Parodondihaiguste ravi diabeediga patsientidel

Cynthia R. Fena, suuõõne hügienistTõlkinud:Konstantin Pantchenko
30. okt 2005


Mida teha, kui ravides suhkurhaigust põdevat patsienti parodondi seisund halveneb vaatamata sellele, et arsti poolt teostatud igemehaiguste ravi oli tõhus?
Vaata lisaks:

---
Biotene - kuiva suu hambapasta
Biotene hambapasta on mõeldud eriti neile, kellel on suuõõnehaiguste tõttu vm põhjustel eriti oluline kasutada hambapastat, mis suu limaskesta ei kuivata. Biotene tervendab igemeid ja vähendab põleikulisi protsesse.


---
Oral Balance - suud niisutav geel
Suud niisutav geel Oral-balance tagab suus kestva niiskuse ja värskuse tunde. Kauakestev suuniiskuse asendaja pakkumaks leevendust "kuiva suu" probleemi puhul. Sisaldab spetsiaalseid niisutavaid komponente ja olulisi ensüümaineid.


---
Biotene Mouthwash suuvesi
Alkoholivaba suuvesi, millel on suud niisutav ja antibakteriaalne toime

Ravides suhkurtõvega patsiente tuleb ette, et nende parodondi seisund halveneb vaatamata sellele, et arsti poolt teostatud igemehaiguste ravi oli tõhus, kirurgilised manipulatsioonid läbi viidud korrektselt ning patsiendi kodune ravi oli hea. Põhjus võib olla selles, et paljud inimesed, kes kannatavad selle haiguse all, ei ole võimelised ise kontrollima diabeedi kulgu ega sellega seotud parodondi kahjustusi. Selles artiklis tuleb juttu ainult täiskasvanud suhkurtõve haigetest, kusjuures ei arvestata diabeedi I ja II tüübi erinevusi( insuliin-sõltuv ja insuliin-sõltumatu diabeet).

Suhkurtõve tüsistused

Parodontiit on üks tähtsamatest suhkurtõve tüsistustest. Diabeedi ja parodondi haiguste vaheline seos oli esmakordselt toodud välja 1996 aastal. Parodondi haiguste all kannatavad umbes 80% Ameerika Ühendriikide elanikest; suhkurtõve haigete seas see näitaja on 95%. Uuringud näitasid, et diabeetikute parodondi seisundi halvenemine on otseselt seotud retinopaatia arenemisega. Retinopaatia on suhkurtõve tüsistus, mille puhul silmapõhja arterid asenduvad veenidega. Suhkurtõvega patsientidel, kellel raviti laseriga silmi, tuleb uuesti kontrollida kõikide igemetaskute sügavust, sest periodi seisund võib uuesti halveneda.

Tüsistuste ärahoidmiseks tuleb küsida patsiendi käest:

  • Kas te tarvitate suukaudseid preparaate või süstite insuliini? (mida sagedamini patsient süstib insuliini, seda rohkem on vastuvõtlik hüpoglükeemilisele reaktsioonile)
  • Kui palju ja milliseid diabeedivastaseid ravimeid te tarvitate?
  • Millal te olete täna söönud?
  • Milline on teie HbAıC näitaja ja millal see oli viimati mõõdetud? (peab olema alla 8 ning mõõdetud viimase 3 kuu jooksul)

Suhkurtõvega patsientidel kes hoiavad oma haigust kontrolli all HbAıC näitaja on 6-8 või 2% suurem labori normist. Kui HbAıC on üle 8, muutub patsient vastuvõtlikumaks infektsioonide suhtes ja tema kudede paranemisvõime langeb. Sel juhul võib teha antibiootikumidega premedikatsiooni või lihtsalt ravi edasi lükata kuni on saavutatud parem kontroll.

Hemoglobiin AıC test

HbAıC test on kõige tavalisem vere glükoosi taseme kontrollimise viis. Kümme aastat väldanud uuringud näitasid, et diabeetikutel kelle HbAıC tase alanes alla 8, vähenes ka komplikatsioonide tekkimise risk (retinopaatiast põhjustatud nägemise kadu, närvide ja neerude kahjustused). HbAıC tase langetamine peab aitama ka parodondihaiguste ravimisel. HbAıC määramise teste võib tellida igast meditsiinilaborist. Diabeediga haigete puhul tuleb enne hamba ekstraktsiooni ja juureravi alustamist kindlasti konsulteerida tema raviarstiga või endokriniloogiga.

