Müüdid hambapastadest ja -harjadest

Päevaleht
9. nov 2005


Dr Siiak selgitab, mis tegelikult inimese suus toimub ning mida ei tasu hambapastade-harjade reklaamides tõsiselt võtta
Vaata lisaks:

Sülg ja sülje puudumine
Ksülitool ja teised kunstlikud magusained

Et hambaid õigesti hoida, peab teadma, mis meie suus tegelikult toimub. Rahvatarkus, et õhtul pestakse hambaid tervise, hommikul ilu pärast, ei ole päris tõsi.

Hommikune hambapasta annab hambaemailile kaitsva kihi, mida dr Lauri Siiak võrdleb mobiiltelefoni aku laadimisega. Hommikune pesu võib olla kergem, aga oluline on saada hammaste kaeltele ja pindadele pastat. Esimesest hingetõmbest saadik elab inimene bakterite keskkonnas.

Hammaste puhul tähendab see, et kõikjale hambapinnale, selle kumerustesse üritavad bakterid kolooniatena pesitsema jääda. Igas suus tegutseb üle 200 eri liiki bakteri.Vt lisainfot beebidele sobivast hambapastast

Hambaarst dr Lauri Siiak selgitab piltlikult, et laialt saab suus elavad bakterid jagada kolmeks: mingi osa kogu massist on kasulikke baktereid, keda ei ole just palju; n-ö keskkihti kuuluvaid baktereid on suur mass, aga nemad lihtsalt ajavad oma asja ega sega kedagi, ja siis on põhjakiht, kes püüab teiste arvelt elada ja tekitab pahandusi.

Bakterid paljunevad nii kiiresti, et õhtuks on neid hammastel juba mitmekordselt. Aga kui pahade bakterite hulk ületab kriitilise piiri, siis loovad nad keskkonna, kus keskmised bakterid hakkavad pahadega koostööd tegema. Lauri Siiak nimetab seda piltlikult "Pagari tänava efektiks" – kuna Pagari tänava keldrites olid kunagi inimesed, kes sundisid teisi enda heaks töötama. Hammastele tekib katt, mis ongi hunnik baktereid, mitte mingi toidujääk. Bakterid kasutavad elutegevuseks suhkruid, lahustades need happelisteks jääkproduktideks, mis omakorda hakkavad hambapinda söövitama.

Reklaamis on pooltõed

Hambapastareklaam näitab, kuidas molekulid hüppavad kill ja kõll, puhastades hambaid ja lüües baktereid minema.

"Mitte midagi sellist ei toimu," kinnitab hambaarst. 12 häda eest ja 12 tundi kaitsev hambapasta on viisakalt öeldes multifilm. Hambapastas olevad keemilised ühendid, mis baktereid tapavad, on küll efektiivsed, aga nende kontsentratsioon peab siis olema niivõrd kõrge, et need ei hävitaks mitte ainult hammastel elavaid baktereid, vaid lööks puhtaks kogu organismi mikrofloora.

"Kui hambapastareklaamid ütlevad: meie hambapasta sisaldab kolm korda rohkem seda või teist ainet, siis see firma oma reklaamis ei valeta. Näiteks kui tuubil on kirjas, et pasta sisaldab 0,31% mingit ainet ja konkurendil on 0,1%, siis ta sisaldabki seda ainet kolm korda rohkem. On tõestatud, et see aine tapab baktereid, aga unustatakse lisada, et tapab 30%-lise kontsentratsiooni puhul," selgitab dr Siiak.

"Inimene ei saa aru, et 0,3 protsendist ei juhtu tegelikult mitte mõhkugi." Kõik pastad on ühesugused Maailma üks juhtivaid hambapastade ja suuhügieenivahendite uurijaid professor Jorma Tenovuo on uurinud pikka aega 50 eri pastat, teinud kliinilisi ja laboratoorseid teste. Professor on jõudnud järeldusele, et meditsiinilisest seisukohast ei ole hambapastadel erilist vahet ning suuveed on üpris mõttetud, sest neis ei ole ühtegi ainet sellises kontsentratsioonis, mis suus sisuliselt midagi muudaks.

