Kerged ja mugavad proteesid

EPL
9. nov 2005


Ülevaade uusimatest materjalidest, mida tänapäeva proteesitöödel kasutatakse ning mida võiks ka patsient teada

Patsient istub hambaarsti toolil, tema suust võetakse jäljend. Tal on tarvis proteese ning hambaarst peaks soovitama kvaliteetseid ning hinnalt soodsaid proteese.

Milliseid proteese soovite? Suurem osa inimesi ei oska sel hetkel tahta paremat kui lihtsalt häid. Inimeste tavateadmised proteesidest piirduvad sellega, et need võivad olla "kullast või rauast". Uusimaid patsiendisõbralikke materjale nagu titaan ja tsirkoon tuntakse vähe ega osata hambaarstilt küsida.

Kaasaegsed materjalid ja tehnoloogiad on patsiendisõbralikud, kerged ja allergiavabad. Tänapäevane proteesivalmistamine toimib tehnoloogia viimase sõna kohaselt. Mängus on lasertehnoloogia ja ülim täpsus.

Kõige patsiendisõbralikum materjal


Jäljendit skaneeritakse laseri abil, et saada 3-mõõtmeline kujutis arvutisse

Kui vanasti tuli proovijäljendit koguni mitu korda andmas käia, siis kõige kaasaegsemal viisil läheb suust võetud jäljend otse skannerisse, mis registreerib kõige väiksemadki suukonarused. Tulemuseks on hästiistuv hambakarkass ning sobivad proteesid. Enamik hambakarkasse valatakse metalli. Protsess algab temperatuurile tundliku vaha modelleerimisest ning juba sellest etapist sõltub hilisem tulemus - proteesi sobivus kandja suus.

Nüüdseks on varasema hambasildade ja -kroonide valutehnoloogia asemele arenenud uus. Kõige kaasaegsemal proteesimisel kasutatakse kõrgtehnoloogilisi materjale. Proteesid valmistatakse külmfreesimine teel, mis tagab selle, et aine omadus freesimise ajal ei muutu. Kasutatavad materjalid on patsiendisõbralikud. Materjalidest konkureerivad viimasel ajal üha enam kroomkoobalt ja titaan. Neist esimene on nn eelmise põlvkonna metall, sageli nii raske, et kisub proteesikandja pea justkui vastu rinda.

 


Arvutis asuva kujutise alusel lõikab
jäljendile vastava täpse koopia välja kas laserkiir...

...või tipptehnoloogiline freesmasin


Siin on näha algne matriits, millest on sild välja freesitud

Titaani põhiomadus võrreldes vanade kroomkoobaltist proteeskarkassiga on kergus. Vahe on ka allergikute jaoks: kui kroomkoobalti puhul on tundlik üks patsient sajast, siis titaani puhul üks tuhandest. Et titaan on monometall, st ei ole metallisulam, pole ka titaanist hambakarkassil sisepingeid. See omakorda aitab säilitada hambakrooni ja hoida imepeenikeste pragude tekkimise eest.

Kui koobaltkroomproteesid andsid suhu koos süljega kokkupuutel metallimaitset, siis titaan on täiesti maitsetu. Kroomkoobaltil on omadus röntgenkiiri peegeldada ja osalt koguni talletada, titaan on röntgenkontrastne. Saksamaal ja Põhjamaades on titaani võidukäik hammaste proteesimisel toimunud juba ammu. Eestis on see alles arenemas, kuigi hinnalt on ta samalaadne kroom-koobaltproteesidega.

Teine uuem materjal, tsirkoon, võeti hambaproteesimisel esmakordselt kasutusele 1993. aastal. Tänu erakordsetele mehhaanilistele näitajatele on sellest materjalist võimalik valmistada täiskeraamilisi sildproteese. Kombineeritud tööde puhul, kus on tegemist hambakroonide ja suust äravõetava proteesiga, on oht, et keraamika mureneb. Sel juhul kasutatakse materjali DC Tell, mis on värvuselt valge komposiidiga kaetud polüamiidist klaasfiiber ja mõeldud spetsiaalselt kombineeritud tööde jaoks.

Shveitsi tehnoloogia

Tallinnas paiknev Ortodontiakeskuse labor loodi 2003. aasta augustis. Selle südameks on Šveitsi CAD/CAM tehnoloogiale tuginev täisautomaatne süsteem, mis koosneb laserskaneerimisest, tarkvarast ja freesist. Laboris töödeldakse kuut erinevat materjali, millest valmistatakse hambaproteese.

Labor valmistab proteese nii Eesti kui Rootsi patsientidele.