Ettekirjutused ravi läbiviimiseks

  • Hüpoglükeemilise episoodi vältimiseks visiite planeerida peale patsiendi tavalist hommikusööki, siis on veresuhkru tase tavaliselt stabiilsem. Ei tohi kutsuda patsienti vastuvõtule lõuna ajal või viimasena enne tema õhtusööki, kuna veresuhkru tase sel ajal on madal.

  • Paluda patsiendil võtta kaasa oma veresuhkru taseme mõõtja ning õppida seda kasutama. Patsient peab kohe teatama oma seisundi muutustest protseduuride teostamise ajal ning olema kindel, et arst paneb seda tähele ja vajadusel annab abi. Kui veresuhkru näitaja on alla 60 mg/dl, patsiendile võib anda 120 ml õunamahla või 4-5 glükoositabletti. Kui 15 minuti möödudes on tase ikkagi alla 80, manustada mahla või tablette uuesti kuni tase on normi piires (80...120 mg/dl). Patsient ise ei pruugi olla teadlik oma seisundist, kuid värisemine, profuusne higistamine ja segadusolek on kindlateks hüpoglükeemia sümptomiteks.

  • Raviga alustatakse ainult siis, kui veresuhkru tase on alla 180 mg/dl, vastasel juhul tõuseb infektsiooni risk.

  • Hambaarsti juures pikaajaline viibimine põhjustab rohkem stressi – planeerida võimalikult lühiajalisi visiite.

  • Soovitatakse patsiendi tulla vastuvõtule vahetult pärast hommikusööki, et oleks piisavalt aega tuimestuse möödumiseks enne lõunat.

 

Suhkurtõve suuõõnesisesed ilmingud.

  • Maitse väärastumine – tavaline sümptom, mis on põhjustatud diabeetiku sülje koostise muutusest, kserostoomiast või seeninfektsioonist.

  • Kserostoomia – suukuivus. Põhjustatud süljenäärmete kahjustusest mis tingitud diabeedi tüsistusi ärahoidvate ravimite poolt (antihüpertensiivsed ravimid, diureetikumid, müorelaksandid, antidepressandid)

  • Suuõõne kandidoos – seostatakse hüperglükeemiaga. Raviks kasutatakse nekrotiseerunud kudede ettevaatlikku eemaldamist, antifugaalseid preparaate, teostatakse veresuhkru kontrolli.

  • Neuropaatiad – kipitustunne suuõõnes, "põlev keel". Esineb 37% diagnoosimata II tüüpi diabeedihaigetel.

 

Stomatoloogiline esmaabi

Iga suhkrutõve põdeva patsiendi käest tuleb küsida, kas ta kannab tema raviarsti poolt määratud ravimit kaasas, mida saab kasutada hädaolukorras, või temal on insuliinpump. Hambaarsti kabinetis kõige sagedamini tekkiv hädaseisund on hüpoglükeemia: veresuhkru tase langeb alla normi. See juhtub enamasti siis, kui patsient on olnud kaua söömata, kulutas palju energiat temale ebahariliku füüsilise aktiivsuse tõttu või on stressis.

Hüpoglükeemia sümptomiteks on profuusne higistamine, segadusseisund, meeleolu kõikumised, järsk magamajäämine, külm ja niiske nahk. Abi andmata / saamata võib järgneda teadvuse kadu ja/või krambid.

Hüpoglükeemilise seisundi vastu on abivahendiks glükoosi manustamine (vajadusel võib katkestada protseduuri ja pakkuda süüa). Kui patsiendi seisund ei parane 15 minuti jooksul, tuleb kutsuda kiirabi.

Kui suhkurtõve haige suust on tunda atsetoonilõhna ja/või veresuhkru tase on üle 400 mg/dl, visiit lükatakse edasi ning soovitatakse viivitamatult pöörduda oma raviarsti poole. Veresuhkru tase üle 180 mg/dl pole küll hädaseisund, kuid sel juhul patsient on predisponeeritud infektsioonile ja haavade paranemine aeglustub.

Hügienistid ja hambaarstid ravivad üha rohkem immuunhäiretega täiskasvanuid. Nende patsientide haigusest peab arst olema hästi informeeritud. Koolitus ja tihe koostöö raviarstidega aitavad kindlustada diabeeti põdevatel patsientidel optimaalset hammaskonna seisundit.

Diabeetikute hambaravi iseärasused.