"Suuveed on ainult korraks, et saaksid suhu hea kerge mentoolimaitse, kui lähed kellegagi kohtuma ja hingad talle näkku," räägib Siiak Tenovuole viidates. Tenovuo sai kõige halvema ja kõige parema hambapasta toime vaheks pikaajalisel järjekindlal kasutamisel 4–5%. Jutt käib laiatarbe-pastadest. Samas ei soovitata kasutada väga vahustavaid hambapastasid, sest vahuaine naatriumlaurüülsulfaat põhjustab suu limaskestas pikaajalisel kasutamisel mutatsioone.

Lisainfot mittevahutava hambapasta kohta saad siit

Hambaharjade võidujooks

Samasugune multifilm on erinevad hambaharjad. "Multifilmis saab näidata kõike, kuidas ristuvate harjadega hari hõõrub ja teine masseerib," seletab Siiak. "Hambahari ei hõõru mitte midagi, põhiline on inimese enda käsi, oskused ja kontroll."

Näiteks Ameerikas töötab iga hambaarsti juures 2–3 hügieenikut, kes päevast päeva käest kinni hoides näitavad, kuidas hambaniiti kasutada ja hambaid puhastada. Siiski kinnitab dr Siiak, et elektrilised hambaharjad on efektiivsemad kui käsiharjad.

"Hammaste puhastamisel on oluline, et inimene suudaks ise kontrollida, kas ta on suutnud hambakatu korralikult eemaldada," selgitab hambaarst. "Seda saab teha näiteks keelega katsudes, kas hambapind on täiesti sile ja libe. Aga on ka olemas vastavad katu värvimise tabletid, mis näitavad kätte halvasti puhastatud kohad hammastel."

"Üldiselt peab ütlema, et Eesti elanike hammaskond ei ole sugugi hullem kui kuskil mujal, aga inimesed ei tea elementaarseid asju," räägib Siiak. Näiteks võib tuua meie naabri Soome, kus vanematel inimestel on hambad kümneid kordi viletsamad, kui meie omadel praktiliselt ongi. Aga nende lastel on parimad hambad.

1994. aastal valiti Soome WHO näidismaaks hammaste tervishoiu alal. Ühe põlvkonnaga toimus suur muutus, sest inimeste teadlikkus tõusis, selgitab dr Siiak.

Väiksed joogid. "Ei" kihisevatele jookidele

  • "See on hape, mida te joote, ja söövitab hamba pinda, nii et suitseb," ütleb dr Siiak magusate jookide kohta. Tema sõnul on kokakoola happelisus 2,5 ning ei ole sugugi nali, et kui pista hammas mõneks päevaks kokakoolasse, siis jääb tast järele ainult sült.
  • Ka teiste magusate jookide ph on 3–4 kandis. "Põhimõtteliselt langetab juba 0,01-protsendilinegi suhkrulahus ph suus alla kriitilise piiri, mis tähendab, et tugevamad suhkrulahused põhjustavad hammastele juba nõrga happelise rünnaku."
  • Siiak kinnitab, et kõige parem on juua vett, sest ka kõik mahlad sisaldavad suhkruid. Pahad on ka muidu tervisele kasulikud spordijoogid. Energiajoogid on juba hammaste surm.

Väiksed söögid. "Jah" närimiskummile

  • "Kui inimene on harjunud niimoodi elama, et pidevalt käib väike snäkk, siis ei jõua ph tase suus tõusta üle kriitilise piiri ja kogu aeg tekib hambaauke juurde," räägib dr Siiak.
  • Ainus suhkur, mida suus olevad bakterid lahustada ei oska, on ksülitool. Ksülitooli probleem on selles, et liialdamisel tekivad tõsised seedekulgla hädad. Piisab, kui närida pärast söömist üks näts, aitab 10–15 minutist närimisest.
  • Nätsu tähtis ja võib-olla kõige tähtsamgi omadus on see, et närimisel jätkub süljeeritus, sülg puhverdab happelist keskkonda ja süljega tulevad mineraalid, mis aitavad hambapinda uuesti mineraliseerida.