Sisseminekusuund proteetikas - mõtleme 3-mõõtmeliselt (1.osa)

Artikkel on avaldatud ajakirjas Hammas
------- Loe ka 2.osa

Klambrid ei tohi olla nähtavad, aga samas peavad nad täitma ettenähtud funktsiooni. Nähtavasse piirkonda jäävaid klambreid on peamiselt kolme tüüpi: oklusaalne, tservikaalne ja gingivaalne. Neist oklusaalne klamber on kindlasti inetult nähtav ning gingivaalne ärritab kindlasti iget. Seepärast on Soomes olnud soositud tservikaalne klamber, mis tuleb baasise akrüülist lühikese jupina võimalikult "madalal" igemeserva juures. Vahel on selleks kasutatud ka painutatud klambreid. Probleemiks on saada tservikaalne klamber funktsioneerima.

Sisseminekusuund (SMS) on liikumise suund, millega protees asetatakse suhu oma kohale. Seda on nimetatud ka pealeminekusuunaks (PMS). Liikumise suund on tavaliselt sirgjooneline, kuid võib olla ka kaarjas.

Prominentsijoon on mudeli (hammaste/limaskesta) ümbermõõdu tangenstasapind kui töö on asetatud sisseminekusuunda.

Allaminek on ala, mis tekib ühes SMS-s oleva mudeli prominentsijoonest allapoole oraalsuunast vaadatuna. Allaminekuid on kahte tüüpi: positiivne allaminek (retineeriv, kinnitav tegur) ja negatiivne allaminek (on kahjulik ja tuleb kõrvaldada).

Töövahendid. SMS-i määramiseks on vajalik parallelomeeter, millel on kuul-liigendiga lukustatav tööpind, tester (sirge metallpulk mudeli uurimiseks), prominentsijoonistaja (must sirge grafiitpulk), allaminekumõõtur (astmeteta skriptomeeter või ketasmõõtur 0,25 mm, 0,5 mm ja 0,75 mm), vahavoolija (sirge nüri vahanuga või elektriliselt soojendatav pulk) ja sini-punane pliiats.

Totaalproteeside SMS

Alveolaarharja suund ja kuju määravad, kuidas protees suhu asetatakse. Kristadel on mõnikord üllatav kuju (joonis 1). Sellepärast olekski allaminekuid hea uurida totaalproteesi valmistamise selles etapis, sest edasise töö käigus kipsmudel tõenäoliselt laguneb ning valmis plaatproteesilt on allaminekute leidmine keeruline.

Ülalõuas on krista tavaliselt labiaalse suunaga, kuid tagaosas, retromolaarpiirkonnas, võib alveolaarhari olla allaminev. Alalõualuuhari võib juba iseenesest sisaldada allaminekuid. Ka suulae limaskesta kurrud võivad põhjustada allaminekuid.

Allaminekud tuleks elimineerida, sest nad võivad takistada proteesi suhu asetamist või põhjustada valu. Lõplik allamineku eemaldamine tuleks teha töö kliinilises etapis, sest limaskest on elastne ning liigne töötlemine võib kahjustada proteesi suus püsimist.

Laboris tuleks elimineerida eelkõige plaatproteesi servast kaugemal asuvad allaminekud. Servade liigne töötlemine kahjustab proteeside püsivust.

Osaliste proteeside SMS

Osaproteesi valmistades tuleb alati teha kaks mudelit; üks töömudel ja teine kontrollmudel proovimiseks. Tänapäevasel viisil valmistatud töömudel on mõõtmetelt täpne - kui seda on õigesti käsitletud, sobib töö alati suhu. Ilma kontrollmudelita valmistatud töö puhul jääb jäänukhammaskonna allaminekute elimineerimine kas liiga väheseks (mil kliiniliselt proteesi suhu asetades tuleb rohkem vaeva näha) või liiga suureks (mil näiteks interdentaalne ruum on liiga avar). Klambriteta partsiaalproteesid võivad minna kaarja SMS-ga (joonis 2).

Partsiaalproteeside SMS

(Büügelproteeside SMS)

Klambri ülesanne on proteesi paigal hoidmine. Kui klamber seda ülesannet mingil põhjusel ei täida, siis tuleks kaaluda selle eemaldamist.

Klambri põhiosad on:

a) retineeriv haru
b) toetav haru (retineeriva haru vastutugi)
c) lebam (oklusaalne tugi)
d) ühendav osa
e) vars, ühendab klambrit ülejäänud proteesiga (joonis 3)

Klamber võib sisaldada eri osasid (näiteks intsisaaltugi). Klambri osad ja funktsioonid võivad kombineeruda (näiteks eesosa toetav haru toimib ka oklusaaltoena).

Peaaegu kõik klambri osad vajavad funktsioneerimiseks SMS-i määramist. Eriti retineeriva ja toetava haru puhul. Retineeriva haru pea (u 2 mm) asetatakse positiivsesse allaminekusse. Allamineku määr sõltub tugihamba kujust ja selle seisukorrast, klambri haru pikkusest, läbilõike kujust ja massist ning kasutatava materjali jäikusest. Klambri retentsioon ei tohiks ületada 8000 N.

Tavaline viga on, et kasutame liiga suuri allaminekuid ning liiga suurel pinnal (vales kohas). Klambrite liigne allaminek ületab tehnilise lahenduse taluvusvõime ja klambrid kipuvad järgi andma juba mõne kasutuskuu järel. Autori meelest on näiteks neljandal hambal õigesti asetatuna piisav 0,25 mm allaminek. Toetavat haru tuleks piirata ja modelleerida nii, et see toetaks hammast, kui retineeriv haru läheb üle prominentsi. Nii ehitatuna takistab toestav haru retineeriva haru hammast nihutavat mõju. Proteesi paigale asetamise ja äravõtmise aegne koormus tugihambale seletab nähtust, et "tugihambad peavad teleskoopkonstruktsioonide korral paremini vastu, võrreldes tavaliste klambritega".

Klambrite tüüpe on lugematu hulk: oklusaalne, tservikaalne, gingivaalne, C, E, G, Back Action, Bonwill, Bonyard jne. Loominguline tehnik võib iga päev uue klambri leiutada ning seda sobivas kohas kasutada.

Klamberproteeside ja eriti büüglite puhul ei ole limaskesta osaga vaja eriti arvestada, sest protees toetub hammastele, ning baasise osa võib vajadusel vähendada, kartmata proteesi püsivuse halvenemist. SMS valitakse tugihamba pikitelje järgi või tugihammaste telgede keskmise suuna järgi (joonis 4).

joonis 4

Tänapäeval muutub järjest tähtsamaks hambaproteeside esteetika. Nähtaval kohal peaks klambreid kasutama vaid väga harvadel juhtudel (foto 5).

Joonis 5

Keskmise SMS-i kasutamise tagajärjeks on keskmiselt halvad klambrid. Need on kas liialt nähtavad või siis ei funktsioneeri. Sellepärast peab kolmemõõtmelises hambatehnilises süsteemis alati otsima kompromisse.

-----
Loe ka 2.osa