Hambumusanomaaliate seos ninahingamistakistusega

Eliis Kaselo
29. juuli 2002


Kirjanduse andmete põhjal esineb suuhingajate hulgas Angle II hambumustüüpi keskmiselt 70%. Ninahingamistakistuse kõrvaldamine peaks toimuma võimalikult varakult, nii et hambumusanomaalia ei saakski tekkida ega kinnistuda.
Vaata lisaks:

Straumann.com

Sissejuhatus

Arutelu ninahingamistakistuse ja hambumusanomaaliate vaheliste seoste üle kestab juba üle sajandi. 1872.a.mõtles C.V Tomes välja termini adenoidne nägu, et kirjeldada dentofatsiaalsete muutuste seost kroonilise ninahingamistakistusega (foto 1).

adenoidface.JPG (3752 bytes)
Foto 1. Nn adenoidne nägu. Prognaatsele hambumusele
iseloomulik kumer profiil ja huulte inkompetentsus.

Tänapäeval kasutatakse rohkem terminit long face syndrom – pika näo sündroom. Ninahingamistakistuse seost hambumusanomaaliatega on uurinud mitmed teadlased (Norland, Linder-Aronson, Harvold, Principato), kes oma töödes on toonud välja olulisi seoseid ninahingamistakistuse ja prognaatse hambumuse, risthambumuse, eesmise lahihambumuse jne vahel. Kirjanduse andmete põhjal esineb suuhingajate hulgas Angle II hambumustüüpi keskmiselt 70%. Hambumusanomaalia tekkimise mehhanism ninahingamistakistuse puhul on järgmine: puudub keele lateraliseeriv surve suulaele ja mõjule pääsevad m.masseteri ja m.buccinatori medialiseerivad jõud, mille tulemusel tekib disponeeritud lastel kitsas ja kõrge suulagi. Alalõug on samas nihkunud alumisse tagumisse asendisse, soodustades eesmise lahihambumuse teket.

 

Töö eesmärk

Teha kindlaks ninahingamistakistuse olemasolu ortodontilisele ravile pöördunud lastel ning leida võimalikke seoseid ninahingamistakistuse ja erinevate hambumusanomaaliate vahel.

 

Materjalid ja meetodid

Andmete saamiseks vaadati retrospektiivselt läbi 862 ortodontilise patsiendi ravikaarti Tartu Ülikooli Stomatoloogia Kliinikus ajavahemikus 1995-2001 lastel vanuses 8-20. Nendest oli poisse 317 (36,8%) ja tüdrukuid 545 (63,2%). Ninahingamistakistuse olemasolu oli märgitud 144 juhul, kellest poisse oli 60 (41,7%) ja tüdrukuid 84 (58,3%). Ninahingamistakistuse põhjuseks oli enamasti märgitud adenoidid, polüübid või krooniline nohu. Selgitati välja Angle II, ruumipuuduse ja risthambumuse esinemine uuritavas grupis ja leiti nende seose ninahingamistakistusega.

Andmete statistiliseks analüüsiks (vt Tabel 1) kasutati korrelatsioonanalüüsi, mille tulemusel leiti Spearmani korrelatsioonikonstant, mis näitab uuritavate suuruste omavahelist seost.

ninahingamistabel.gif (6124 bytes)

 

Tulemused

Ninahingamistakistusega uuritavate grupis esines Angle II 80 juhul. Angle II esines sageli koos sagitaalse lahihambumusega. Pearsoni seosetugevusnäitaja on 0,94, mis näitab väga tugevat seost ninahingamistakistuse ja Angle II hambumustüübi vahel. Risthambumus esines antud grupis 33 juhul ja Pearsoni seosetugevusnäitaja on 0,56, mis näitab mõõdukat seost ninahingamistakistuse ja risthambumuse vahel. Ruumipuudus esines 43 juhul ja Pearsoni seosetugevusnäitaja on 0,88, mis näitab tugevat seost ninahingamistakistuse ja ruumipuuduse vahel. Risthambumus ja ruumipuudus esinesid nii Angle I, Angle II kui ka Angle III puhul.

 

Järeldused

Ninahingamistakistuse olemasolu kindlaks tegemine peaks kuuluma rutiinselt ortodontilise läbivaatuse juurde. Välja peaks selgitama ka ninahingamistakistuse põhjuse (suurenenud tonsillid ja adenoidid, polüübid, krooniline ja allergiline nohu, kõverdunud ninavahesein jne), mis tavaliselt selgub anamneesist või läbivaatuse käigus (eesmine rinoskoopia, rinomanomeetria ja röntgen). Ninahingamistakistuse kõrvaldamine peaks toimuma võimalikult varakult, nii et hambumusanomaalia ei saakski tekkida ega kinnistuda. Erilist tähelepanu tuleb pöörata Angle II klassi anomaaliaga patsientidele, kuna nende ravi võib osutuda ebaefektiivseks kui hingamist ei normaliseerita.

 

Summary

The aim of the study was to investigate the relationship between mouth breathing and dental malocclusions. The study showed strong connection between mouth breathing and Angle II, open-bite and cross-bite. According to the study mouth breathing should be discovered and eliminated as soon as possible to avoid dental malocclusion and guarantee the success of treatment.

 

Kasutatud kirjandus

· Thilander, B., Rönning, O. „Introduction to Orthodontics“,Second edition, Karlshamn, 1995
· John G Widdicombe, M.A., D.Phil; D.M. „The Physiology oh the Nose“, Clinics in Chest Medicine, Vol.7, No 2, June 1986
· Linder-Aronson, S. Woodside,D.G. Hellsing,G.& Emerson,W. “Normalisation of incisor position after adenoidectomy”. American Journal of Orthodontics and Dentofacial Orthopedics. 103:412-427. 1993
· Allen J. Moses “Airways and Appliances” The official publication of the Chicago Dental Society, March 1989, Volume 82, Number 2
· Daniel G. Deschler, John A. Tucker, Darren J. Hohn “Central Incisor Wihth as a Predictor of Appropriate Curette Size in Apendectomy” Annals, september 2001
· www.utmb.edu/otoref/Grnds/nasala.htm; Carl Schreiner, MD;Ronald Deskin, MD “Nasal Airway Obstruction in Children and Secondary Dental Deformities” 1996

Vaata lisaks:

hambumusanomaalia