Anamnees ja suu süstemaatiline uurimine

Marek Vink
25. sept 2002


Patsiendilt anamneesi võtmine eeldab lisaks kliinilistele teadmistele ja oskustele ka arsti võimet patsienti mõista ja kaasa elada (empaatiat).
Vaata lisaks:
Ravipersonali individuaalne hügieen
Hügieen hambaravikabinetis

Anamnees

Patsiendilt anamneesi “võtmine” eeldab lisaks kliinilistele teadmistele ja oskustele ka arsti võimet patsienti mõista ja kaasa elada (empaatiat).

Anamneesi ei võeta hambaravitoolis lamavalt patsiendilt. Patsient peab saama mugavalt istuda. Veelgi paremini õnnestub see näiteks kirjutuslaua ääres (nägemiskontaktis) patsiendiga rahulikult vesteldes ja samal ajal märkmeid tehes.

Anamneesi andmed on konfidentsiaalsed. Patsient peab olema kindel, et tema eluloolised andmed ja haiguslugu jäävad vaid tema raviarsti teada. Ka arsti abistav personal võiks anamneesi võtmise ajaks peenetundeliselt kuuldekauguselt eemalduda.

Hambaravis sobib kõige paremini lühike sisehaiguste anamnees (patsiendi ravikaardil), kuhu vajadusel saab teha täiendusi. Patsiendi poolt ooteruumis täidetud autoanamnees on hea alus täpsemaks anamneesiks. Tähelepanu tuleb pöörata eelkõige elutähtsatele organitele (süda ja vereringe). Eraldi tuleks tähelepanu pöörata süljeeritust vähendavatele haigustele ja/või ravimitele. Ravikaardile kirjutatakse, millal haigus algas, kus ja kuidas on kulgenud ravi, kas esineb ägenemisi jne. Tõsisema haiguse korral ei peaks vajaduse korral häbenema konsulteerimist raviarstiga (vastava ala spetsialistiga). Tähtis on üles märkida patsiendil esinev ravimtundlikkus (allergia).

Kui patsient kasutab ravimeid, märgitakse preparaadi nimi ja doosid kaardile. Nagu anamnestilise küsitluse eesmärk üldiselt, on ka ravimianamnees tähtis näiteks tuimestusmeetodi valikul. Kui ravim on hambaarstile tundmatu, tuleb viimasest Pharmaca Esticast kontrollida selle võimalikud interaktsioonid hambaravis kasutatavate medikamentidega.

(Üld)Arstiteaduslik Anamnees

  • sülje eritamist mõjustavad haigused
  • haigused, mille ravi või ravimid mõjuvad süljeeritusele
  • allergiad
  • ülekaalulisus
  • rasedus
  • seedeelundkonna funktsionaalsed häired (? erosioon)
  • diabetes
  • elukutse/amet

Suuõõne ja hammaste (hambaarstiteaduslik) anamnees

Hambahaiguste (kui “käitumishaiguste”) seisukohast on lisaks üldisele staatusele vajalik välja selgitada:

  • toitumisharjumuste hindamine, söömispäevik
    • põhitoidukorrad ja nende vahel toimuvad “näksimised”
    • suhkrutarbimine ja janu korral kasutatavad joogid
    • eridieedi kasutamine
  • tubaka suitsetamine, närimine
  • suu ja hammaste tervislik seisund
    • ravile tuleku konkreetne põhjus
    • koduse hügieeni harjumused (harjamine, niit, raviained)
    • hambumuse iseärasused, alalõua liikumisrada, liigese “hääled”, peavalu, hammaste öine “krigistamine” ja kokkusurumine (bruksism)
    • hammaste valu, tundlikkus
    • parodontoloogiline anamnees: paha lõhn-maitse, igemete verejooks või tundlikkus, bruksism
    • hammaste liikuvus või nihkumine(-siirdumine)
    • limaskesta muutused, haavandid, põske hammustamised
    • aparaadid, proteesid suus (suust eemaldatavad ja mitteeemaldatavad)
    • proteeside vanus, välimus ja toimivus
    • põletikud ja traumad
    • sümptomid
  • hambaraviteenuste kasutamine
    • varasem ravi, selle eripära, sagedus-korrapärasus
    • varasema ravi kvaliteet (näit. kir.op-id, ortodontiline ravi, depuratsioon, rtg-ülesvõtted)
  • fluoriidide kasutamine
    • seesmine, väline
    • lapsepõlve elukoht

Üldstaatus

Üldine tervislik seisund (status universalis) selgub anamneesi võtmise ajal patsienti jälgides ja kuulates. Vanematelt patsientidel on vahest vajalik mõõta pulssi ja vererõhku. Ka patsiendi kätlemine annab informatsiooni tervislikust seisundist.

Status praesens täidetakse objektiivse uurimise abil. Kirja tuleks panna kõik, mis on hambaarstiteaduslikult tähelepanu väärt.

 

Suu süstemaatiline uurimine

Suu väline uurimine

  • Vaatluse teel näo ja peapiirkonna ebasümmeetriad, värvi- ja muud võimalikud muutused (näit. lööve, kasvaja, haavand).
  • Palpeerides kaela- ja lõuapiirkonna suurenenud lümfisõlmed (1cm või suurem) ning süljenäärmete muutused.

Suu ümbruse ja intraoraalne uurimine

  • huuled (värvus, pealisstruktuur, muutused)
  • huulte limaskest (k.a suuesik, frenulum)
  • põse limaskest (pigmentatsioonid, liikuvus jm)
  • igeme piirkond (k.a alveolaarhari)
  • keel (pealt, külgedelt, alt; katud, haavandid, tursed, värvimuutused, liikumistakistused)
  • suupõhi
  • suulagi (pehme ja kõva)
  • palpeeri leitud limaskesta muutusi

Mälumisaparaadi fuktsionaalne uurimine

  • Suu maksimaalne avanemine ja küljele liikumised mõõdetakse mm-s; samas kuulatakse võimalikke lõualiigese poolt tekitatud helisid.
  • Tähtsamad lihased (m.temporalis, m.masseter) ja lõualiiges palpeeritakse.
  • Intraoraalselt suunatakse tähelepanu ülekoormuse ja bruksismi tundemärkidele (näit. läikivad bruksofassetid, purunenud täidised).
  • Registreeritakse interferentsid eri mälumisliikumiste korral.

Hamba kõvakudede muutused

  • erosioon
  • abrasioon
  • atritsioon
  • hüpoplaasia
  • hüpomineralisatsioon jms