EPL
9. nov 2005
• Tsirkooniumi baasil valmistatud proteeside pildid
Patsient istub hambaarsti toolil, tema suust võetakse jäljend. Tal on tarvis
proteese ning hambaarst peaks soovitama kvaliteetseid ning hinnalt soodsaid
proteese.
Milliseid proteese soovite? Suurem osa inimesi ei oska sel hetkel tahta paremat
kui lihtsalt häid. Inimeste tavateadmised proteesidest piirduvad sellega, et
need võivad olla "kullast või rauast". Uusimaid patsiendisõbralikke materjale
nagu titaan ja tsirkoon tuntakse vähe ega osata hambaarstilt küsida.
Kaasaegsed materjalid ja tehnoloogiad on patsiendisõbralikud, kerged ja
allergiavabad. Tänapäevane proteesivalmistamine toimib tehnoloogia viimase sõna
kohaselt. Mängus on lasertehnoloogia ja ülim täpsus.
Kõige patsiendisõbralikum materjal
Jäljendit skaneeritakse laseri abil,
et saada 3-mõõtmeline kujutis arvutisse
Kui
vanasti tuli proovijäljendit koguni mitu korda andmas käia, siis kõige
kaasaegsemal viisil läheb suust võetud jäljend otse skannerisse, mis
registreerib kõige väiksemadki suukonarused. Tulemuseks on hästiistuv
hambakarkass ning sobivad proteesid. Enamik hambakarkasse valatakse metalli.
Protsess algab temperatuurile tundliku vaha modelleerimisest ning juba sellest
etapist sõltub hilisem tulemus - proteesi sobivus kandja suus.
Nüüdseks on varasema hambasildade ja -kroonide valutehnoloogia asemele arenenud
uus. Kõige kaasaegsemal proteesimisel kasutatakse kõrgtehnoloogilisi materjale.
Proteesid valmistatakse külmfreesimine teel, mis tagab selle, et aine omadus
freesimise ajal ei muutu. Kasutatavad materjalid on patsiendisõbralikud.
Materjalidest konkureerivad viimasel ajal üha enam kroomkoobalt ja titaan. Neist
esimene on nn eelmise põlvkonna metall, sageli nii raske, et kisub
proteesikandja pea justkui vastu rinda.
Arvutis asuva kujutise alusel lõikab jäljendile vastava täpse koopia välja kas laserkiir... |
...või tipptehnoloogiline freesmasin |
Siin on näha algne matriits, millest on sild välja freesitud |
Titaani põhiomadus võrreldes vanade kroomkoobaltist proteeskarkassiga on kergus.
Vahe on ka allergikute jaoks: kui kroomkoobalti puhul on tundlik üks patsient
sajast, siis titaani puhul üks tuhandest. Et titaan on monometall, st ei ole
metallisulam, pole ka titaanist hambakarkassil sisepingeid. See omakorda aitab
säilitada hambakrooni ja hoida imepeenikeste pragude tekkimise eest.
Kui koobaltkroomproteesid andsid suhu koos süljega kokkupuutel metallimaitset,
siis titaan on täiesti maitsetu. Kroomkoobaltil on omadus röntgenkiiri
peegeldada ja osalt koguni talletada, titaan on röntgenkontrastne. Saksamaal ja
Põhjamaades on titaani võidukäik hammaste proteesimisel toimunud juba ammu.
Eestis on see alles arenemas, kuigi hinnalt on ta samalaadne
kroom-koobaltproteesidega.
Teine uuem materjal, tsirkoon, võeti hambaproteesimisel esmakordselt kasutusele
1993. aastal. Tänu erakordsetele mehhaanilistele näitajatele on sellest
materjalist võimalik valmistada täiskeraamilisi sildproteese. Kombineeritud
tööde puhul, kus on tegemist hambakroonide ja suust äravõetava proteesiga, on
oht, et keraamika mureneb. Sel juhul kasutatakse materjali DC Tell, mis on
värvuselt valge komposiidiga kaetud polüamiidist klaasfiiber ja mõeldud
spetsiaalselt kombineeritud tööde jaoks.
Shveitsi tehnoloogia
Tallinnas paiknev Ortodontiakeskuse labor loodi 2003. aasta augustis. Selle
südameks on Šveitsi CAD/CAM tehnoloogiale tuginev täisautomaatne süsteem, mis
koosneb laserskaneerimisest, tarkvarast ja freesist. Laboris töödeldakse kuut
erinevat materjali, millest valmistatakse hambaproteese.
Labor valmistab proteese nii Eesti kui Rootsi patsientidele.