Kaariese ennetamine ja konservatiivne ravi (3.osa): Silandid. Ksülitool. Kloorheksidiin.

Marek Vink
18. okt 2002


Fissuurihermeetikumi ehk silandi kasutamise eeldused ja näidustused. Ksülitool ja teised magustusained. Kloorheksidiin.
Vaata lisaks:


 

Loe eelmist osa
------------

Fissuurihermeetikum

Kuna silandil (sealant) on osutatud olevat fissuurikaariest ärahoidev toime, tuleks seda alati vajaduse korral võimalikult varakult kasutada. Optimaalne aeg frissuuri sulgemiseks on hamba suhulõikumisel või vahetult selle järgi. Molaarid lõikuvad suhu 1-1,5 aastat võrreldes premolaaride 1-2 kuuga. Premolaare ei ole (majanduslikult) tasuv katta. Hinnangute järgi vajab Rootsis ja Soomes keskmiselt iga neljas patsient kahe ja iga kaheksas laps nelja hamba fissuuride sulgemist.

fissure.jpg (9647 bytes)
Hambaharja harjaseots ei mahu fissuuri puhastama

pits.jpg (12089 bytes)
Hamba pealispinda katvate vagude sügavus on individuaalne

Silandi püsimise eelduseks on hoolas selle asetamise operatsiooni läbiviimine ja õige materjali valik. Eelnevalt puhastatakse hammas aeglases (“rohelises”) nurkotsikus pöörleva harja ja pimsskivipulbri abil. Häid tulemusi on saadud nii komposiidil kui ka klaasionomeeril põhinevate silantidega. Kuigi viimaste püsivus on halvem, kompenseerib selle klaasionomeeri fluoriidi vabastamise efekt. Paremaid tulemusi on saadud autopolümeriseeruvate silantidega.

 

Ksülitool ja teised magustusained

Magustusained jagatakse üldiselt nutritiivseteks (suhkruteks, suhkrualkoholideks) ja mittenutritiivseteks tehislikeks (intensiiv)magustamisaineteks. Viimastest tuntuim aspartaam (Nutra-Sweet) on aspargiinhappe ja fenüülalaniini metüülester. See on 200 korda saharoosist magusam. Sagedamini kasutatav karastusjookides, nätsus. Kohvi ja tee sõpradele tuntud Canderel, Hermesetas jts nimede all.

Suhkrute grupi kariogeensuse järjekorras moodustavad saharoos, glükoos, fruktoos, maltoos, laktoos ja tärklisesiirupid. Suhkrualkoholid ehk polüoolid on ksülitool, sorbitool, mannitool, laktitool, isomalt, maltitool(siirup).

Konkreetselt kaariese preventsiooni eesmärgil on Põhjamaades enim kasutamist leidnud ksülitool. “Kasesuhkru” veelgi laialdasemat kasutamist on pidurdanud selle kallidus. Ksülitool on organismi normaalne ainevahetusprodukt, mida maks toodab 5-10 grammi ööpäevas. Selle magusus on sama kui suhkrul, kuid erinevalt saharoosist, omab iseloomulikku jahedat järelmaitset. See tuleneb ksülitooli negatiivsest lahustumissoojusest. Soolestik on võimeline seda ööpäevas seedima 20-30g. Suure ühekordse annuse korral (0,3g/kg) põhjustab ksülitool osmootset kõhulahtisust.

Ksülitooli kasulik efekt hammastele seisneb selles, et kariogeensed mikroobid ei suuda seda kasutada oma ainevahetuses, ega selle kaudu toota hamba kõvakudesid lahustavaid (piim)happeid. (Ksülitool)nätsu närimine lisab ka sülje eritumist, mis tõstab selle puhverduskapatsiteeti. Pikaaegne ksülitooli kasutamine vähendab S.mutansi hulka katus, kuigi süljes võib selle määr jääda endiselt kõrgeks.

Ksülitooli kaariest ärahoidva efekti saavutamiseks tuleks seda närimist (või imemist) nõudval kujul kasutada umbes 1g suuruste annustena vähemalt kolm korda päevas, soovitatavalt (kaks nätsupatja) söögikordade lõpetamiseks. Nii lühendab see söögikorra järgset demineralisatsiooni ja kiirendab pH normaliseerumist, mis on remineralisatsiooniprotsessi eelduseks. Eriti hea efekt saavutatakse suhulõikuvate hammaste korral, seepärast soovitatakse ksülitooli eelkõige murdeiga lähenevatele lastele.

