Kairit Tsäro
19. mai 2005
Reality-sari “Totaalne muutumine” rõhub järjest enam välimusele, sealhulgas ka filmitähelikule säravale naeratusele. Hambaarstid Maie Matšenase ja Anneli Aleksiuse paneb sari aga õlgu võdistama.
Ei ole väga harv juhus, kui hambatohtri arvuti postkasti saabub patsiendilt pilt ihaldatava hollywoodiliku naeratusega. Sellised soovid ei ole kaugeltki massilised, kuid laminaatide populaarsus, mida pannakse ka “Totaalse muutumise” sarnastes sarjades, on jõudsalt populaarsust kogumas.
Laminaadid on hammastele kinnitatavad plaadikesed (ühe hamba hind kuni 3500 krooni), mis korrigeerivad hammasterea ühtlaseks ja säravaks. Nende panemisel saab hambapinda muuta veidi laiemaks ja pikemaks. Võrreldes breketitega ehk korrigeerivate klambritega on see kiirem viis teha hambumus ühtlaseks.
“Totaalne muutumine” paneb aga hambaarstid hirmust õlgu võdistama. Mõlemad arstid peavad sarja showks, sest tundub, et patsiendiga suhtlemine ja sobivate lahenduste otsimine käib kiirustades ja saadud tulemusel ei saa pikemas perspektiivis olla garantiid. Laminaati saab panna ikka tervele või korralikult ravitud hambale ja tihti hammas laminaati ei vajagi. Dr Aleksiuse sõnul “seal lausa pillutakse patsiendile kiiruga valged labidad suhu”.
Arstid julgevad oletada, et ameeriklaste “Totaalse muutumise” sarja on valitud lihtsad ja kesise sissetulekuga inimesed, kellele tehakse küll tasuta ülemine hammasterida säravaks, kuid kes tulevikus kuskil Ameerika Kapa-Kohilas oma hammastega veel valu tunnevad.
“Kui selle suuga midagi juhtub, ja täiesti kindlasti juhtubki, peab “lotovõitja” leppima kohaliku hambaarstiga, kes võibolla ei ole nii uuenduslik. “Totaalset muutumist” teinud hambaarsti juurde ei too teda enam keegi,” ütleb dr Aleksius.
Dr Matshenas leiab, et “Totaalses muutumises” võiksid arstid eelkõige ikkagi arstideks jääda. Patsiendile muidugi meeldib mõelda, et kõik saab ühe päevaga korda, kuid iga professionaalne stomatoloog teab, et rahuldava tulemuse saamine nõuab aega.
Mõni hammas vajab juureravi ja siis kulub nädalaid ja vahel kuid hamba terveks tegemisele. Ühe päevaga on võimalik hammas üle kleepida ainult siis, kui ei huvituta, mis seal all hiljem juhtuma hakkab. Doktorite kogemus näitab, et laminaadi panemisel kulub ainuüksi hambapindade lihvimisele neli kuni kuus tundi.
Pommiaugud võivad jääda
Doktorite Matshenase ja Aleksiuse kabinetis on käinud patsiente, kes on soovinud samuti ainult fassaadi korrastada ja lepiksid heameelega tagumiste purihammaste “pommiaukudega”. Selline suhtumine on siiski erand, üldiselt peavad arstid patsiente väga koostöövalmiks ja arusaajaks. Oma patsientuuri põhjal võivad Matshenas ja Aleksius öelda, et suuhügieeni eest hoolitsemine on uue Eesti ajal paremaks muutunud. Hamstripaistetusega patsiente tuleb vastuvõtule üha harvem. Informeeritusel mängib kindlasti suurt rolli ka telereklaam.
“On üsna ükskõik, kas reklaamis viiakse tool metsa või naeratab seal kobras, peaasi, et räägitakse hammaste pesemise vajalikkusest,” ütleb dr Matshenas. Arstide sõnul on hambahügieeni olulisust ja harjumust raskem mõista 1930.–40. aastatel sündinutel. Noorematega on lihtsam. “Vanasti oli hambapasta ebameeldiva maitsega, loomulikult ei tahetud sellega pesta. Nüüd on vastupidi, reklaamitakse palju ja ei teata enam, mida valida,” räägib dr Matshenas.
Arstikabinetis tehtavat spetsiaalset soodaga survepesu, mille käigus eemaldatakse hammastelt kivi ja tumedad plekid, alles kogub eestlaste seas populaarsust. Samas ei pea rahvusvahelise klientuuriga arstid eestlaste hammaste olukorda välismaalastega võrreldes sugugi kehvaks. Piiritaguste patsientide suus on nad näinud ravivõtteid, mida eesti arstid kindlasti ei kasuta. Samas on veidramad soovid ja juhtumid seotud eelkõige välismaalastega.
Matshenase ja Aleksiuse ravikabinet Studio Dental Beauty asub Tallinnas, Olümpia hotelli 25. korrusel. Seega pole ime, kui hotellikülastaja, sealhulgas kord ka üks parasjagu purjus mees valuga dr Aleksiuse toolile sattus. Hammas vajas abi, kuid abist rohkem nõudis patsient konjakit. Tohter tegi hamba korda ja arvestades mehe ekstravagantset välimust, lisas hambale ka särava kaunistuse. Kainenenud mees oli hambaehtega nii rahul, et kuldas arsti valgete rooside ja tänukõnedega üle.
Suur ja ühetaoline valik
Suuhügieeni vahendite valikut peavad arstid suureks, kuid ühetaoliseks. Masstoodangu hambavalgenduse efekt ei sobi kohe kindlasti kõigile. On juhtunud, et valgendavate graanulitega hõõrutakse hambakaelad närvini maha, hammas muutub tundlikuks ja siis võetakse Sensodyne, et valust lahti saada.
Hügieenitarvete valikul oleks mõistlik ikkagi arstiga nõu pidada. Ühe pasta vahetamine teise vastu või ühe koogutava harja eelistamine teistmoodi koogutavale harjale ei lahenda probleemi, kui inimene vaevleb halva hingeõhu käes. Probleemiks ei ole siis vale pasta ning põhjuse peab välja selgitama ja lahendama ikkagi arst.
“Arsti jaoks on oluline patsient toolil üle vaadata: kas on kattu, kas on kivi, kas on auke, kas pind on hele või tume ja vastavalt sellele tuleb tegutseda,” ütleb dr Matshenas.
Tohter soovitab tervislikult toitujatel olla ettevaatlik tsitruseliste puuviljadega. Igahommikune värskelt pressitud apelsinimahl annab samuti paraja löögi hambakaelale. Üldse oleks parem juua happelisi mahlu kõrrega. Samuti ei ole alla kahetunniste söögivahedega söömine hammastele hea.
“Üks patsient sõi iga poole tunni järel õunu. Kui õunhape on pikki tunde hamba peal, mis nendest hambakaeltest nii järele jääb?” küsib doktor.
Lahendusena soovitavad arstid neutraliseerida suud korraliku nätsuga. Orbiti ja Diroli värvita, ksülitooliga nätsud peatavad happerünnaku. Kellele nätsutamine ei sobi, võib võtta nätsutootjate loodud pastille, mis on oma kasutusmugavuse tõttu Soomes väga populaarsed.
Parimaks eeskujuks patsiendile on tervete hammastega arstid ise, kes pärast söömist närivad nätsu ja soovitavad peale parkainetega sööke, nagu vein, kohv, tsitrus ja ka sigaretid, juua pool klaasi vett.