimitega

Olulisemad suuõõne patogeensed mikroorganismid

• Viridans streptokokkid – Grampositiivsed aeroobid, näiteks S. Mutans, S. Anginosus
• Peptostreptokokid - Grampositiivsed anaeroobid
• Anaeroobsed gramnegatiivsed pulga-kujulised bakterid – Bacteroides spp., Prevotell spp., Prophyromonas spp.

Valik süsteemselt manustatavaid antibiootikume parodontiidi raviks

Metronidasool

• 500mg/kolm korda ööpäevas, 8 päeva
• Toimiv – Prophyromonas gingvalis, Pervotella intermedia
• Metronidasool annab antibakteriaalse kontsentratsiooni suuõõne limaskestadel ja igemetes.
• Metaboliseerub maksas, poolväärtusaeg 6-14 tundi.
• Suhteliselt hästi talutav. Oluline on interaktsioon varfariiniga.
• Söder B et al., 1999

Klindamütsiin

• 300 mg/kolm korda ööpäevas, 8 päeva
• Toimiv – peptostreptokokid, β-hemolüütiline streptokokk ja mitmed suuõõne gramnegatiivsed anaeroobsed bakterid.
• Tungib hästi luukoesse ja on kasutatav osteomüeliidi raviks.
• Metaboliseerub maksas.
• Pseudomembranoosse koliidi oht!
• Gordon J et al., 1990

Tetratsükliinid

• Doksütsükliin 100-200 mg/üks kord ööpäevas
• Lai toimespekter, toimiv Actinobacillus actinomycetemcomitans’i vastu. Suuõõne sega infektsioonide korral võib osutuda vähe efektiivseks.
• Doksütsükliini kontsentratsioon suuõõne limas-kestadel ja igemetes on indiviiditi väga erinev (0 – 8 µg/ml). Kuni 95% doksütsükliinist seostub plasmavalkudega ja poolväärtusaeg on 18 – 20 tundi. Sakellari D et al., 2000
• Vastunäidustatud rasedatele, imetavatel emadele ja alla 8-a. vanustel lastele.
• Ramberg P et al., 2001

Fluorokinoloonid

• Tsiprofloksatsiin, 500 mg/kaks korda ööpäevas, 8 päeva
• Tundlikud on pulgakujulised gramnegatiivsed enterobakterid, pseudomonased, stafülokokkid, Actinobacillus actinomycetemcomitans jt.
• Fluorokinoloonid tungivad hästi peridontaalsesse põletikukoldesse andes seal suurema ravimi kontsentratsiooni kui vereplasmas.
• Fluorokinoloonid võivad põhjustada iiveldust (5,2%) ja harva tendiniiti või kõõlusrebendeid.
• Conway TB et al., 2000

Makroliidid

• Asitromütsiin, 500 mg/ üks kord ööpäevas, 4-7 päeva
• Toimiv paljude parodontiiti põhjustavate patogeenide suhtes. Samas paljud enterokokkide, stafülokokkide, peptostreptokokkide ja Fusobacterium spp. tüved võivad olla resistentsed.
• Tungib hästi periodontiidi piirkonda.
• Kõrvaltoimed enamasti kerged ja lühiajalised.
• Smith SR et al., 2002

Metronidasool + amoksitsilliin

• Kumbagi ravimit 250 mg/kolm korda ööpäevas, 8 päeva
• Laste ja noorukite parodontiidi (agressiivne haigusvorm) raviks, toimiv Actinobacillus actinomycetemcomitans ja Porphyromonas gingvalis vastu.
• Winkel EG et al., 2001

Metronidasool + tsiprofloksatsiin

• Kumbagi ravimit 500 mg/kaks korda ööpäevas, 8 päeva
• Asendus kombinatsioon kui patsient on allergiline β-laktaam antibiootikumile ja on vanem kui 18 aastat.
• Võib olla efektiivne kombinatsioon kui patsiendil on anaeroobne segainfekt-sioon.
• Slots J et al., 1993

Antibiootikumide orienteeruvad hinnad (EEK)

• Tetratsükliin (42.-), doksütsükliin (34.-), amoktsisilliin (66.-), metronidasool (53.-)
• Asitromütsiin (142.-), klaritromütsiin (194.-), tsiprofloksatsiin (87.-), amoksitsilliin+ klavulaanhape (100.-), klindamütsiin (143.-)

Antibakteriaalne komplikatsiooniprofülaktika

Suuõõne kirurgilised manipulatsioonid, nagu hambaekstratsioon, küretaaž jt. Võivad põhjustada haigetel transitoorse baktereemia. See on ohtlik südame endokardi kahjustusega ja tehisklappidega haigetele. Patsientidel võivad baktereemia ajal veres tsirkuleerivad mikroobid (S. mutans jt.) kinnituda endokardi pinnale, koloniseerida selle ja põhjustada ägedat või alaägedat endokardiiti.

Profülaktikaks ühekordne peroraalne annus, kas amoksitsilliini, klindamütsiini, tsefaleksiini (I põlvkonna tsefalosporiin) või asitromütsiini. (Dajani AS et al., 1997)