 

Kloorheksidiin

Kloorheksidiin on värvitu, raskestilahustuv, väga leeliseline laia toimespektriga antimikrobiaalne aine, mis sünteesiti 1950ndate alguses malaaria ravimi täiustamise käigus. Hambarstide kasutuses aastast 1959. Seda kasutatakse neutraalse soola, glükonaadi (lahus, geel), atsetaadi (lakk) või hüdrokloriidi (imemistablett) kujul. Kõigile neile on iseloomulik mõrkjaskibe maitse. Vähestest kõrvaltoimetest võib ära märkida limaskesta kipituse, maitsemeelte mööduvad muutused ning hammaste, täidiste ja limaskesta pruuniks pigmenteerumise. Allergilised reaktsioonid on väga haruldased.

Suu kaudu manustades on kloorheksidiinil tugev võime seostuda negatiivselt laetud pindadele: mikroobide rakukestadele (põhjustades raku lüüsi), pelliikulale ja suu limaskestale. Antimikrobiaalne spekter on lai. Tundlikeimad on grampositiivsed bakterid (eriti S.mutans), vähem on tundlikud gramnegatiivsed bakterid ja veel vähem seened. Seega tekib liiga pikaaegsel kasutamisel seene superinfektsiooni oht, sest kloorheksidiin hävitab ka suu normaalset mikrofloorat. Kloorheksidiin ei avalda mõju laktobatsillidele ega kaariese tekke protsessis mitte osalevale S.sanguis’ile.

Kuna kloorheksidiini mõju eeldab selle molekuli seostumist bakteri raku membraaniga, võivad mõned muud katioonid võistelda seostumisest ja seega nõrgendada kloorheksidiini efekti. Seepärast tuleks kloorheksidiini ravikuuri ajal vältida eelkõige kaltsiumi sisaldavate toiduainete (piim) tarvitamist tund enne ja kaks peale kloorheksidiini seanssi. Teine kloorheksidiini mõjulepääsu takistaja on hambapastades kasutatav detergent naatriumlaurüülsulfaat. Seega ei peaks kuuri ajal hambaid pastaga pesema.

Tavaliselt kasutatakse kloorheksidiini lahusena, geelina ja lakina. Väikseima tõhususega on (0,15-0,2%) suuloputuse lahused, millega saavutatakse vaid kuni paari-kolme nädalane sülje S.mutans arvu vähenemine. Kuigi lahus ei tapa suus juba pesitsevaid mutans-kokke, sobib see siiski tõhustama kodust suuhügieeni või ajutiselt asendama mehhaanilist puhastust. Selgelt tugevama efekti annab (1%) geel, eriti kui sellega on ühildatud fluoriid. Viimasel ajal on geelist paremaid tulemusi andnud professionaalne keemiline katu kontroll (1-40%) kloorheksidiinlakiga.

Geeli aplitseeritakse individuaalse või ühekordse lusikaga ”pumbates” üheaegselt mõlemasse lõuapoolde 3-5 minutit korraga. Nõrgema efekti annab geeli-kuuri läbiviimine, kui kasutada seda tavalise pasta asemel hambaid harjates. Kolmandaks geeli aplitseerimise võimaluseks on selle kasutamine tavalise F-puhastuspasta asemel, sooritades professionaalset katu mehhaanilist eemaldamist (PKME) pöörleva kummikausi ja hambaniidi abil. Toodud meetodid alandavad suu S.mutans arvu individuaalselt sõltuvalt 1-4 kuuks.

Geeli kuuri võib läbi viia kas kahe nädala jooksul korra(-kaks) päevas või kahel järjestikusel päeval, kummalgi päeval kolm korda. Geeli aplikatsiooni (kõige rohkem 5-10 min korraga) järel loputatakse suu korralikult veega. Liigse neelamisohu tõttu ei tuleks geeli kasutada eelkooliealiste laste puhul. Erandina võib seda teha hambaarsti vastuvõtul, kus on olemas imur. Kõrvaltoimete vältimiseks ei peaks geelikuuride arv aastas ületama kolme-nelja korda.

Kloorheksidiinikuure vajavad patsiendid:

  • kellel on suur risk haigestuda kaariesesse (näiteks puuetega inimesed);
  • kellel on ägedas staadiumis kaariesinfektsioon;
  • kelle sülje S.mutans arv on suur (näiteks nakkusohtlik “mutans-miljonärist” noor ema).

Kloorheksidiini ei peaks kasutama rasedad ja imetavad naised. Noor ema võib kasutamist alustada lapse olles 6-10 kuu vanune ning vajadusel peaks seda tegema lapse 3-4nda eluaastani. Kloorheksidiin ei korva fluoriide, vaid on seda täiendav preventsioonivõte.

---------
Loe järgmist osa